Esse

Bala kezimde osynau  anyz qalagha ansarym auyp, ýlkenderden:

– Almaty qanday qala? – dep súraytynmyn.

Al men bolsam, ýlkenderden tek: «Almatyday qala qayda, Saryarqaday dala qayda!..» degen júmbaq jauap alatynmyn. Odan ary qazbalay súraghanymda olarda dәp basyp aita  almay: «Keremet degen song keremet qoy, óte  keremet qala!», – deytin.

Almaty maghan odan arman júmbaqtanghan sayyn, oghan degen ansarym tipti de aua týsedi. Shynymdy aitsam, dәl osynday júmbaqtyng jeteleuinde 20 jasymda  arman qala Almatygha aqyry keldim. Sol kelgennen baqanday 4 jyl túryp qaldym.

Bәri esimde, kele sala degbirim tausylyp dosyma osynau qalanyng elden erek, bógenayy bólek, kósheleri men kórkem kórinsiterin kórsetuge asyqtyrdym. Keude qagha senim bildirgen serigim óz kóligimen alyp jýrdi. Álde bir zәulim ghimarattyng aldyna kelgende kóligin toqtatyp:

– Mine, mynau 20 qabattyq ghimarat, osy qaladaghy eng biyik әri betke basar sәuletti ýi, – dedi. Myrs etip kýldim. Beyjinde ósken maghan mynau әriyne, eshqanday tansyq emes. Mening izdegenim de búl emes túghyn. Dosyma qalay aitarymdy bilmedim,   sirә ne izdeytinimdi oghan ózim de aityp bere  almaytyn edim.

Zauqym soqbaghan sol sәtte, basymdy kótergenim sol-aq eken, janarym jarq ete týsti. Oi, tauba, aldymda Alatau túr! – Alatau, Alatau! – dep dauysym jetkenshe  ayqaylap jiberippin. Serigim selk etip shoshyp qaldy da, odan song tang qala, ýdireye, ýrke qarap túr.

– Elden erek, bógenayy bólek degenim dәl osy Alatau! – dedim men. Endi onyng desi qaytty bilem:

– Alataudy Almatynyng qay jerinen de kóre beresin, tek basyndy kótere alsang bolghany, –  dep basyn shayqady.

Ol mennen múnyng nendey tang qalarlyghy baryn súrap  daghdartty.

– «Keremet» degen song keremet qoy, óte keremet! – dep bir talaydan song zorgha jauap qaytara aldym. Kóp kórim jazushymyn dep jýrip mynaday kartina aldynda tilim baylanar dep oilap ta kórmegen edim.

Álemdegi kóz sýrindirer kórkem kórinisterdi jan jadylar әsem teneulermen әrlep hiykimettendirip anyzgha ainaldyrugha әbden bolady. Al, óz qalpyndaghy ómirden tughan sәterdegi sezimdi tek sol ómirding ózi ghana úghyndyra alady. Men  ýshin Almaty – anau aq basty Alatau. Alatau –  Almaty. Búl úqsastyq – ekeuin de alghash kórgendigimnen  bolghan elestik úqsastyq emes. Tabighy tabysqan egiz úqsastyq.  IYә, tang qalar tansyqtar  tabyla berer, tasalary kóp myna zamanda ,kezdesken keremetter keyde elge mәlim bolyp ketkendikten eskerusiz qalyp jatady  emes pe.

Ózim tuyp ósken Beyjinnen Almatygha kelgenime mineky 4 jyldyng jýzi bolypty. Almatygha ayaq basqannan-aq beker kelmegenime imanday sengenmin. Sóitsede, keyde maghan Almatynyng keremeti Alataumen ghana shektelmese kerek degen oy kele beredi.  Almatygha kelgendegi eng ýlken oljam bәlkim, osy bolar.

Shynymdy aitsam, hanzusha jazylghan Almaty jayly әserler joq pa dep oilaymyn.  Bar bolsa da men kóre almadym. Qazaq dostaryma Almaty jayly qalam terbeu oiymdy aitar bolsam, olardyng maghan búl qalanyng keremetin qytaylyq dostargha jetkizudi tabystap taqym qysary anyq. Al, maghan onaygha  týse qoyar ma eken? Óitkeni, mening tәnti bolghanym olar aitqan ýlde men búlde, әlem men jәlem dýnie emes, qazdighan qarapayym túlgha, kәdimgi kelbetter ghoy.

Tereze tekshesinde otyryp kitap oqyghandy únatamyn, kózim talghanda basymdy kótersem Alatau aldymda túrady. Ózim jalghyzbyn, sharshap- shaldyqqan, qayghyryp-qaymyqqan sәtterde  syrlasym – Alatau. Biyik ghimarattar kóz aldymdy tospaghanyna qúl razymyn. Maghan  keregi osy,  kózim qayda bolsa, kónilim sonda ghoy, óte biyik ýilerding bolmaghany da jaqsy.

Kitap oqyp demalghym kelgende esik aldyndaghy ózen boyyndaghy úzyn oryndyqqa baryp qiyalgha batyp  otyramyn. Qariyalar jaghalaugha qoldaryndaghy dәnderin shashady, kógershinder úshyp kep terip-jep jatady. Alghash barghanda men «kógershin» degen qús netken sýikimdi bolady dep qayran qalsam, olar maghan qayran qalysady. Maghan kógershin tansyq, olargha kógershinge qayran qalghan men tansyq, oi, dýniye-ay, desenshi!

