Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng Auyl sharuashylyghy enbekkerlerining birinshi forumynda sóz sóiledi. Búl forum elimizde tyng iygeru nauqany bastalghanyna 70 jyl toluyna túspa-tús kelip otyr.

Qazaqstan astyqty memleket. Elimiz egis alqaby men jayylymdylyq jer kólemi jóninen әlemde 6-orynda. Qazaqstan biday eksporttaudan әlemdi 10 iri memleketting biri sanalady.

Biz Abai.kz portaly oqyrmandaryna preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng atalghan jiynda jasaghan bayandamasyn úsynamyz...

Preziydent:

«Barshanyzdy Auyl sharuashylyghy enbekkerlerining birinshi forumynyng ashyluymen qúttyqtaymyn! Alqaly jiyn Auyl sharuashylyghy, tamaq jәne óndeu ónerkәsibi qyzmetkerleri kýni qarsanynda ótip jatyr. Kәsiby merekeleriniz qútty bolsyn!

Sonday-aq búl forum elimizde tyng iygeru nauqany bastalghanyna 70 jyl toluyna túspa-tús kelip otyr. Sol nauqannyng týrli saldary bolghanyn bilesizder. Soghan qaramastan auyl sharuashylyghynda kóptegen ong ózgeris jasaldy. Qazaqstan az uaqyt ishinde әlemdegi eng astyqty elding birine ainaldy. Áleumettik infraqúrylym jaqsardy, eldi mekender salyndy. Men býgin alghashqy tyngerlerding jәne olardyng izin basqan diqandarymyzdyng enbegin erekshe atap ótkim keledi.

Jana ghana arnayy kórmeni araladyq. Otandyq ónimderimizding sapasy joghary, kóbi eksportqa shygharylyp jatyr. Búl – zor jetistik. Qazaqstan Egis alqaby jәne jayylymdyq jer kólemi jaghynan әlemde 6-oryn alady. Biz biday eksporttaytyn 10 iri memleketting qataryna kiremiz. Ún eksporty boyynsha kósh basyndaghy elding birimiz.

Biyl týrli qiyndyqqa qaramastan, qambamyz astyqqa toldy. Kýzgi jiyn-terinde 26,7 million tonna daqyl jinaldy. Búl – songhy on jyldaghy rekordtyq kórsetkish. Shyn mәninde diqandarymyz tamasha nәtiyjege jetip otyr. Qúttyqtaymyn jәne barshanyzgha shynayy rizashylyghymdy bildiremin!», - dedi.

Preziydent:

«Qazaqta «Enbegine qaray – ónbegi» degen sóz bar. Múny, eng aldymen, auyl halqynyng eren enbegining jemisi deuge bolady. Memleket tarapynan da tiyisti júmys jýrgizildi, qajetti kómek berildi. Qazir elimizde jana ekonomikalyq baghdar ayasynda naqty sharalar qolgha alynyp jatyr.

Jýieli júmystardyng nәtiyjesinde inflyasiya dengeyi tómendedi (biylghy qazan aiynda jyldyq inflyasiya 8,5 payyzdy qúrady), sonday-aq últtyq ekonomikanyng ósimi 2024 jyldyng qantar-qazan ailarynda 4 payyzdan asyp, jaqsy qarqyn aldy. Múnaydan tys salalardy damytu arqyly ong dinamika bayqalady. Búl – manyzdy ýderis. Ishki jalpy ónim ósimining ýshten ekisinen astamy sauda, óndeu ónerkәsibi, qúrylys pen auyl sharuashylyghyna tiyesili. Osy baghyttaghy belsendi júmysty jalghastyru kerek.

Qazaqstan shet elderden tikeley investisiya tartu boyynsha Ortalyq Aziyada kósh bastap túr.

Biyl jetekshi halyqaralyq reyting agenttikteri Qazaqstannyng qazirgi nesie reytingi investisiyalyq senimdilik dengeyinde túrghanyn rastady. Qyrkýiekte Moody’s agenttigi Qazaqstannyng úzaqmerzimdi reytingin «Túraqty» dengeyine kóterdi. Búl – Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy eng ýzdik nәtiyje», - dedi.

Preziydent:

«Investisiya ekonomikanyng ken óndiruden tys salalaryna kóbirek tartyldy. Óndeu sektory kólemi jaghynan qazirding ózinde ken óndirudi basyp ozdy әri ýzdiksiz ósip keledi (ónerkәsip qúrylymynda óndeu sektorynyng ýlesi 47 payyzdy qúraydy). Búl salada býginde 630 myng azamat jemisti enbek etedi.

Jyl sonynda jalpy qúny 1,2 trillion tengeni qúraytyn 180 industrialdy joba iske asyrylmaq. Atap aitqanda, katodty mys (Qaraghandy oblysy), ferroqorytpa (Pavlodar oblysy), jýk kólikterining bólshekteri (Qostanay oblysy), sement, baghaly metall óndeu óndirisi (Jambyl oblysy) sekildi iri zauyttar júmys istey bastaydy. Qazirgi uaqytta volifram kenin qayta óndeu (Almaty oblysy), Chevrolet Onix avtokólik markasyn qúrastyru (Qostanay oblysy), mys konsentraty (Jambyl oblysy), jylu oqshaulaghysh materialdary (Almaty oblysy) jәne qysh taqtalary (Shymkent qalasy) óndiristeri paydalanugha berildi. Atyrau oblysynda polipropiylen shygharatyn zauyttyng ashyluy múnay-gaz himiyasy salasynyng tolyqtay qalyptasuyna yqpal etti. Aldaghy uaqytta polietiylen men butadiyen óndiru josparlanghan. Manghystau oblysynda europalyq konsorsiumnyng qatysuymen «jasyl» sutegi óndirisi jobasy jýzege asyrylady. Osylaysha elimizde ozyq halyqaralyq standarttargha say jәne syrtqy naryqta súranysqa ie ónim óndiretin jana kәsiporyndar qúrylyp jatyr.