Sәbiylerin arbagha salyp iyterip kele jatqan kariyalar nemire-jiyenderine kóz aldaghy kórkem dýniyeni aityp kele jatady:

– Býgin kýn qanday tamasha edi, gýlderding ashylyp ketkenin qarashy.

Balalar kózderin badyrayta, moyyndaryn  soza kóz qydyrtady. Mynau kәdimgi dýnie olargha keremet seziledi.

Ózen boyyna eng kóp baratyndar da, ózen boyynda úzaq bolatyndar da  uәdelesken jastar. Bir joly, ózen jaghalap ayaq jaqtaghy dosymdy izdey bardym. Ekeuimiz birge tamaqtandyq, armansyz әngime soqtyq. Qaytqan jolda men bara jatqanda  úzyn oryndyqta otyrghan әlgi ghashyqtardyng sol qalpy әli otyrghanyn kórip qayran qaldym. Ángimening qyzyghyna batyp ketken, jigitting qasy-kózi oinaqap, jymyn-jymyng qaghady. Qyz syqylyqtap nazdana kýledi, keyde úyala tartynghan bolady. Olardyng ne aitysatynyn bilgim kelip, bir joly bayqatpay ayaldap bir talay tyndap ta kórdim. Qos ghashyq keremet eshtene emes, jay әngime soghyp otyr eken. Alayda, sol jay әngime jan tolqyta oigha saldy-au meni. IYә, aityp-aytpay ne, kóz tartar kórkemdikti ghana súlulyq deu jalandyq etedi. Altynnyng altyn ekeni ras bolsa, kýnderding kýninde jarqyrap shygha keletini shyndyq. Al, altynnan ardaqty  bolsa da eskerusiz qalyp eleusiz ótip jatqan nәrseler de az emes. Óitkeni, olar núr shashyp jarqyrap túrmaydy da.

Osynau kýnderi arman qalagha әbden qanyq bolyp ýlgirdim. Degenmen alghash kelgendegi әserim bólek. Múndaghy adamdardyng aman-sәlemi sol bólek әserlerding biri degim keledi. Men tughan elde jol jónekey kezdesip qalghan tanystar qoldaryn kóterip tanystyq bildiredi de, kidirmesten jay-jaylaryna jónele beredi. Al, múndaghylar  arnayy toqtap, qol berip amandasady. Tipti,  ózara tanymaytyndar da aldyna kelip amandasyp jatady.  Ata-anannyng kim ekendigin, әueli, ata-әjenning kim ekendigine deyin jәmpildep súrap jatady. Múndayda men keyde amandasyp túrghan adamnyng búrynghy tanys nemese beytanys ekendigine jip tagha almay dal bolamyn.

Bizding bayqauymyzsha múndaghylar jalqaulau kórinedi, qazaq-rahatqúmar halyq. Múndaghylardan «qolymnan kelmeydi, shamam kelmeiydi» degendi esty almaysyn. Key dostaryng keude qaghyp sonsha kópirtip  ózin kókke kótere maqtanghanymen, shyndyghynda jaghdayy shamaly ghana bolyp shyghady.

Esimnen ketpestey bir tamasha muzyka sauyq keshte bolghanym bar. Sonday  keremet sәuletti muzyka zalda  tek balalar ghana konsert oryndady. Múnda mynaday bir daghdy bar: balalar kishkentay  bolghanyna qaramastan ýlkender sekildi boy týzep kastum-shalbar kiyedi. Mineki, sahanada bir bala iyilip izzet bildirip túr, kózi ottay jaynap, asqaq jiger bayqatyp jalyn shasha qaraydy. Balanyng konserti eresen tartymdy bolatyn shyghar dep oilappyn. Al, ol tek qana auyz garmonmen «Quanysh ualiysin» óte qarapayym oryndady. Ózimning de dәl osynday bala kezimde qol garmon emtihanyna qatnasqanym esime orala ketti. Men sol kezde «Kókek ualis kýii» sekildi kýrdeli kýilerdi orynday alatynmyn. Muzyka dәrejelik emtihangha óner kórsetkende eki perneni qata basqandyghym ýshin baghalaushy meni toqtatyp tastady. Baghalaushygha taghy da birer minut uaqyt beruin jalyna ótinsem de «basqalardyng uaqytyn alma» degen jauappen toytaryldym.

Múnda qanday ghajayypty kórip túrghanymdy aitayyn ba? Qazaqstandyq kishkentay dos kóp sandy Qytay oqushylarynyng ózi muzyka sabaghynda orynday alatyn jay tapsyrmany jay ghana oryndady. Býkil zaldaghylar oghan tegis qoshamet kórsetti. Kórermender balanyng bolmashy nәtiyjesine qabaghat quanysh bildirip, du qolshapalaq soghuda. Qara ter basqan kishkentay bala da kórermenderge iyilip izzet kórsetip jatyr. Osy sәtte balaqay ózin úly muzykandtarday sezinip, oryndaghan konsertinen senim alyp túr. Muzyka ony sarqylmas lәzzat-shattyqqa bólegendey edi.

Búdan búryn men qazaq ózderin kelse-kelmes keremet kórsetuinen ne tabar dep oilaytynmyn. Osy kórgenimdi dosyma aitqanymda ol:

– Bәlkim, Qytaydaghyday ýirengen balalardan úly muzykandtar shyghatyn shyghar, – dedi.

Lәm-mem demey oilanyp qaldym. Búl kesimning dúrys-qateligi jayynda emes, bizge onday keremet muzikandting sirә qanday qajeti barlyghynyng bayybyna bara almay oilandym.

Al, mynau qala ómirding arpalys maydanynan basqashalyghyn úqtyryp túrghanday. Ómirde jengenderding barlyghy jenis shattyghyna bólene bermeydi, shertip shyghyp shempion bolu,  eng birinshi bolu ghana ghaniybet bolsa, onda jaratushy milliondap tirshilik iyelelerin jaratyp ne qylady? Jalghyz ózi jappar ie bolyp jýre berse bolmas pa edi.

Jibek joly kóshesinde kelemin. Kóshe boyy jamyraghan jaymalar emes, qayta onyng esesine әigili suretshiler men olardyng tuyndylary kózge úrylady. Suretshiler ózderining biregey tuyndylaryn osy kóshege alyp keledi, әriyne, olardyng bәri minsiz tuyndylar da emes-ti. Keybireulerining syzghan sureti neshe on myng yuanigha satylatynyn, eng arzan degenining ózi 200 yuanigha satylghanyn kózimmen kórdim. Álde bir suretshi maghan:

– Men әsemóner fakulitetining studenti ghanamyn, suretim jaqsy emes, osynshalyq aqshagha ghana jaraydy, keyin jaqsartatyn bolarmyn, – degeni bar.

Kókbazardan ótkender óz qalauyna, shamasyna qaray suret satyp alady. Bәrinen keregi suretting ózi emes, bәlkim, minsiz dep sanaghan suret tuyndy shygha aluynda bolsa kerek. Naghyz qylqalam sheberleri odan onday-múnday min de tabar, meyli tapsa taba bersin. Meyli egey suretshi bolsyn, әlde әdettegi әuesqoy suretshi bolsyn, әiteu bәrining surtterin kóterip kóshede kezip jýrgeni maghan únaydy.

Múndaghylarda mine osynday minez, beyne qazaq saharasynday keng darqan, búrma-býkpesi joq darqan minez bar. Búl minez maghan aina qatesi joq auyl iyisin anqytyp, dalalyqtardyng darqandyghyn anghartady.

Osynday úsaq-týiek isterdi aitsam, ózin kórsetkendik sanalama dep dosyma aitudan jasqanghanym bar. Keyin, zer sala oilap kórsem qúshtarlyq ta ne kinә bar? Almaty tek osylarymen ghana bógenayy bólek keremet bolyp túrghan joq, qayta óz qalpy osylay da osylay.

Almatynyng әrbir kóshesining aty ónerpazdar men úly adamdardyng atymen qoyylghan. Jol boyyndaghy gýl baqshalardyng ortasynda sol alyptardyng eskertkishteri ense kóterip túrady. Qalaysha eken, әiteu olardy kórgen sayyn janym jay tauyp sergip qalamyn. Quanyp ne múnayyp jýrgen sәtterimde  solardyng qasynan ótsem, olar da mәz bola quanyp, jezdey jasyp qayghyrghan bolar-au degen oy týsedi.

Abay kóshesinde Múhtar Áuezovting mýsini bar. Qazaqtyng osy úly jazushysynyng «Abay joly» romany qazaqtyng eng úly shygharmalary sanaluda. Men qar jaughan kýnderi osy úly adamnyng eskerkishine barudy únatamyn. Onyng oigha batqan nar túlghasynyng teng jarymy qargha kómilip túrady, maghan sonda da aibatty da meyirban túlgha әlde neni kýtip túrghanday seziledi.

Qazaq halqy aqyn-jazushyny basyna han kótere ardaqtaytyn halyq. Televizorda qoghamdyq mәselelerdi soghyp jatatyndar  qaydaghy bir qogham qayratkerler emes, qayta aq basty, aq shashty aqyn-jazushylar bolyp keledi. Olar sizge  mәselening tuylu sebepterin barmaqpen sanap kórsetip bermese de, oramdy sózderimen, otty oilarymen jastardy bauray alady, әri ózi teris dep sanaghan iske ghazaby qaynap kegin býrkedi.

Múnda eng qysqasy tahsy jýrgizushisi de birtalay qazaq aqyndardyng ólenderin jatqa aityp bere alady. Jol boyy senimen óleng joldarynyng keremet qisynyn shalqy sóilep shabyttana saralaydy. Almaty – әdebiyet baqshasy sekildenedi.

Kishkentay balalardyng kóshede dombyra kóterip ketip bara jatqany ýnemi kózge shaldyghady. Almatyda aqysyz dombyra úiretetin ústazdar kóptep kezdesedi. Adamdar ózderining osynau tól tuma mәdeniyetin óner atalauynyng bәrinen artyq әspettep ardaqtaydy. Tayauda qala ortalyghyndaghy alanda «Dombyra aitysy» deytin óner týri jaryqqa shyqty: jastar dombyra aspaptaryn kóterip alangha jinalyp dombyra shertip, kýy tartyp, óner jarystyrady. Múny «Kýy aitys», «Dombyra aitys» dep ataydy. Arly-berli ótip bara jatqandar  nemese  dombyra dauysyn estigender toqtay qalyp, toptasyp, olardyng ónerlerin kórip bәrekeldi aitysady.