Áleumettik jaghynan az qamtylghan azamattardyng túrghyn ýige qoljetimdiligin arttyru ýshin auqymdy júmys jýrgizilude. Osy maqsatta «Otau», «Nauryz» jәne «Asyl meken» jenildetilgen ipotekalyq baghdarlamalary ashyldy. Sonday-aq kóktemgi su tasqynynan zardap shekken 17 mynnan astam otbasynyng baspana mәselesi sheshimin tapty», - dedi.

Preziydent:

«Agroónerkәsip keshenine jan-jaqty qoldau kórsetilude. Negizgi maqsatymyz – auyl sharuashylyghynyng damuyna serpin beru.

Býginde Jahandyq azyq-týlik qauipsizdigi indeksindegi elimizding kórsetkishteri jaqsaryp keledi. 2022 jyly osy reytingte 32-shi oryngha shyqtyq. Qazaqstan TMD elderi ishinde kósh bastap túr. Biraq jaybaraqat otyrugha bolmaydy.

Auyl sharuashylyghy bәsekege qabiletti ozyq sala boluy kerek. Agroónerkәsip kesheni ekonomikadaghy basty qozghaushy kýshting birine ainalugha tiyis. Biznes te, memleket te osyghan mýddeli. Búl, eng aldymen, azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu túrghysynan manyzdy. Auyldaghy aghayynnyng túrmysy da osy salagha tikeley baylanysty», - dedi.

Preziydent:

«Endi aldaghy júmystyng negizgi baghyttaryna toqtalayyn.

BIRINShI. Agroónerkәsip keshenin qarjylandyrudy jýieli jýrgizu qajet.

Agroónerkәsip keshenin qarjylandyru aqsap túrghan salanyng biri edi. Biyl memleket búl mәseleni sheship, bólinetin qarjy kólemin aitarlyqtay arttyrdy. Biz payyzdyq mólsherlememen subsidiyalau arqyly nesiyeleuding kýrdeli әri kólenkeli jýiesinen bas tarttyq. Diqandar endi kóktemgi egin egu jәne jiyn-terin júmystaryna 5 payyz mólsherlememen tikeley jenildetilgen nesie alady. Múnday nesiyeleu kólemi alghash ret jarty trillion tengeden asty (580 milliard tenge, búghan deyin 180 millliard tenge bolghan), aldaghy uaqytta búl kórsetkish bir jarym trillion tengege deyin jetkiziledi.

Dәndi daqyldar týsimi biyl gektaryna 16 sentnerdi qúrady. Búl kópjyldyq ortasha kórsetkishterden әldeqayda joghary. Keybir alqaptan gektaryna 40 sentnerden nemese odan da kóp ónim jinaldy. Biday sapasy men balauyzynyng dengeyi (32 payyz) joghary. Búghan zamanauy agrotehnologiyalardy, joghary sapaly túqymdy, tynaytqysh pen pestisidterdi paydalanu, sonday-aq auylsharuashylyq tehnikalaryn janartu arqyly qol jetkizdik.

Endi bizding aldymyzda jinalghan ónimdi saqtau jәne onyng baghasyn qúldyratugha jol bermeu mindeti túr. Ýkimetke Azyq-týlik korporasiyasy arqyly sharualardan astyq satyp aludy tapsyramyn. Búl naryqtaghy baghany ústap túru ýshin kerek. Astyqty ónirlerdegi qoymalardy bosatu maqsatynda Auyl sharuashylyghy jәne Kólik ministrlikteri bidaydy basqa oblystargha tasymaldaudy jedel qamtamasyz etui qajet. Búl iste oblys әkimderining ýilesimdi júmys istegeni manyzdy.

Kóktemgi egis pen kýzgi jiyn-terin júmystaryn der kezinde qarjylandyru – mol astyq jinaudyng kepili. Jyl sayyn tólemderdi keshiktiru saldarynan sharualar egin egu barysynda kóp qiyndyqty bastan ótkeredi.

Sondyqtan mening tapsyrmam boyynsha kóktemgi egis júmystaryna bólinetin jenildetilgen nesie biylghy jeltoqsan aiynan bastap beriletin bolady. Sonyng nәtiyjesinde diqandar janar-jagharmaydy, qosalqy bólshekterdi, basqa da qajetti tauarlar men qyzmetterdi uaqytynda satyp ala alady.

Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauymda atalghan salagha jeke investisiyalar tartu kerek ekenin aitqan edim. Agroónerkәsip keshenin memleket tarapynan subsidiyalaudy birtindep qysqartyp, onyng ornyna bankterding auyl sharuashylyghyna jenildetilgen nesie beruin yntalandyrghan jón. Otandyq qarjy instituttary agrokәsiporyndargha úzaqmerzimdi әri qoljetimdi qarajat úsynugha tiyis», - dedi.

Preziydent:

«Býgin – Últtyq valuta kýni. Tól valutamyz – tәuelsizdikting simvoly. Tengening túraqtylyghy Qazaqstan ekonomikasynyng ornyqty damuyna yqpal etedi. Memleketting qarjy sayasaty birinshi kezekte naqty sektordyng órkendeuine baghyttalghany dúrys. Búl salada memlekettik qoldaudyng auqymdylyghyn eskere otyryp, esepteu men qadaghalaudyng tiyimdiligin jolgha qoiy qajet.

Mening tapsyrmam boyynsha auyl sharuashylyghyndaghy statistikany búrmalau, jalghan qújat toltyru, kózboyaushylyq faktilerin týp-tamyrymen joi júmystary jýrgizilip jatyr. Osynyng nәtiyjesinde biz salanyng naqty jaghdayyn baghamday alamyz, ekonomikalyq shyghyngha soqtyratyn tiyimsiz sheshim qabyldamaymyz.

EKINShI. Agroónerkәsip keshenin industriyalandyrudy belsendi týrde jalghastyru qajet.

Byltyrghy Joldauda ýsh jyldyng ishinde agroónerkәsip keshenindegi qayta óndelgen ónimning ýlesin 70 payyzgha deyin arttyru mindetin qoydym. Biz negizgi azyq-týlik tauarlary boyynsha importqa tәueldilikti azaytugha baghyttalghan birqatar jobany jýzege asyra bastadyq. Atap aitqanda, tayau jyldary sýt óndiru kólemin 600 myng tonnagha kóbeytuge mýmkindik beretin 116 zamanauy tauarly sýt fermasy salynady.

Jalpy quaty jylyna 220 myng tonna qús etin óndiretin 29 fabrikany, sonday-aq quaty jylyna 850 million júmyrtqa óndiretin 11 qús fabrikasyn paydalanugha beru kózdelgen.

100 myngha juyq iri qaragha arnalghan 6 bordaqylau alanyn, sonday-aq 50 myng bas uaq malgha arnalghan bordaqylau keshenin iske qosu josparlanyp otyr.

Sonymen qatar Ýkimet alghashqy mamandandyrylghan birja ashudy qolgha aldy. Búl keshende mal saudasynyng zamanauy erejeleri saqtalyp, fermerler men tútynushylar arasynda basy artyq deldaldar bolmaydy», - dedi.

Preziydent:

«ÝShINShI. Auyl sharuashylyghy ghylymyn órkendetu asa manyzdy.

Qazir jahandyq azyq-týlik naryghynda bәseke kýsheyip keledi. Oghan tótep beru ýshin ghylymdy damytugha basa mәn beru kerek. Sonyng ishinde túqym sharuashylyghyn jandandyru – strategiyalyq mindetting biri.

Kartop pen qant qyzylshasy boyynsha otandyq túqymnyng ýlesi 10 payyzgha da jetpeydi. Osynday mәselelerdi shúghyl sheshu qajet. Biyl Dәndi-daqyldar seleksiyasy men túqym sharuashylyghyn damytu turaly keshendi jospar qabyldandy. Naqty mindetter qoyyldy. Ýkimetke diqandardy elimizde óndirilgen túqymmen qamtamasyz etudi tapsyramyn. Búl kórsetkishti 2028 jyly 80 payyzgha jetkizu qajet. Al joghary sapaly (yaghni, elitalyq) túqymnyng ýlesi keminde 15 payyz boluy kerek. Ol ýshin shetelding ozyq tәjiriybesin zerttegen jón. Men jaqynda fransuz kәsipkerlerin osy saladaghy investisiyalyq jobalardy birge jýzege asyrugha shaqyrdym.

Sonday-aq juyrda Mongholiyagha memlekettik saparmen barghanymdy bilesizder. Ol jaqta da óte manyzdy kelissózder boldy. Mongholiya basshysymen birge kóptegen mәseleni talqyladyq. Eki kóshpendi halyqtyng úrpaghy retinde jylqy turaly da aittyq. Monghol jylqylary alasa bolghanymen, óte tózimdi әri úzaqqa shabady eken.

Biz «Tegimiz – týrki, týligimiz – jylqy» dep, arghymaqty airyqsha qadirlegen elmiz. Tútas tarihymyz túlpardyng túyaghymen jazylghan. Jalpy, qazaqtyng miner kóligi de, isher asy da jylqymen tyghyz baylanysty. Saumal men qymyzdyng san týrli dertke shipa ekeni barshagha mәlim», - dedi.

Preziydent:

«Qazir elimizde jylqy sany ýzdiksiz ósip keledi. Búl – jaqsy ýrdis. Degenmen asyl túqymdy jylqynyng ýlesi bir payyzgha da jetpeydi, yaghny 4,2 million jylqynyng 40 myny ghana asyl túqymdy. Sondyqtan mal túqymyn asyldandyru júmysyna basa mәn bergen jón.

Qazaqstanda jylqynyng birneshe týri bar. Onyng ishinde qazaqpen birge jasap kele jatqan jabynyng orny erekshe. Keyin oghan Qostanay, Kóshim jәne Múghaljar túqymdary qosyldy. Árqaysysynyng óz ereksheligi bar.

Men búghan deyin Aday jylqysy Manghystaudyng bagha jetpes qazynasy ekenin aittym. Ony әlemge tanytu ýshin naqty sharalar qabyldaudy tapsyrdym. Qazir Aday jylqysy resmy týrde bólek túqym retinde tirkeldi. Búl arghymaqtar Úly dala joryghynda, basqa da alaman bәigelerde top jaryp jýr. Qostanay jylqysy da myqty ekeni belgili, alayda, joghalyp ketuding az-aq aldynda túr, nebәri 280 bas qaldy. Sondyqtan jylqynyng sanymen qatar, sapasyn arttyru – manyzdy mindet.