Dombyrada tek eki ishek qana bolady. Onda basqa muzyka aspaptarynday kóp ishek bolmaghanymen, әr qanday kýrdeli muzykalardy oryndaugha әbden bolady. Men dombyrany únatamyn, qúlaqtan kirip boygha taraghan dombyra dauysyna balqyp otyryp, ózimdi beyne arghymaqqa minip baytaq dalada samghap bara jatqanday sezinemin.

Qazaqta «qazaq – qazaq emes, dombyra – qazaq» degen  tәmsil bar, búl tәmsil qazaqty qazaq etken dombyra degen maghanany bildiredi. Hanzu dostarym múnyng bayybyna bara almaydy, mennen qarapayym aghashtan jasalghan búl muzyka aspaby qalaysha et pen súiekten jaralghan adamzat pendesi bolghan qazaqtardan da  naq qazaqy qazaq delinetindigin, mynau Almaty qalasynyn, qazaqtyng dombyragha  múnshama qúshtarlyghynyng qaydan, qalay bastalghandyghyn súraydy.

Qazaq sayyn saharada jasaydy. Alayda, múnday ómir sabylghan sayahatshylar kórgendey  kýni-boyy  jasyl jaylauda túlpar minip qúighytyp qana jýretindey romantik hiyaly ómirden ózgeshe óz mәnerinde bolady.  Taudaghy ómiring yzynsyz tynysh ómir, tynysh bolghanda keyde tipti tabighatpen tabysyp, sinip ketkendey bolady. Jalghyzdyqqa janashyr, syryndy sybyrlasar pende qayda? Kiyiz ýy aspandaghy júldyzdar sekildi jaylaudyng búrysh-búryshynda aidalada andyzdap kórinedi. Qazaqtyng syrlasu degen sózi mine, osynday onashalyqtan oraza ashyp ishtegi әngimelerdi aqtarysu tilegin menzeydi.

Búlaghy synghyrlap, teregi sybdyrlaghan qala túrmysyndaghy bizderde qanshalyq syrlastar bar? Qyzmetten bas almaymyz, mahabbat múnyna batatyn kýnderimiz bolady. Elden erek bolghymyz keledi, belgili mәnnen aitqanda, tirlikting qúlymyz. Al, syrlasqan syrlastarymyz ainalyp kelgende osynday tirlikke birge jegilgender bolyp tabylamyz. Endeshe, yn-dynsyz tau qoynauynda shy? Onda tirlik qalay, beynelenip, qalay biliner? Tek, muzyka,  qos ishekten bebeuley sarnaghan dombyra dauysy ghana jym-jyrt sayyn saharadaghy  tirlik ýnin, tiri pendeler múnyn kórsetip, bildirip túrady.

Qazaq ýshin, muzyka – kónyl kóteru, sauyq ýshin ghana emes, jalang óner de emes, dәl sonday tirlik ýni ispetti. Aytalyq, búl dýniyede qazaq degen halyq jasaghan ba delik, әriyne, jasaghan. Belgi bar ma? Áriyne, bar, ol – muzyka, ol – dombyra.

Aluan qalanyng aluan әri bar, nәri bar. Ýlken qalada ósken balalar esepshil, ertenin eseptep, keleshegin kestelegish keledi. Keyde osynday esepten esengirep, daghdaryp tyghyryqqa tireletin kezderi bolady. Men keyde múndaghy dostaryma múng shaghynghanymda olar:

– Oiboy, túnjyrap týniletin nesi bar, – deydi kóbinese.

– Myna mәseleden qalay qútylamyn? – deymin men tyzalaqtap.

– Kóniling jaysyz bolsa, jýr, biyge barayyq, – deydi olar.

– Nemene, biylesek bolghany, әureden arylyp, múnymyz sheshilip kete me? –deymin men qyzaraqtap.

Dostarym bir-birlerine baghjiya qarasyp alady da, onan song maghan:

– Áriyne, solay, – dep jauap beredi aqyldasyp alghanday.

Almaty  dala emes, qala bolghanymen, onda kók kilem, kók jasang jaylau bolmaghanymen, onyng syry men qyry turaly әngime arqauy mynau qazdighan ghimarattaran, osynau binalardyng birinshi kirpishinen bastalmau tiyis. Almatynyng ariyasy jasyl jaylau, sayyn saharadan, sol saharada  sarghayyp kýy tartqan abyz atadan bastalu tiyis.

Kishkentay qalada óskendigimnen bolar, sondyqtan, dala dastýrine, sahara mәdeniyetining mәiegine qúshtar bolyppyn.

Almaty dese, bógde últtardyng esine aldymen qazaq  orala ketedi. Olargha qazaq dese, ýnemi saharalyqtar, kýn boyy attyng ýstinen týspeytin týlki tymaqty qazaqtar ghana elesteui, qazaq atqa minse  ghana qazaq  bolyp sezilui mýmkin. Al, Almatygha ayaq basqanda ghana әr aluan әigili markaly avtomobilderding múnda sәnge tabylatynyn, әrbir ýide keminde birden artyq avtokólik bolatynyn óz kózderimen kóredi. Múndaghy qúrylystar kóbinese HH ghasyrdyng 60-70-jyldaryndaghy búrynghy Kenes odaghy kezinde salynghan ýiler bolyp keledi. Túrghyn úilerding eng biyigi tórt qabattan aspaydy, ip-retti, qaz-qatar tizilip, ainalasy jasyl jamylghy býrkenip kóz tartyp túrady. Beyjinde múnday bayyrghy binalar kóp tabyla bermeytin bolghaly qashan? Maghan sol binalardaghy qabyrshaqtanghan tamdar men ondaghy jyldar aighyzdaghan aighaqtar syr shertip, baurap túrghanday seziledi. Al, mening dostarym búlay emes, olargha myna tamdar tilsim emes, qayta men tilsim sezinetin sekildimin.

Almatyda bas qosulardan tamaqtanghanda elding bәri bazza (pissa) delinetin batyssha tamaq jeydi, shanyshqy istetedi. Almatylyqtar da qytaylyqtargha úqsas Europanyng әigili markaly kiyimderine qyzyghady.

Almatygha alghash kelgende sәl jabyrqap jýrdim, qalanyn  aty qala ghoy, qalalar әlemiylenuding arqasynda birtindep úqsastanyp keledi. Keyde maghan búl qala da bólek bógenayynan birtindep airylyp qalar ma degen ýrey keledi.

Dostaryma taugha shyghudy ýnemi ótinemin. Olar kydyryp qalady da:

– Oiboy, tau qashyp ketpeydi ghoy, býgin keshte ne biyge barayyq, ne kino kórmeymiz be, – deydi ýnemi. Keshki sauyqhanalargha әdette kóp zauqym joq, oghan baspaymyn, kónilim kónshimese de keyde olarmen birge kinogha  baramyn.

Ózime tau eng únaydy, keyde qazaqqa qara kórsetip túrghan anau Alatau  kýnderding kýninde ghayyp bolyp keter me dep qorqamyn. Bәlkim, múnym artyq alandau shyghar. Zer salyp kórsem, múndaghylargha tabylmas asyldardyng bәri әdettegi ghana seziledi, mýmkin múnday asyldar búlarda kóp bolghandyqtan osylay seziletin de shyghar.

Almatyda onaty kelip bir toygha qatnasyp qalghanym bar.

Júbaylar kadilak markaly kólikpen keldi, at shaptyrymday sәuletti zalda tegis batys úlgisinde toy kiyim kiygen toyshylar. Eger mynau toyshylardyng bet әlpetterin esepke almaghanda, myna toydy basqa әr qanday últtyng toyy deuge bolatynday, sonda da  toy barysynda esten ketpes erekshe sәtterge kuә boldym.

Toyda betashar boldy, kelinning bettin dombyramen ashty. Bet ashushy dombyra tartyp, әndetip, kelinge úzatylghan jerge barghanda ýlkenderdi qúrmettep, jastardy ayalaytyn jaqsy boludy ósiyettep aityp bolghan son, dombyranyng shanaghymen oramaldy kóterip, kelinning betin ashty.

Kónildi muzyka bastaldy, shashtary agharayyn dep qalghan  әlde bir aqsaqal masandau kórinedi bilem. Maydanda muzyka әuennen dóidala  bolsa da óte kónildi, mәz bolyp,  bylghalaqtap biylegen bolyp jýr. Elding bәri mәz mayram, toyda  ózara tanysyp, bilisip jatyr. Álgi aqsaqal biylegisi kelmegenderdi biyge zorlap jýr, «býgingi mynaday quanyshta biylemesek bolmaydy» dep qoyady olargha.

Tórt-bes jastardaghy kishkentay balalar da kópting arasynda sekektep jýgirip jýr. Olar toydyng ne ekenin naqtap bile bermese de, tek әiteuir quanyshty sәt ekenin sezedi de. Balalaryna alandaghan ata-ana joq múnda, aneki, jeti-segiz jastardaghy qyz balalar ózderining kishkentay inileri men sinlilerine qaraylasuda. Talaylaghan qazaqtyng búdan keyingi ómirindegi  dostyqtary osynday toylardaghy ortaq dumandatqan balalardan bastalyp jatady. Atalar dostyghy baladan bastalghan degen osy eken.

Qazaq toy tomalaqqa erekshe mәn beredi ghoy, mineki, mynau toyda qyzynqyrap qalghan keybir aghalar maghan aqyldaryn aityp jatyr. Shynyn aitqanda olardyng aqyldarynyng astary da kórinip túr, toq eteri osynau toylardyng mәn-maghanasy jayynda óristep jatyr. Mineki, managhy búlghalaqtap biylep jýrgen aqsaqal qasyma kelip otyryp qúlaghyma qúiyp jatyr:

– Myna toy toy bolyppa, – deydi ol-bizding qazaq búryn otyz oiyn, qyryq toyyn ótkizetin...

Men odan toy jasaghan adamdarmen qanday jaqyndyghy barlyghyn súrghanymda, ol ózining toyy bolghan qyzdyng әkesining synyptas ekendigin, kezinde Batys Qazaqstanda oqyghanda onymen synyptas bolghandyghyn, 20 neshe jyldan keyin endi kezigip otyrghandyghyn aitty. Aytyp bolghasyn ornynan túryp miyghynan myrs etip bir kýlýp aldy da, iyghymnan qagha:

– Jigitim jaraydy ekensin, aitar joq, jaraysyn, – dedi.