Biyl qazaq jylqysynyng túqymyn saqtau jәne kóbeytu ýshin arnayy zang qabyldadyq. Endi búl baghytta taghy bir manyzdy qadam jasaymyz. Men Ýkimetke Jylqy sharuashylyghy institutyn qúrudy tapsyramyn. Bilikti mamandar múny kópten beri aityp jýr. Qúzyrly organdar qysqa merzim ishinde osy mәseleni pysyqtap, qarjy kózderin naqtylauy kerek», - dedi.

Preziydent:

«TÓRTINShI. Auyl sharuashylyghyna jana tehnologiyalardy belsendi týrde engizu qajet.

Bizde miyneraldy tynaytqyshtar az qoldanylady. Búl – otandyq agrosektordaghy ózekti mәsele. Biyl egis alqaptaryna búrynghydan eki ese kóp tynaytqysh sebildi. Búl – ghylymy túrghydan qajet tynaytqyshtyng 41 payyzy degen sóz. Jalpy júmys qarqyny jaman emes. Biraq biz agrotehnologiyasy damyghan ozyq elderding dengeyine úmtyluymyz qajet. Sondyqtan importqa tәueldi boludy azaytu kerek. Ózimizde shygharylatyn tynaytqyshtar auyl sharuashylyghyn tolyq qamtamasyz etpeydi, súranystyng jartysyn ghana óteydi.

Qazir elimizde qúny 4 milliard dollar bolatyn auqymdy investisiyalyq jobalar jýzege asyrylyp jatyr. Sonyng arqasynda 7 million tonna miyneraldy tynaytqysh óndirilmek. Osylaysha biz ishki naryqty tolyq qamtamasyz etemiz, al artyghyn eksportqa shygharugha mýmkindik tuady.

Búdan bólek organikalyq tynaytqysh óndirisin damytu manyzdy. Halyqaralyq tәjiriybege qarasaq, qoydyng jýnin suarmaly jerge tynaytqysh retinde tiyimdi paydalanugha bolady», - dedi.

Preziydent:

«Agroónerkәsip keshenin odan әri sifrlandyru men avtomattandyru mәselesi údayy nazarda bolugha tiyis. Búl baghytta jaqsy nәtiyjeler bar. Keyingi bes jylda elimizdegi sifrly fermerlik sharuashylyqtar sany alty esege juyq ósip, býginde 200-den asty. Búl – shyn mәnindegi bolashaqtyng kәsiporyndary. Onda ozyq tehnologiyalar jappay engiziledi. Biraq búghan toqmeyilsuge bolmaydy.

Atalghan saladaghy qyzmetter men prosesterdi tolyghymen elektrondy formatqa kóshirudi jedeldetu qajet. Subsidiya alu men jenildikterdi paydalanu algoritmderi fermerler ýshin barynsha qarapayym jәne týsinikti boluy kerek. Búl turaly aqparattardyng formalary men mazmúny barynsha qoljetimdi bolghany jón. Jasandy intellekt pen «ýlken derekterdi» paydalanu arqyly ghana óndiristing barlyq kezeninde dәl esepteu, baqylau men boljau mýmkin bolmaq.

Jalpy jan-jaqty sifrlandyru agroónerkәsip keshenining bәsekege qabiletin arttyrady, kólenkeli sektordyng ýlesin azaytugha septigin tiygizedi jәne saladaghy memlekettik basqarudy odan әri jetildiruding manyzdy faktoryna ainalady», - dedi.

Preziydent:

«BESINShI. Auyl sharuashylyghy tehnikasynyng qoljetimdiligi manyzdy.

Men auyl sharuashylyghy tehnikasyn janartu dengeyin jylyna 8-10 payyzgha deyin jetkizu jóninde mindet qoydym. Búl maqsatqa 120 milliard tenge bólinip, otandyq auyl sharuashylyghy tehnikalaryn jylyna 5 payyzben jenildetilgen lizingke beru baghdarlamasy bastaldy.

Qazaqstanda 8 iri birlesken kәsiporyn, sonyng ishinde «Klaas» nemis konserni men reseylik «Rostselimash» kompaniyasy tabysty júmys jatyr. Biyl shamamen 160 milliard tengege juyq qarjygha 4,5 mynnan astam traktor men astyq jinaytyn 815 kombayn (onyng 107-si «Klaas» kompaniyasyna tiyesili) shygharyldy. Ýkimet enbek ónimdiligin arttyrugha, importtalatyn qosalqy bólshekterdi lokalizasiyalap, úsaq bólshekterden qúrastyrylatyn óndiristi qoldaugha jәne túraqty júmys oryndaryn ashugha basa mәn berui kerek», - dedi.

Preziydent:

«ALTYNShY. Auyl sharuashylyghynyng eksporttyq әleuetin kýsheytu qajet.

Múnda kólik-logistika mýmkindikterining shekteuli boluy kedergi keltiredi.

Mysaly, elimizdegi logistika men saqtau jýielerining jetkilikti bolmauynan auyl sharuashylyghy tauaryn óndirushiler zor shyghyngha úshyrap otyr. Sondyqtan saqtau infraqúrylymyn, sonyng ishinde elevatorlar, kókónis jәne jemis-jiydek saqtau qoymalaryn damytu manyzdy baghyt bolugha tiyis. Syiymdylyghy 700 myng tonna bolatyn qoymalar salu men janghyrtudyng keshendi jospary qabyldandy. Búl júmysty údayy baqylauda ústau kerek. Biz dәstýrli ótkizu naryqtaryn saqtap qana qoymay, týrli elderding talaptaryna beyimdelgen iykemdi jetkizu jýiesin qúra otyryp, eksportty әrtaraptandyrghanymyz jón.