Sәlden song búl aqsaqal duyldaghan muzykagha qúlaq sala otyryp, otyrghan oryndyghynda qalghyp ketti. Sýt pisirim bolmay jatyp qayta oyanyp aldy, sosyn taghy da biylegenderding arasyna kirip ketti. Qәzirgi zaman ýlgisinde  janasha ótse de myna toydan maghan qazaq iyisi anqyp túrghanday sezildi. Shetel búiymdarynyng ýstine últtyq órnek týsirip alyp, últtyq mәdeniyetimiz deuden marqadam týspeytini maghan mәlim. Óitkeni, «qazaqy» degen sózding ózi  adam shoghyrynyng atauy ghana emes, qayta ol birtýrli qún kózqaras, birtýrli mýmkindik esepteledi. Qazaq mening biluimde bir-birine eshqanday býkpesiz, qaltqysyz  adal halyq, keng dala sekildi keng peyil, jer betindegi aramdyqtardan aulaq, taza aspan әleminde emin-erkin samghap jýrgen býrkit sekildi qyran tirlik keshirip jatqan halyq. Mineky myna toydyng ózinde minez- qúlqy, bilim-mәdeniyeti bir-birine úqsamaytyn aluan adamdar әr jaydan  Almatygha kelip bas qosyp, shýiirkelesip-shýnkildesip, ýiirlesip jan tartyp, bauyr basyp jatpayma.

Bala kýnimnen Beyjinde tuyp óskendikten qazaqsham  tym mәz emes-ti. Alayda, mynalarmen úqsap ketetin bir ortaqtyghymyzdy etqúmar halyq ekendigimdi ózgertpeppin. «Et degende bet barma» deydi  búl qazaq. Aldygha et kelgende almatylyq bolayyq, әlde basqa jerlik, basqa eldik bolayyq, әiteu qanymyz qazaq ekeni ras bolsa bolghany, jausha japyryp salamyz. Bizding qazaq ózderin et horektilerding ishinde ekinshi orynda túramyz deydi. Birinshisine әriyne, qasqyrdy qoyyp otyr ghoy. Myna toyda da  et jelinip bolghannan keyin endi bireuler mineky sharapqa bas qoyyp, birdemde qyzara bórtip, shalqyp shygha keldi...

IYә, Almaty tek qala sipatyndaghy  Almaty ghana emes, dala sipatyndaghy qazaqtyng Almatysy.  Adamy qújynap túrmaghandyghynan Beyjing sekildi iri qalalarsha qazanday qaynap túrmasa da, ondaghy әrbir kartinalar  ómir logikasymen óbisip jatady. Almaty arman qala delinetini әriyne, sodan. Solay bolugha da әbden qaqyly. Almaty asqaq arman, múqalmas múrat besigi. Besikte terbetetinder de, terbeletinder de sol qazaqtar. Almaty әsempaz qazaqtardyn   әlem didaryna  әr bolyp qosylghan  әsem kestesi.

Almatyda aghayyndarym barshylyq. Jer asty ótkeginde әn aityp aqsha tabatyn әlde bireru sol dostarymnyng ishinde qartamys bolsa da, kónekóz dosym bolyp ketken edi. Men uniyversiytetke baratyn jolda  jer asty ótkeginen ary-beri tórt ret ótemin, ol dosym da tórt jyl әn salyp  aqsha  tabumen boldy. Ol dombyra tartyp jan jýikeni bosata әn salghanda men: qay jyrghaghannan osylay istep týr ghoy deysin, bayaghy qol qysqalyqtan mynau qara kólenke, suyq jer asty ótkekte sayrap túr ghoy bayqús dep oigha ketemin. Alayda, qol qysqalyqtan deyin desen, oghan da ilanbastay, ghajaby – onyng arly-berli ótkenderding aqsha bergen bermegenimen mýlde qaqysy joq, tek ózimen ózi bolyp әn sala beredi, әn sala beredi... Onyng mynau tirligi de Almaty ariyasynyng bir epizoty tәrizdenedi.

Almaty da ne isteytindiginning qansha jasqa kelgeninmen esh qatysy bolmaydy. Aqsaqal toqtay qalghan әredikte men oghan mayda aqsha berdim, әueli oghan izzetpen sәlem berip amandastym. Onan song aqshany aldyna jayyp qoyghan dorbagha  tastadym. Ol eshtene aitpady, sirә, sózge sarang bolsa kerek. Áyteuir birneshe kýidi qayta-qayta qaytalap tarta beredi, tarta beredi. Tórt  jyl tartty, tórt jyl tyndadym. Tórt jylda ózi de darday qartayyp qalghan ispettenedi. Bәlkim, búl qartyng da kezinde  qonyshynan basyp dәurendegen de bolar, degenmen  adam taghdyry da aqqan ózen sekildi, tasyp-tolqyp baryp aqyry arnasyna týsetini bolady ghoy. Ár  ret kezdesip qasynan ótkende bas iyzesip qalamyz. Búl bizding daghdymyzgha ainalyp qaldy. Men búl arada tek bas iyzeudy ghana  auyzgha ala alamyn, tórt jyldan bergi tanystyghymyz bar bolghany osy. Múnda eshqanday ýndestik te, tildestik te joq, tek osy jeri ókintedi meni.

Jan dostarynmen birge tuylghan kýn ótkizuding ózi esten ketpes ghaniybet eken. Múndaghy qyzdar tuylghan kýndi ótkizudi erekshe әtuerleydi, basqalardy tanqaldyrugha bastaryn qatyryp әbigerlikke týsedi. Keyde maghan múnday tuylghan kýn ótkizu әure siyaqty seziledi. Jataqtasym tuylghan kýn ótkizerde sonday boldy. Qyzdar ony amaldap aldap syrtqa shygharyp jiberdi de, odan song ózderi әbigerlikke týsip  dayyndyqqa kiristi. Olardyng múnysyna  kýlgim kelip men qayranmyn. Bylay isteuding nendey mәn-maghanasy barlyghy maghan mәlimsiz, búl jóninde qyzdardan súrap ta kórdim, olar: – Anau keleyin dep qaldy, sen neghyp әli mandyrap túrsyn, – dep ózime jekidi.

Maghan myna qyzdardyng bәri aqmaq sekildenip kórinip ketti, al, olar abyng -kýbin, abyr-sabyr, dayyndalyp jatyr.

– Oibay, kelip qaldy, baspaldaqqa shyghyp keledi, balauyz shamdy jaghyndar, tez bolyndar, – dep aiqay saldy bireui. Qyzdar bir top torghaydyng balapanynday shyr-pyrgha týsti. Men  asyghyp-abdyrap jýrip eng songhy balauyz shamdy tamyzyp boldym. Bәrimiz óte yjdaghatty beynede balkýlsheni esikke taman apardyq, jataqtasym esikti ashyp kirip keldi de, myna ornalastyrulardy kóryp anyryp, birtalaygha deyin ne bolyp jatqanyn bile almay túryp qaldy. Búghan qyzdar darday renjip qaldy bilem:

– Osynshama әurelenip dayyndasaq ta, tipti bir auyz jyly sózing joq pa ózinnin? – dep jabysa ketti.

– IYә, iyә, óte tamasha eken, óte tamasha eken! – dep mingirledi jigitim.

Osydan son, bәrimiz balkýlshege bas qoydyq. Tuylghan kýn ótkizip qúdaydan ghúmyr tilegen jataqtasym:

– Tuylghan kýn deytin ne túr, osynshama әure bolghandaryng ne? –dedi. Onyng auyzda bylay degenimen kókeyinde quanyp túrghanyn maghan mәlim. Shynymdy aitsam, baghana balkýlsheni esikke jaqyndatyp onyng keluin kýtken sol sәtte ghana  maghan múnyng bólek mәni barday sezildi: qyzdardyng sonday sabyrly da yjdaghatty jýzderinen bizding kýtip túrghanymyz – tek sol bir adam ghana emes, qayta, tayap kele jatqan sonday bir sýikimdi sәtting ózi ghana edi.

Beyjinde bizderdey qyz-jigitterding barlyghy ertenin oilap elen-alannan jan talasqa týsedi. Al, myna qyzdar dóidala bireuding tuylghan kýnin ótkizip beru ýshin әn-by dayyndap әbiger.

Mineki, tuylghan kýn otyrysy bastalyp ta ketti. Dostarymmen birge halyq әnderin kezek-kezek shyrqap, tang atqangha deyin sayran saldyq. Otyrys tarap qyzdardy shygharyp ta saldyq. Endi mineki, qalay bolsa solay shashylyp jatqan ýy ishin jinastyru kerek bolyp túrghany. Tuylghan kýn ótkizgen dosym ekeuimiz birimizge-birimiz qarap eriksiz mysqylday kýlip alystyq.

– Óte tamasha boldy, ә! – dedi ol.

– Rasynda solay, – dedim men.

Sonymen ekeuimiz as ýidi jinastyrugha kiristik, jinap ta boldyq. Tang da atyp ýlgirdi. Ábden boldyrghan ekenmin. Degenmen, sol sәtte maghan: adam keyde osynday pәlendey qajetsiz isterdi istep túrghanda ghana ózining ózgelerge, ózgelerding ózine kerek ekendigin bayqaydy eken-au, degen oy keldi. Mening Almatydaghy dostarymmen ótken eng tamasha sәtterim de osy bolyp qaldy.

Almatylyq jastar dostarymen kezdesetin kýni basqalay júmystargha moyyn búrmaydy. Áli esimde, alghash kelgende jospar degendi birining artynan birin bytyrlata ornalastyratynmyn. Ýnemi myna saghatta myna isti, ana saghatta ana isti istesem dep  arasynan qyl ótpestey  qysyp otyryp tizip tastaymyn. Bir joly shaqyrghan dosymnyng keshigip kelgendigine qatty renjidim, al dosym bolsa:

– Dosyndy shaqyrghan kýni basqa júmsytardy da ornalastyrghanyng ne qylghanyn? – dep mennen beter renjimesi barma. Renjuin renjip bolghan song dosym iyghymnan qaghyp túryp:

– Jaqyn dosyng izdep kelgende odan manyzdy qanday júmys bolsyn?  Ózing aitshy, 365 kýnnin  bir kýnin dosyna qimaysyng ba? – dedi. Dosymnyng sózi әbden oryndy edi, tek men ejelden búlay  oylap kórmegenmin.