Ózbekstan, Ázerbayjan, Týrikmenstan, Qyrghyzstan jәne Aughanstangha josparly týrde astyq tasymaldau júmysy bastaldy. Iran naryghyna kiruge rúqsat alyp, 250 myng tonna arpa jónelttik. Sonday-aq Qytaygha, Europa Odaghy elderine jәne Soltýstik Afrikagha astyq jetkiziledi.

Tenizben tasymaldaudy arttyru ýshin Qúryq portynda jana astyq terminaly iske qosyldy.

Jana naryqtardyng azyq-týlikke súranys kólemi úlghayyp kele jatqanyn eskersek, Soltýstik – Ontýstik jәne Transkaspiy baghyty siyaqty halyqaralyq dәlizderding róli arta týsedi

Qazaqstandy Euraziyanyng negizgi kólik-logistikalyq ortalyghy retinde qúru jónindegi strategiyalyq mindet – mening keyingi jyldardaghy halyqaralyq dengeyde jýrgizip jatqan kelissózderimning basty taqyrybyna ainaldy.

Búl mәselede atalghan dәlizderge ynghayly jol tabu jәne ishki logistikany jaqsartu óte manyzdy. Sondyqtan aldaghy alty jylda (2030 jylgha deyin) biz temirjol jelisin auqymdy týrde janghyrtudy kózdep otyrmyz. On bir myng shaqyrym temir joldy jóndep, bes myng shaqyrymnan astam jana temir jol salu josparlanuda.

Qazirding ózinde «Darbaza – Maqtaaral», «Dostyq – Moyynty», «Baqty – Ayagóz» jәne «Almaty qalasynyng ainalma joly» siyaqty iri jobalar jýzege asyrylyp jatyr. Búl Ortalyq Aziya men Qytay baghytyndaghy jýk tasymalynyng artuyna jol ashady. Avtokólik joldarynyng jelisin damytu baghytynda auqymdy júmystar atqaryluda.

Mәselen, jyl sonyna deyin «Astana – Balqash – Almaty», «Taldyqorghan – Óskemen», «Aqtóbe – Qandyaghash» jәne «Atyrau – Astrahani» avtomobili joldarynyng qúrylysy ayaqtalady», - dedi.

Preziydent:

«Biyl Qazaqstannyng eksportqa 12 million tonna astyq shygharugha mýmkindigi bar. Búl – óte kóp ónim jәne zor jauapkershilik. Diqandardyng ónimin syrtqy naryqqa shygharugha jan-jaqty qoldau kórsetu – Ýkimetting basty mindeti. Eksporttyq әleuetimizdi arttyra týsu ýshin әlemdik naryqta súranysqa ie baghaly daqyldardy kóbirek ósiru qajet.

Sonymen birge ishki naryqqa ótkizuding útymdy joldaryn barynsha paydalanu kerek. Almaty, Astana, Shymkent qalalarymen irgeles aimaqtardaghy diqandardyng mol mýmkindigi bar. Osy orayda Aqmola oblysyn ýlgi retinde aitugha bolady. Búl aimaq elordanyng «azyq-týlik beldeui» degen atqa layyq ekenin dәleldedi.

Biyl oblystyng auyl sharuashylyghyndaghy jalpy ónimi eki ese ósken. Búl – óte jaqsy nәtiyje. Sondyqtan auqymdy ishki naryghy bar qalalarmen shektesetin basqa da aimaqtar osy baghytta belsendi júmys isteui kerek.

Qazaqstanda san týrli azyq-týlik ónimi shygharylady. Júrt óz ónimderimizdi kóbirek satyp alu ýshin ony elge tanytyp, keninen nasihattau kerek», - dedi.

Preziydent:

«Halqymyzdyng 40 payyzy auylda túratynyn bilesizder. Agroónerkәsip kesheni býkil eldin, әsirese, auyl túrghyndarynyng túrmys sapasyna tikeley әser etedi. Sol sebepti men auyldy órkendetu isine airyqsha mәn beremin. Búghan saylau aldyndaghy túghyrnamada erekshe nazar audardym. Preziydent saylauynan keyin alghashqy Jarlyghym auyldy damytugha arnaldy.

Mening tapsyrmammen Ýkimet bes jyldy qamtityn tújyrymdama qabyldady. «Auyl – el besigi» baghdarlamasy әzirlenip, jýzege asyrylyp jatyr. Qazirding ózinde naqty nәtiyje bar. Biyl 200-ge juyq auylgha su qúbyryn tartu ýshin qarjy bólindi. Jyl sonyna deyin auyl halqynyng 95 payyzdan astamy taza sumen qamtamasyz etiledi.

Auyldaghy densaulyq saqtau jýiesin janghyrtu ýshin arnayy joba qolgha alyndy. Býginge deyin 140-tan astam nysan salyndy. «Jayly mektep» últtyq jobasy ayasynda biyl 13 auyl mektebi paydalanugha berildi. Songhy bes jylda jergilikti manyzy bar 38 myng shaqyrym jol jóndeldi.

Manyzdy mindetting biri – auyl halqynyng tabysyn arttyru. «Auyl amanaty» baghdarlamasy arqyly jyldyq ósimi 2,5 payyz bolatyn shaghyn nesie berile bastady. Sonyng nәtiyjesinde auylda 16 myngha juyq jana júmys orny ashyldy. Osynday auqymdy júmys jalghasyn tabady. Sebebi auyldy kórkeytu – strategiyalyq mindet.

Búryn jabylyp qalghan keybir audandar byltyr mening tapsyrmammen qayta qúryldy. Búl – әsirese, shetkeri ornalasqan eldi mekenderge serpin beretin qadam», - dedi.

Preziydent:

«Quatty aimaqtar – quatty el» degen sóz. Biz osy qaghidagha say júmys isteuimiz kerek. Sebebi myqty memleket bolamyz desek, auyldy damytu asa manyzdy. Osy orayda men barshanyzgha ýndeu tastaghym keledi.

Auyl – bәrimizding altyn besigimiz. Qalada tuyp, ómir boyy qalada túrghan qazaqtyng da tamyry – auylda. Halqymyzdyng salt-dәstýri, tili men dili, bәri de auylda saqtalghan. Jahandanu dәuirinde qazaqty saqtau ýshin, eng aldymen, auyldy saqtauymyz kerek.

Men tabysqa jetken әr adam tughan jerine qamqor boluy qajet dep ýnemi aityp jýrmin. Býgin ortamyzda «Qazaqstannyng Enbek Eri» Ivan Adamovich Sauer otyr. Ol jetekshilik etetin «Rodina» agrofirmasy auyl sharuashylyghynda biznesti ontayly jýrgizuding jarqyn ýlgisin kórsetip keledi. Búl – Astanany azyq-týlikpen qamtamasyz etuge jәne oblys ekonomikasynyng damuyna zor ýles qosyp qana qoymay, ózining qyzmetkerleri men auyl túrghyndarynyng qamyn oilaytyn ozyq kәsiporyn.

Syr boyyndaghy Naghy Iliyasov jәne Tan, Arqadaghy Shahterskoe, Qyzyljar ónirindegi Novonikoliskoe auyldary da kópke ýlgi. Ár aimaqta osynday gýldengen eldi mekender bar. Biraq auyldan shyqqan myqty kәsipkerler odan әldeqayda kóp. Men isker azamattardy auyl-aymaqty kórkeytuge shaqyramyn. Adal enbekpen tabysqa jetken azamat auylyn damytugha ýles qosqany jón dep oilaymyn. Búl biz ýnemi aitatyn otanshyldyq, elge janashyrlyq qasiyetterding naqty kórinisi bolary sózsiz.

«Taza Qazaqstan» jalpyúlttyq aksiyasy da osynday qúndylyqtargha negizdelgen. Joba ayasynda eldi mekenderimiz tazaryp, janasha kelbetke ie bola bastady. Qorshaghan ortagha qamqorlyq qoghamdyq mәdeniyetting arqauyna ainaldy. Búl baghyttaghy júmys toqtamaydy. Mening tapsyrmammen Ýkimet arnayy tújyrymdama qabyldady. Basty maqsat – halyqtyng ekologiyalyq mәdeniyetin odan әri arttyru», - dedi.

Preziydent:

«Enbekqorlyq pen jauapkershilik últymyzdyng biregey bolmysyna ainalugha tiyis. Býginde әleumettik jelilerde әdemi ómir sýru men onay olja tabu turaly jarnamalar kóbeyip ketti. Búl halyqtyng sanasyna barlyq jetistikke qinalmay qol jetkizuge bolady degen bos qiyaldy siniredi. Jastardyng belgili bir bóligi soghan senip, altyn uaqyttaryn bosqa sarp etude. Kez kelgen jetistikke tynymsyz enbek qana jetkizetini dausyz. Búrynghylar «Enbek bәrin jenbek» dep beker aitpaghan. Elimizdegi әr azamattyng adal әri jauapty enbek arqyly tabysqa jetkenin qalaymyn. Búl – azamattarymyzdyng ómirlik maqsatyna ainalugha tiyis. «Adal adam – Adal enbek – Adal tabys» qaghidasynyng mәni de osynda jatyr. Men jastargha senetinimdi ýnemi aityp kelemin. Auyl sharuashylyghy jastardyng ózin tanytuyna mol mýmkindik beredi dep oilaymyn. Auylgha maman tartudyng qanshalyqty qiyn ekenin jaqsy biletin sharuashylyq basshylary búl iske erekshe mýddeli.

Memleket tarapynan auyl sharuashylyghy salasyna mamandar dayarlaugha ýlken kónil bólinip keledi. Songhy jyldary elimizde jetekshi sheteldik joghary oqu oryndarynyng filialdary ashylyp jatyr. Onyng tórteui agronom, meliorator, biotehnolog jәne ekolog siyaqty auyl sharuashylyghy salasynda súranysqa ie mamandardy halyqaralyq baghdarlamalar boyynsha dayarlaydy.

Jalpy, memleket pen biznes auyldaghy barlyq mәseleni birlesip sheshui kerek. Agroónerkәsippen ainalysu ýshin auylgha kelgen jas kәsipkerlerdi baghalaymyn. Memleket te sizderding enbekterinizdi úmyt qaldyrmaydy.

Joldauda Ýkimet pen barlyq memlekettik organdar otandyq bizneske, sheteldik investorlargha jol ashuy kerek ekenin tapsyrghan bolatynmyn.

Auyl túrghyndaryna qol úshyn sozyp, olardyng túrmys jaghdayyn jaqsartugha atsalysatyn kәsipkerler men sharua qojalyqtar  memleketting kómegine jýgine alady. Olardyng investisiyalyq jobalaryna qoldau kórsetip, burokratiyalyq kedergi keltirmeu kerek. Bir sózben aitqanda, sharualarmen tyghyz qarym-qatynasta júmys isteu qajet. Ýkimet pen әkimder jerdi tabys kózine ainaldyryp, auyldaghy әleumettik mәselelerdi sheshuge atýsti qaraytyndargha tosqauyl qoygha tiyis.

Jauapkershiligi mol kәsipkerler men investorlar ghana eldegi ong ózgeristerding naghyz kóshbasshysy bola alady. Sizder yntymaq-birlik pen naghyz patriotizmning ozyq ýlgisin kórsetip, auyl túrghyndarynyng jaghdayyn jaqsarta beresizder dep senemin. Memleket sizderge jan-jaqty qoldau kórsetip, layyqty baghalaydy. Memleket pen agrobiznes arasyndaghy baylanysty jaqsartu ýshin býgingi Forumdy jyl sayyn ótkizudi úsynamyn», - dedi.

Preziydent:

«Orayly sәtti paydalana otyryp, kýn tәrtibindegi ózekti mәselelerge qatysty oiymdy jetkizgim keledi. Jana oqu jyly bastalghan sәtten elimizde bilim jýiesine baylanysty mәseleler jii kóteriledi. Bilim salasynda eleusiz qaldyratyn mәsele bolmaydy dep sanaymyn.

Mәselen, mektepterde bastauysh synyp oqushylary men az qamtylghan otbasylardan shyqqan balalar memleket esebinen tegin ystyq tamaqpen qamtylady. Alayda mektep ashanalaryndaghy tamaqtyng sapasyna basa mәn bergen jón. Jaqynda Manghystau oblysynda balalar astan ulandy. Búl oqighanyng qoghamda qyzu talqylanuy oryndy. Múnday jaghdaylardyng qaytalanuyna jol bermeu kerek. Sanitarlyq-epiydemiologiyalyq normalardyng saqtaluyn qatang baqylau qajet. Biraq mәselening mәni tym terende jatyr. Oqushylardy sapasy kýmәndi әri arzan azyq-týlikpen tamaqtandyra almaymyz. Balalardy tamaqtandyrudyng halyqaralyq standarttaryna úmtylghanymyz dúrys. Ashanadaghy taghamdar ósip kele jatqan aghzany barlyq qajetti dәrumenmen qamtamasyz etui kerek. Búl óskeleng úrpaqtyng densaulyghyna tikeley әser etedi.

Qúzyrly mekemeler mektep ashanalaryndaghy azyq-týlikting sapasyn kóteru mәselesimen múqiyat ainalysuy qajet. Mektepterde dúrys tamaqtandyru mәdeniyetin qalyptastyru ýshin agroónerkәsip kesheni bilim beru oryndarynyng seriktesine ainalghany jón»,- dedi.

Preziydent:

«Jylytu mausymyn minsiz ótkizu – ózekti mәselelerding biri. Búl mening erekshe baqylauymda. Saran qalasy aua-rayynyng suytuyna dayyn bolmay shyqty. Múndaghy ýiler jaqynda ghana jylu jýiesine qosylghan edi. Kemshilikke jol bergen jauapty túlghalar tiyisti jazasyn aldy. Búl barlyq әkimge sabaq boluy kerek. Jylytu mausymyna dayyn bolmau basshylardyng óz qyzmetine say kelmeytinin kórsetedi.

Degenmen biyl el aumaghynda energiya kózderi men jylumen jabdyqtau jelilerin jóndeu boyynsha auqymdy júmys jýrgizildi. Qoymalardaghy otyn qory jetkilikti. Biraq qamsyz otyrugha bolmaydy. Jaghdaydy údayy baqylauda ústau kerek.

Memlekettik basqaru jýiesining aldynda qazir naqty mindetter men edәuir syn-qater túr. Oqys oqighalargha der kezinde ýn qatu, jaghdaydy ushyqtyrmau, dәl boljam jasau, qoghamnyng talap-tilegine qúlaq asu manyzdy.

Barlyq memlekettik organ, kommunaldyq jәne basqa da qyzmetter ýilesimdi әreket etui kerek. Alayda, kýndelikti sharuamen ainalysyp jýrip, strategiyalyq maqsattardy úmyt qaldyrmau qajet. Algha qaray úmtylyp, keng auqymdy perspektivany baghyt etkenimiz jón. Problemanyng uaqytsha sheshimin izdemey, onyng týpki sebepterin jongymyz qajet.

Joldauda budjet qarjysyn tiyimdi paydalanugha baghyttalghan sharalar qabyldaudy tapsyrghanymdy bilesizder. Álbette, budjet sayasatynda pragmatizm qaghidaty basty orynda boluy kerek. Biraq әleumettik shyghyndardan, budjettik mekeme qyzmetkerlerining jalaqysynan, zeynetaqy men jәrdemaqydan ýnemdeuge bolmaydy. Búl – mening berik ústanymym.

Azamattardyng әl-auqatyn arttyru jónindegi basym mindetti údayy nazarda ústaghan dúrys. Zeynetaqy jýiesining әleuetin arttyrudyn, ony jetildiruding tәsilderin tabu kerek. Deni sau, qajyr-qayraty mol zeynetkerlerding el damuyna qosyp jýrgen ýlesin yntalandyru manyzdy.

Ortasha ómir sýru jasyn birtindep úlghaytu – memleketting әleumettik sayasatynyng basty jetistikterining biri. Búl kórsetkish qazirding ózinde 75 jastan asty. Osy túrghydan alghanda atalghan mәsele ózekti bola týsedi», - dedi.

Preziydent:

«Sonymen qatar jaqynda memlekettik qyzmetkerlerge syiaqy beruge tyiym salynatyndyghy turaly mәsele qyzu talqylandy. Qarjy ministrligi oghan tyiym salugha negiz joq ekenin týsindirip berdi. Memlekettik qyzmetshiler – eldegi jýieli ózgeristerding basty jolbasshylary. Olardyng tabysy aitarlyqtay kóp emes. Key kezderi týnimen júmysta otyrady. Memlekettik qyzmetshilerding de otbasy men mindeti, qala berdi qarapayym adam retindegi qalauy men jospary bar.

Memlekettik organdardyng tiyimdiligin arttyru ýshin qatardaghy qyzmetkerlerding enbekaqysy bәsekege qabiletti boluy kerek dep oilaymyn. Syiaqy atalghan mәseleni sheshuge mýmkindik beredi. Basqa jolmen memlekettik qyzmetke bilikti mamandardy tartyp, kadr túraqsyzdyghy problemasyn sheshu qiyn.

Ýkimet azamattargha әleumettik kómek beru jýiesin qayta qarauy kerek. Soghan sәikes tiyisti tapsyrma berildi. Memleketten beriletin atauly әleumettik kómekti shyn mәninde múqtaj azamattar alugha tiyis. Alayda keybir auyldyq jerde bir otbasydan birneshe adam atauly әleumettik kómek alatyn jaghdaylar jii kezdesedi. Ókinishke qaray onday azamattarymyz júmys istep, enbek etuge de qúlyqsyz. Sebebi memleketten týsetin jәrdemge senedi. Búl, әriyne, dúrys emes. Týptep kelgende, múnday әreket әleumettik masyldyqty tughyzyp otyr.

Biz Ádiletti Qazaqstandy qúru jolynda naqty qadamdar jasap jatyrmyz. Barlyq saladaghy júmystyng ashyq boluyna kónil bólip otyrmyz. Osy orayda azamattarymyzdyng tabysyn jappay deklarasiyalaudyng mәn-manyzy zor. Búl talap 2021 jyldan beri birtindep engizilip jatyr. Alghashqy ýsh kezende 4 millionnan astam adam deklarasiya tapsyrdy. Olardyng qatarynda memlekettik qyzmetshiler, kvaziymemlekettik sektordaghy basshylar, kәsipkerler jәne osy sanatqa kiretin azamattardyng júbaylary bar.

Kelesi jyly taghy 8 milliongha juyq adam deklarasiya tapsyrady dep josparlanyp otyr. Alayda bir mәseleni eskeru qajet. Jappay deklarasiya tapsyru tújyrymdamasy osydan 14 jyl búryn qabyldanghan. Sodan beri elimizde sifrlandyru isi jәne finteh salasy qarqyndy damyp kele jatyr. Týrli memlekettik mekemelerge ortaq mәlimetter bazasy payda boldy. Qarjy jәne salyq baqylauy kýsheydi. Demek osynday auqymdy ózgeristerden keyin tórtinshi, yaghni, songhy kezende azamattardy deklarasiya tapsyrugha mindetteu qanshalyqty oryndy degen súraq tuady. Ýkimet búl mәseleni jan-jaqty pysyqtauy qajet», - dedi.

Preziydent:

«Biz әrbir ózgeristi múqiyat oilastyra otyryp jýzege asyruymyz kerek. Bastamalardyng aqylgha qonymdy jәne qazirgi ahualgha say bolghany manyzdy. Búrynghy jospardyng bәrin qazirgi kýnning talabyna layyqtap, týzetu qajet. Men búghan deyin reformalar toqtap qalmaytynyn naqty aittym. Óitkeni elimizdi jan-jaqty janghyrtu isi ýzdiksiz jalghasa beruge tiyis.

Aldymyzda auqymdy júmys túr. Soghan say jana bastamalar men josparlardy jýzege asyramyz. Qazir onyng bәri múqiyat zerdelenip jatyr. Kelesi jyly halyqqa úsynatyn bolamyn. Keybir bastamany әdettegidey Últtyq qúryltayda jariyalaymyn. Onyng kezekti otyrysy Burabayda ótedi. Qalghanyn Joldauda aitamyn.

Ádiletti Qazaqstandy qúru jolynda әli de kóp júmys isteu qajet. Ol ýshin jalpyúlttyq biregeyligimizding negizin údayy nyghaytyp, memlekettik basqarudyng tiyimdiligin arttyryp, ekonomikany dәiekti týrde damytu kerek. Eldik maqsattarymyzdyng kókjiyegin kóre bilu manyzdy. Sonda ghana aldymyzgha qoyghan strategiyalyq mindetterding baghytynan auytqymaymyz.

Bos әngimeler men ónbes daulardy qumay, bolashaqqa senimmen qadam basuymyz kerek. Batyl bastamalarymyzdy birge jýzege asyratynymyzgha senimdimin», - dedi.

Preziydent:

«Men Joldauda júmysshy mamandyq iyelerine, ónertapqyshtar men ghalymdargha qúrmetti ataq berudi úsyndym. Memlekettik marapattar jýiesin 9 qúrmetti ataqpen tolyqtyru josparlanyp otyr. Sonyng ishinde «Qazaqstannyng agrarlyq salasynyng enbek sinirgen qayratkeri» ataghy bar. Búl – elimizdi órkendetuge ólsheusiz ýles qosqan auyl sharuashylyghy enbekkerlerine shynayy qúrmetting belgisi. Qazir deputattar tiyisti zandargha ózgeris engizu mәselesin qarastyryp jatyr.

Kelesi jyl – Júmysshy mamandyqtary jyly. Jyl boyy biz naghyz enbek adamdaryn joghary dengeyde úlyqtaytyn bolamyz. Búl qoghamda enbekqorlyq pen kәsibiylik qúndylyqtaryn dәripteu jyly bolmaq», - dedi.

Abai.kz