Qala sәnine qadala qaraytyndar  qashanda tek asyghys jolaushylar ghana bolsa kerek. Úzaq túryp qalghan  men ýshin, mynau qalanyng maghan baghyshtaghan baylyghy halqymen qabystyrghandyghy, saltymen tabystyrghandyghy bolsa kerek. Ózgeshe órkeniyet iyelerimen aralasu barysynda mýlde basqasha logikadaghy oy qabyldadym. Ózim de,  osynau oilarymda pysa týskendey. Iә Almaty aita qalsyn tamasha logika ghoy.

Qazaqtyng minez sipaty men órkeniyet órisinde romantikalyq týs óte qoi bolady. Osy romantikalardyng barlyghy oidan oiyp qúrastyrghan quanysh qiyqtary emes, onyng óz nәri, óz topyraghy bar. «Ly Bay aqyn batys ónirde tuyp ósken» degen anyz bәrimizge mәlim ghoy, búl anyz meyli dúrys bolsyn, әlde búrys bolsyn, aqyn osynau topyraqtan nәr alghan degen sózding meninshe qalayda jany bar sekildi. Ly Baydyng «Barynda batyp ish» degen oiy osy qazaqtardan aumaydy.

Rasynda, bizding qazaq tapqan tayanghanynyng denin bir toygha shasha salady. Olar «qayta oralmas qymbatty shaqtargha shashylghan dýniyede obal joq, qymbat kýnder qayta oralmaydy, al,  dýnie tabylady» deydi. Olar ýshin, býgin ústaghan bir tenge men erteng tapqan bir tengening ne parqy bar? Býgingi quanysh erteng qayta oralmaydy, әueli, úqsas adamdarmen úqsas orynda kezdesse de, oryn úqsaghanmen uaqyt úqsamaydy, sәni úqsaghanymen, mәni úqsamaydy.

«Ómir ózen» degen osy, búl ózendi eshkim de eki ret keship óte almaydy.

Almatyng mine osy.

Qalam toqtatarda әuel bastaghy aitylghan sol taugha qayta oralayyq. Aqyry búl taugha shyqtym, әriyne, qarly taudyng eng biyigine bara almasam da, osynau  úly taugha bir shyghu armanyma jettim. Tau tóbesyne shyghudyng da qajeti shamaly. Bir biyigine shyghyp qarasang da qala ayaghymyzdyng astynda kórinip túrady. Taugha shyqqannan keyin ghana әngimemizge túzdyq bolghan arman qalanyng mynaday kishkentay bolaryna qayran qalyp túrmyn.  Meyli, qanday ýlken-kishi  qala bolsa da jer shary jóninen tarynyng dәnine de jetpeiytin shyghar. Qayryla qarasang ólip-óship qolgha týsirgeninning bәri týkke túrghysyz bolyp qala beredi. Osynday oilarmen janym tynyshtyq tapqan bir sәtte  taudaghy jasyl qaraghaylargha, odan ary etek jaqta jayqalghan gýlderge kózim týsti. Al, kónilimde mynaday tamasha kartinalardy jappar ie jaratushynyng taugha ghana top tolyghymen baghyshtauynda qanday tereng mәn bar eken degen oy túrdy.

Bәlkim bizge dýniyening alghashqy jaralmysy osyndaylyghyn kórsetu ýshin osylay ornalastyrylghan da bolar-au. Jaratushy dýniyening móldir búlaghymen, zәulim terek, kók shalghynymen qosa, alabynda әdemi gýlder ashylghan әsem dalasymen qosa mýkamal minsiz jaratqan eken ghoy.

Al, qalagha kelsek, qaghida tәrtipteri men kesim-sheshimderining bәrin adam jaratqan. Tirlik qajeti ýshin әriyne, materiya kerek, ýzdiksiz kerek. Tauda túryp osynau qalagha kóz salyp túrghan sol sәtte basyma mynaday bir oi  orala ketti: osynday bolmashy  sayada han bolyp qaryq bolghannan  ne týser edi? Odan da myna taugha shyghyp bar dauysty qoya bere bir әn salghan artyq emes pe? Ondayda ózindi  býkil dýniyege han bolghanday sezer edin. Meyli  bay bol, әlde kedey bol, múnday sezim tek taudan ghana tabylar edi.

Mineki, taudan týsip, Almaty kóshesinde jýrip kelemin. Taghy sol sezim: Almaty beyne Alatau sekildi, ol maghan alyptyghynan ghana emes, ata peiyil, ana meyir sekildi ystyqtyghy ýshin solay sezildi.

Epilog ornynda әlde bir aqsaqaldyng ózime aitqan sózin bayandap bereyin.  Aq saqaldyng aitqany mynau:

– Saghan aitsam senersinbe? Alataugha qaramasam kózim ashidy, dýniyening shetin kórmesem janym ashidy. Alatau – janarymnyng túraghy ispetenedi, beyne Tәnirim maghan: dýniyeni osy aragha deyin kórseng bolghany, odan ary kózindi salma, degendey bolady. Barlyq tamasha tabysular men tәtti kónil tek osy saydan, osy dýnyeden ghana tabylady.

Tәnir menzegen sol saydyng aty – Almaty, Alatau etegindegi Almaty.

Aydos Amantayúly

Qytaydyng «Batys bólek» (№ 1, 2014 jyl) júrnalynan tәrjimalaghan Qanatbek Júmabayúly. 

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz