Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 5284 0 pikir 24 Qyrkýiek, 2009 saghat 12:20

Bauyrjan Omarúly. Kaz GU-ding QALAShYGhY (Esse)

Almaty, Kaz GU, Almabek
Agharyp atqan tanda kep,
Alaulap ot bop janghan ek.
Esimde, bәri esimde,
Almaty, Kaz GU, Almabek...

(Studenttik foliklordan)

Almaty - qalyng elding jýregin jaulaghan әsem qala. Kaz GU - jalpaq júrtqa belgili oqu ordasy. Al Almabekti kópshilik bile bermeydi. Ony biluding de qajeti joq. Ol arman qala - Almatygha oqu izdep kelip, alma aghashy jayqalghan shahargha top ete qalghan auyl balasynyng obrazy. Yaghni, almaly shahardyng Almabegi. Qatardaghy kóp studentting biri. Biraq bireu ýshin syrshyl, taghy bireu ýshin syrashyl, endi bireu ýshin qol jetpes arman... Sol Almabekke kónili shyndap qúlaghan qazaqtyng bir aru qyzy tómen etektige tәn әdettegi әdep-mәdebindi jinap qoyyp, baq ishine baryp, osylay dep «synsypty». Qalashyqtyng biraz qyzynyng jýregin aunatqan Almabek seri jurfakty da auyq-auyq shulatyp jýretin. Býgingi belgili professor, ol kezdegi órimdey jas oqytushy, dekannyng orynbasary Shәrban Núrghojina Almabekti jer týbinen izdep tauyp alyp, irep soyyp jatatyn.

Shәrbanu shaqyryp ap Almabekti,

Endigәri sabaqtan qalma depti..., -

dep әndetetinbiz múndayda. Sol Almabek býginde jer basyp jýrgenderding qatarynda joq. Búl jalghanmen erterek qoshtasty. Tek osylay Kaz GU-ding anyzdaryn eske alghanda ghana onyng eles-beynesi jarq ete qalady.

Almaty, Kaz GU, Almabek
Agharyp atqan tanda kep,
Alaulap ot bop janghan ek.
Esimde, bәri esimde,
Almaty, Kaz GU, Almabek...

(Studenttik foliklordan)

Almaty - qalyng elding jýregin jaulaghan әsem qala. Kaz GU - jalpaq júrtqa belgili oqu ordasy. Al Almabekti kópshilik bile bermeydi. Ony biluding de qajeti joq. Ol arman qala - Almatygha oqu izdep kelip, alma aghashy jayqalghan shahargha top ete qalghan auyl balasynyng obrazy. Yaghni, almaly shahardyng Almabegi. Qatardaghy kóp studentting biri. Biraq bireu ýshin syrshyl, taghy bireu ýshin syrashyl, endi bireu ýshin qol jetpes arman... Sol Almabekke kónili shyndap qúlaghan qazaqtyng bir aru qyzy tómen etektige tәn әdettegi әdep-mәdebindi jinap qoyyp, baq ishine baryp, osylay dep «synsypty». Qalashyqtyng biraz qyzynyng jýregin aunatqan Almabek seri jurfakty da auyq-auyq shulatyp jýretin. Býgingi belgili professor, ol kezdegi órimdey jas oqytushy, dekannyng orynbasary Shәrban Núrghojina Almabekti jer týbinen izdep tauyp alyp, irep soyyp jatatyn.

Shәrbanu shaqyryp ap Almabekti,

Endigәri sabaqtan qalma depti..., -

dep әndetetinbiz múndayda. Sol Almabek býginde jer basyp jýrgenderding qatarynda joq. Búl jalghanmen erterek qoshtasty. Tek osylay Kaz GU-ding anyzdaryn eske alghanda ghana onyng eles-beynesi jarq ete qalady.

Biyl Kaz GU-ding qúrylghanyna 75 jyl toldy. Eger belgili bir kisi 75 jasqa kelse, onyng kónilin kóteru ýshin: «Toyyna júrt jiylsyn, Keudene núr qúiylsyn. Jigit jasy - jetpis bes, Bizderge de búiyrsyn», - dep sayray jóneler edik. Al búl jetpis bes - oqu ornynyng jasy. Talaydy týletip úshyrghan qasiyetti qútmekenning jetpis besinshi belesi.

Bizding student shaghymyzda Kaz GU ózining elu jyldyghyn atap ótti. Kýnde duman, kýnde toy... Jurfaktyng tórtinshi kurs studenti Bauyrjan Jaqypov «Keudesi qys gulegen, jaz gulegen, Bireu bar elu jasta Kaz GU degen», - dep júmbaqtap jyrlasa, filfaktyng ýshinshi kurs studenti Svetqaly Núrjanov «Kaz GU-im eludegi aman bolsyn, Sau jýrsin Kaz GU-imning qúrdastary!», - dep ústazdaryna aq tilek aitty. Ol kezde jurfak pen filfak bir-birimen jaghalasyp kýnde aitysyp jatar edi. Jurfaktyng jyn qughan aqyny: «Betinnen filfakskiy bir sýieyin, Qasyma ynghaylanyp kelshi, qalqam», - dep úmtylghanda onymen aitysyp otyrghan kórshi fakulitetting kermaraly: «Ó-l-ә-ә!» - dep túra qashatyn. Basyna kiygen bórki keremet jarasatyn jyr әlemining «balapany» Beybit Qúsanbekov: «Bizbenen aityspay ma, qayda filfak? Basynan jibereyik sipap-sipap», - dep qodilanyp túrar edi.

Almatynyng Jerúiyghyna ainalghan Kaz GU qalashyghynyng tabighaty bólek-ti. Qalyng kók maysa shalghyn, synsyghan toghay... Batys betkeyde gýlderi jayqalghan Botanika baghy... Qaltasy qaghylghan studentter tanerteng emtihan bastalardan búryn ústazdyng aldyna qong ýshin osy baqtan shoq-shoq gýl júlyp әkeledi. Sóitsek, ol ózimizding ósimdiktanushy әriptesterimizding manday terin tógip әzirlep jatqan dissertasiyasynyng ghylymy janalyqtary eken ghoy. Qayteyik, obal-sauapty bilmeytin beybaq kezimiz.

Jalpy, ol kezde Almatynyng auasy tap-taza bolatyn. Janbyrynyng tamshysyna deyin airyqsha móldir edi. Alataudyng basyna ýiirilgen búlt bizding qalashyqtyng tóbesine tónip kelip, aq jauynyn seldetip jibergende jan sarayyng tazaryp qalady. Búlttyng eng bir tóresi janbyrdyng eng bir marjanyn Kaz GU qalashyghynyng ýstine әkelip tógetin siyaqty. Múndayda kókiregin óleng qyspasa jýre almaytyn jurfaktyng qiyaly qyzdary: «Jaratqangha, qúdiretke qyrsyghyp, Tәniriya jatqan shyghar kir syghyp», - dep Qadyr aqynnyng nóser turaly jyryn jatqa soghyp túrady.

Qalashyqtyng shalghyndy sabalaghan әdemi janbyry aqyndardyng da shabytyn oyatady. Tau qozghalsa qozghalmaytyn Baqytjannyng (Abyzov) jýregi jibip, mandayy jipsip, kózinen ot úshqyndap, keudesinen jyr saulaydy:

Jerding beti nósermen shayylghasyn,

Óleng basyp qalypty qayyng basyn.

Shyrqap ketip barady bir súlu qyz,

Mening mahabbatymnyng qayyrmasyn...

Talay ret qalyng nóserding astynda qalsa da pana bolatyn jer izdemey, yrjalandap túra beretin kurstasymyz Qútmaghambet Qonysbaygha: «Sen osy ómiri malmanday su bolasyng da jýresin. Nege qolshatyr satyp almaysyn?», - desek, ol: «Áy, ainalayyn, Almatyda jylyna orta eseppen alghanda bes ret kýshti janbyr jauady. Sonda sonyng jiyrmasyna shydap kelip, endi qalghan beseuine bola qolshatyr alamyn ba?», - dep sózge des bermes edi. Sol qalghan bes janbyrgha da qaysarlyqpen tótep berip, sýiikti Qaraqalpaqstanyna tartyp túrghan Qútekeng keyin bәribir Almatygha qaytyp oraldy. Onyng ózindik esebine jýginsek, odan keyin de әigili shaharda jýz jiyrmagha juyq nóser janbyr jaughan siyaqty. Biraq býgingi jә degen ekonomikalyq sholushy Qútmaghambet Qonysbaydyng bala bolyp, qolyna qolshatyr ústaghanyn әli kýnge deyin kórmeppiz.

Qazirgi seksenning sengirine shyqqan ústazdarymyzdyng bәri de ol kezde jap-jas edi. Eludegi Zeynolla Qabdolov pen Túrsynbek Kәkishev bir-birin qaljynmen qajap, qatarlasyp ketip bara jatatyn. Qalashyqtyng kiyesi edi olar. Kaz GU qalashyghynyng әr nysanyn perzentindey mәpelegen aty anyzgha ainalghan akademik Ómirbek Joldasbekov te eluge endi ghana kelgen jigit aghasy bolatyn. Onyng býkil bolmys-bitimi uniyversiytetpen bite qaynasyp ketkeni kózinen de, sózinen de sezilip túratyn. Men birde Singapur eline barghan saparymda ataqty Ly Kuan Yudi kórdim. «Singapur ghajayyptarynyn» atasy bas-ayaghy jiyrma-otyz jyldyng ishinde adam aitqysyz dәrejede damyghan óz memleketining әr ghimaratyna biyik qonaq ýiding terezesinen tamsana qarap otyrdy. Sol kezde «Ey, úly baqytty patsham!», - dep bastalatyn shyghys anyzdarynyng bәri osy kisige arnalghan sekildi kórinip ketti. Qalashyqqa әr shybyq qadalghan sayyn marqaya týsetin qayran Ómirbek aghamyz da sol Singapur súltanynyng kýiin keshken eken ghoy.

Qapaly kónil Qasymhan

Kaz GU-ding qalashyghy,

Kózderimning túnghiyq qarashyghy.

Sezimderim sekildi móldireydi,

Shalghynda - dala shyghy.

(Qasymhan Begmanov)

«Kaz GU-ding qalashyghy - Kózimning qarashyghy!» Ekining biri jatqa aitatyn, halyqtyq tirkeske ainalyp ketken osynday óleng joldary bolady. Tipti qapelimde avtory da eske týse qoymauy mýmkin. Biraq әlgi oralym jadynda myqtap jattalyp, miynda shegelenip qalady. Búl býgingi belgili aqyn Qasymhannyng әigili ólenining alghashqy núsqasy. Keyin Qasekeng kemeline kelip, aqyndyghy tolysa týsken song әlgi ólendi eptep modernizasiyanyng tezine salghan sekildi. Keyingi jinaqtarynda «Kózderimning túnghiyq qarashyghy» degen tirkes payda boldy. Biraq sekseninshi jyldar jastarynyng zerdesinde әdepki núsqa saqtaldy.

Búl ólendi jazghan kezde Qasymhan Begmanov aqyndyq ónerge bir býiirden kep qosylghan poliytehnikalyq instituttyng studenti edi. Jalpy, Almatynyng oqu oryndarynyng ishinde әdebiyetimizdi damytugha airyqsha ýles qosqan poliytehtyng orny bólek. Iranbek Orazbaev, Shәmshәdin Ábdiraman, Álibek Fayzullaev, Aysúlu Rýstemova, Jәniya Erәliyeva, Darhan Beysenbekúly siyaqty tanymal aqyn-jazushylar osy shanyraqtyng perzentteri. Poliytehtyng qyz-jigiteri «Temir-tersekting ishinen jóni týzu aqyn shyghushy ma edi?!» degen baghzy zamanghy dýmbilezdeu dolbardyng byt-shytyn shyghardy. Búl oqu orny qazaq ónerin de biyik beleske kóterdi. Áygili «Dos-Múqasan» ansamblining osy oqu ordasynda qúrylghanyn, halqymyzdyng daryndy úly Bekbolat Tileuhannyng sol institutta oqyghanyn aitsaq ta jetkilikti bolar.

Oqugha týsuin týsip alyp, óz besigine әli de boy ýirete almay, jýregi jyr ansap jýrgen bolashaq mashina jasau injeneri Qasymhan Begmanov Qaz GU qalashyghyna, jurfaktyng jataqhanasyna jii keletin. Biraq erterek kelip enip almasan, keshke qaray Kaz GU-ding oqaly әskeri - OKD jataqhananyng janyna mysyq jorghalatpaydy. «Mastanyp alyp ataqqa, Qútyrsa kergip jas peri, Jibere qoymas jataqqa, Qúrekenderding әskeri», - dep Ertay Ashyqbaev bastaghan aqyndardyng ólendetip jýretin kezi osy tús. Qúrekeng degenimiz - qalashyqtaghy barlyq jataqhananyng Jeglovy sanalatyn Qúrmanhan Núrymbetov. Sol Qúrekenning sayypqyran sarbazdarynyng tegeurindi tosqauylynan óte almay, jurfaktyng erni dirildegen, kózi kýlimdegen qyzdaryna jete almay qinalghan qapaly Qasymhan aqynnyng keudesin әueli yza, sosyn jyr buady. Endi she... Qalashyqtyng ishi syiqyrly әlem. Samaladay jarqyraghan sham. Ekeu-ekeu júptasyp, en toghaygha enip kele jatqan jastar. Alayda qyzyqtyng bәri armanday bolghan jurfak pen filfaktyng jataqhanasynyng ishinde qalyp barady. Sodan ekinshi kurstyng balasy әbden qapalanyp, janary jasqa shylanyp, kókireginen jyr tógedi. «Kaz GU-ding qalashyghy - Kózimning qarashyghy!» osylay tuyp edi.

Qalashyqqa qarap qanshama ret qasqyrsha úlyghanymen Qasymhan oquyn orta jolda tastap ketpey, mashina jasau fakulitetin tәp-tәuir bitirip shyqty. Biraq onyng mamandyghyna sәikes mashina jasap jýruge uaqyty da, qúlqy da bolmady. Onyng esesine jyr destesining әdemi ýlgilerin jasady. Ózining tirshiligin jasady. Aylyghy shaylyghyna jetpeytin shayyrlargha qamqorlyq jasady. Sóitip, Qasekenning әr týrli sebeppen jasaugha qoly tiymegen mashinalarynyng orny tolghan siyaqty. Endi býgin eluden asqan belgili aqyngha: «Jigering sening jasy ma, Shabytyng sening tasy ma? Mamandyghyndy qor qylmay, Jasap ber maghan, mashina!», - dep eshkim de qatang talap qoymaytyn shyghar...

Qalashyqqa qyzyghu bir Qasymhannyng basyndaghy ahual ghana emes. Ábilhan Qasteev sekildi suretshi bolam dep, Kaz PIY-ding kórkemsuret- grafika fakulitetine týsken Qazbek Isaevtyng da, Ybyray Altynsarin sekildi ústaz bolam dep múghalimder dayarlaytyn institutqa týsken Kәdirbek Qúnypiyaevtyng da, Safy Ótebaev sekildi múnayshy bolam dep qara altyn óndiruding qúpiyasyn iygerip jatqan Jәniya Erәliyevanyng da ortaq múny osy edi. Arqaly aqyndarymyz soghys jyldarynda «Múnayshylar, múnay ber! Sony sizden súraydy el», - dep jyrlasa, biz endi múnayshy qyzdan óleng súraytyn boldyq. Olar qoldary qalt etse, ózderine armanday bolghan Kaz GU-ding qalashyghyna jetip keletin. Ásirese, shabyty asyp, qany tasyp jatatyn jurfaktyng jataqhanasyn dala qasqyrlary siyaqty jii toruyldaytyn.

Ilgeride Qyzdar institutynyng jataqhanasyn «Ishinde kóriktiler, syrtynda bóriktiler túrady. Ol ne?» dep júmbaqtaytyn edik. Sol siyaqty qalashyqtyng qadirin ishindegilerden góri syrtyndaghylar kóbirek biletin. Qalashyqtyng abyroy-bedelin de solar arttyratyn.

Esimde, әli esimde...

Kaz GU-ding arulary,

Arman qughan sonau bir auyldaghy.

Senderdi ansap jyr jazghan

Beymazalau

Jýregim januda әli...

(Qasymhan Begmanov)

Kaz GU qalashyghynyng ózindik mentaliyteti birden qalyptasa qoyghan joq. Óitkeni Bas poshtanyng janyndaghy ejelgi tarihy ghimaratqa el әbden kóz ýiretken-di. Kirov kóshesindegi 136 ýy talay úrpaqty týletip úshyrdy. Uniyversiytetting qarsy aldynda ataqty «Aqqu» kafesi bar edi. Kafe janyndaghy toghanda qos aqqu jýzip jýredi. Sabaqtan shyqqan seriler sonda baryp «mamyrlaydy». Qaladaghy baq-baq pishindi eng әdemi fontan da osy manda. Shabyt qysyp, jýregindi jyr buyp bara jatsa, Jazushylar odaghy irgende tiyip túr... Bas poshtanyng aldyndaghy úzynnan-shúbaq ornatylghan gazetter taqtasy respublikanyng eng oqylymdy aqparat minberi sanalatyn. Sabaqtan qashyp-pysyp jýrgenderding ózi de sony oqyp sauatyn ashatyn. Uniyversiytet studentteri erteli-kesh poshtadan shyqpaydy. Elden aqsha kýtedi. Hat jazady. Jedelhat jiberedi. Áyteuir sonyng manayynda ýiiriledi de jýredi. Ol kezde jastar arasynda keng tanymal aqyn Baqytjan Abyzov: «Biz de amanbyz, aman әsem astana, Jana jylda baram elge uaqytsha. Hat jazyp túr jii Glavpochtagha, Kóriskenshe, sәlemmenen, Baqytjan» dep telegraftyq stilmen әldebir arugha ólenhat joldap jatar edi. Júrt sәlemhat jazsa, búl ólenhat...

Sóitken júrt jetpis besinshi jyldan bastap Kaz GU-ding qalashyghyna boy ýiretti. Áueli jataqhanalar qonys tepti. Sodan song biofak pen geofak, zang fakuliteti kelip, tu tikti. Seksen birinshi jyly jurfak pen filfak jalauyn qadady. Búrynghy tarihy ghimarat ta jetimsirep qalghan joq. Oghan Teatr jәne kórkemsuret instituty kelip ornyqty. Songhy kezde Últtyq óner akademiyasyna ainalghan osy oqu ornyn bitirgen qyz-jigitter qolyna qalam ústap, әdebiyetke aralasa bastady. Talay tarlanboz aqyn-jazushyny besiginde terbetken qasterli shanyraqtyng qabyrghasynan qasiyet júqqan shyghar...

Kaz GU-ding qalashyghy talaygha arman bolghan shyrayly mekenge ainaldy. Ózining kinoteatry, poshtasy, telefonmen sóilesu beketi, birneshe dýkenderi, tamaqtanu mekemesi bar aimaqta túryp oqugha qyz-jigitterding bәri qúmartty. Jastar qalashyghy qazaq poeziyasyna nәr berdi. Qalashyqtyng arulary aqyndar jyrynyng basty nysanasy boldy. Qalashyqta túratyn qyz da - ólen, ony jataqhanasyna aman-esen alyp keletin avtobus ta - ólen. Alda-jalda janaghy aru sol avtobustyng ishinde bolmay qalsa, ol da - ólen...

Alau júldyz, jaqty ol úshqyn,

Nәr aldy jer kenezesi.

Sensiz kelgen avtobustyn,

Jylap ketti terezesi, -

dep kýnirenetin Baqytjan Abyzov. Al qashannan eti tiri, tirshilikke beyim Qasymhan Begmanov ózi qúmartqan arudy kóp adam minetin avtobusqa emes, túrmysy tәuirler taban iliktiretin taksiyge telip, jyrlaydy:

Esimde, әli esimde,

Kók kóilek kiygen qyzbenen,

Kóktemning móldir keshinde,

Kósheden taksy izdegem...

Sharyqta, qiyal, alyp úsh,

Shattyqtan syrt kóz mas deydi.

Aytqanmyn jalghan adres,

Toqtatyp talay taksiydi...

Ol kezdegi qyzdargha arnalghan ólenderde «Kók kóilekti qyz» tirkesi kóp kezdesetin. Kólbendegen kók kóilek jigitterding kózine tez týse me, әlde sol tústa moda boldy ma, әiteuir jastar poeziyasynda sonday bir ýrdis qalyptasty. Kók kóilekti arulardan qalghysy kelmegen boluy kerek, jurfakqa kesh týsken jasy egde tartqan jigit aghasy Qarsybek Kópjasarov ýnemi kók shalbar kiyip jýretin. Ol da dualy auyzdardyng tiline ilikpey qalghan joq: «Kaz GU-imde qara múrtty kóp shal bar. Sonyng biri - sary plash, kók shalbar».

Jastar qalashyghynda arular turaly talay әn ómirge keldi. Bekjigit Serdәliyev pen Núrym Erghaliyev biri gitaramen, ekinshisi dombyramen qosylyp әn salatyn. Dauystary sazdy, tyndaghan júrttyng jýregin shymyrlatady. Bekjigitting ózining shygharghan әnderi kóp. «Senderge әrdayym oryn bar, Aq otau tórine qonyndar», - dep qayyrylatyn tanymal әnning avtory osy Bekjigit ekenin bireu bilse, bireu bilmes.

Qalashyqtyng arularyna keyde osynda oqyp jatqan sheteldik studentter de kóz salady. Bizding keybir qyzdar da anda-sanda jeligip, gumanitarlyq kómek sekildi múhittyng ar jaghynan kelgen qaraqoshqyl jigitterding jeteginde jýretin. Bәlkim, qaratorynyng әdemisi dep oilaytyn shyghar. Solar ýshin qazaqtyng talay balasy tis syndyryp, túmsyq qanatty.

Kaz GU qalashyghynyng el-júrttyng zәresin alyp, suyq tartyp ketken kezi de boldy. Sekseninshi jyldardyng ayaghynda jataqhanalarda túratyn qazaqtyng ýrip auyzgha salghanday ónkey bir kelisti qyzdary birinen song biri joghala bastady. Artynsha qalashyq syrtyndaghy qalyng jynystan olardyng óli deneleri tabylyp jatty. Sóitsek, bir súmyray kitaphanadan kesh oralyp kele jatqan boyjetkenderge qapylysta tap berip, qúrbandyghyna ainaldyrady eken. Sóitip, Kaz GU-ding qalashyghy baqtyng da, sordyng da mekeni boldy.

Bizdi bólegen besik

Kaz GU-ding aqyndary

Nayzaghayly nóser bop shatyrlady.

Naghashym joq Kaz GU-de,

Nege ekenin,

Áyteuir jaqyn bәri...

(Qasymhan Begmanov)

Kaz GU qalashyghy studentti bes jyl boyy alaqangha salyp әldiyleydi. Alghashqy jyly qalashyqtyng qaqpasyn iymene attaghan qonyrqay óndi auyl balasy oqu bitirgende symday tartylyp shyghady. Qadyrdyng ólenin sәz ózgertip aitsaq, «Birinshi jyl auyly esten ketpey, Dekan týgil Aybastan jasqanady». Aybas - studentter kenesining qaharly tóraghasy. Onymen oinaugha bolmaydy. Ayaghyndy qiya bassan, jataqhanadan alastap jiberedi. Qalashyqtyng qara aghashtarynyng sayasyna týneging kelmese, arystandy «apa» dep, jolbarysty «jezde» dep kýn kóresin. Sosyn «Bastyqtardyng bәri birdey qoymas bizdi úghyp, Kýndiz-týni aiqaylaydy Aybas Syzdyqov», - dep ýning qúmyghyp әndetesin. Bes jyl ótken son:

Jabdyq dayyn, kósh-keruen týzeldi,

Ángime bar aitylar:

Aman-esen tapsyrayyq biz endi,

Almatyndy qaytyp al, -

dep Ertay Ashyqbaev aitqanday, elge bet týzeysin. Alys audangha baryp, qalamynmen nesibe teresin. Qalasan, astanagha qaytyp oralasyn.

Jataqhanalardyng ishi ghana emes, syrty da kýlkige toly. Qalashyqtyng uniyversiytetke qaray bastaytyn jolynda shaqyrayghan kýn astynda kýn úzaqqa jalghyz fotograf túrar edi. Qasynda elikting mýsini bar. Sonyng manayyna studentterdi túrghyzyp qoyyp suretke týsirmek. Biraq әlgi paqyrdyng janyna eshkim de jolamaydy. Sirә, ózi de adamgha júghymy joq bireu bolsa kerek. Fotograf degen joldan ary-beri ótip jatqan júrtty shaqyryp, elding nazaryn audarmas pa?! Al mynau auzyn bughan ógizdey melshiygen birdene. Eshkimde sharuasy joq. Eligimen ekeui keshke deyin kýnge qaqtalyp túra beredi. Sony kelemejdep mynaday óleng shyghardyq:

KazGU-gradta fotograftyng baghy asty,

Janyndaghy elik qanday jarasty!

Demalugha múrsha bermey bayghúsqa,

Studentter óshiretke talasty.

Qalashyqtyng aulasyndaghy әskery kafedra sabaqtary - ózgeshe ómir mektebi. Búl kafedra jastardy batyldyqqa, eptilikke, shiraqtyqqa baulidy. Taltayyp jatyp atatyn ZU-23 zenittik qondyrghysynyng o jer, bú jerin shúqylap jýrip, biraz nәrse ýirenip shyghasyn. «Kiyiminning bәri de ózgeniki, Ózindiki tek soqqan jýrek qana», - dep Qadyr aqyn aitqanday, sabaq bolatyn kýni әskery formany da basqadan súrap, sabylyp jýrgen júrt. Ásirese, tómengi kurstyng studentteri aqkónil, qoly ashyq aqyn Qayrat Álimbekovti kóp jaghalaydy.

Qayrat agha, ayday qorbandaghan,

Dәl kele me, voenka formang maghan?, -

dep shetinen qiylyp kelip, esik kózinde móliyip túrady. «Bet degening jetedi, sýiinder», - dep elding bәrin qúshaghyna tartyp jýretin jany jomart Qayrekeng baryn ayamaydy.

Birde jurnalistika fakulitetining studentteri sol tústa aty dýrildep túrghan «Leninshil jastyn» jurnalisterin kezdesuge shaqyrdy. «Leninshil jastyn» qalamgerleri búl shaqyrugha asqaqtyqpen jauap berdi. «Bir ghana shartymyz bar. Jurfak kezdesu óte salysymen bizben futbol oinaytyn bolsyn!». Jurfak kelisti. Jastar gazetining búlay dep talap qoyatyn jóni bar edi. Búl basylymdy qazaq sportynyng bapkeri ataqty Seydahmet Berdiqúlov basqaratyn. Seydaghannyng sayypqyran shәkirtteri sporttyng qay týrine de, әsirese ayaqdopqa keremet beyim-di. «Leninshil jastyn» futbol komandasyna talay Olimpiadalar men әlem chempionattaryn kózimen kórip, Pelemen tildesip, Platiniymen pikirlesken Nesip Jýnisbaevtyng ózi jetekshilik etetin. Sol atyshuly komanda mine, Kaz GU-ge kele jatyr. Kórgen de armanda, kórmegen de armanda. Al endi olarmen oinap, sheberlik bayqasu degenin...

Kezdesu óte әserli ótti. Studentterding aghalaryna qoymaghan súraghy joq. Mynaday bedeldi kisilerding qolyn ústap, qoltanba alghandaryna masattanyp, baqyttan basy ainalghan bozbalalar men boyjetkender. Teginde, «Leninshiljastyqtar» osy asqaq abyroyymen túrghanda ketip qalghandary jón bolatyn edi. Biraq olar qarap túrmay: «Álgi futbol mәselesi ne boldy ózi, oinaymyz ba, joq pa?», - degeni. Sodan jataqhana syrtyndaghy alangha bettedik. Qalashyqtyng túrghyndary búl oiyndy rahattanyp túryp tamashalady. «Leninshil jastyn» marghasqalary ayaqpen de, baspen de ónerding jeti atasyn kórsetti. Negizinde búl basylymda atauy shartty týrde qoyylghan eki komanda bar edi. Tilshilerding komandasy - «Jalantós», bólim mengerushilerining komandasy - «Apaytós». Al myna oinap jatqan sol ekeuining qúramasy. Men bolsam ol kezde jurfaktyng besinshi kursynda oqimyn, әri «Leninshil jastyn» tilshisimin. Sondyqtan qay jaq jense de, mereyim ýstem bolmaq. Jurfaktyng futbolshylary da eshkimnen kem týspeytin. Geniy Tólegenov, Qayrat Múqatov, Ghalymjan Meldeshovter qarapayym student bolsa da kәnigi futbolshy retinde әldeqashan moyyndalghan jigitter edi. Ádepkide aghalaryn syilap, tartynyp oinaghan jurfaktyng komandasy kele-kele qyzyp ketse kerek, jurnalisterdi 4:1 esebimen jayratyp saldy.

Qaytyp kelemiz. Jurnalist aghalardyng saly sugha ketken. Bәri de ýnsiz. «Jurfaktyng shiborbay studentteri ataqty «Leninshil jastyn» ózin jendik dep maqtanyp jatyr-au, ә?», - dedi bir kezde Nesip agha qalashyqtyng qaqpasynan shygha beriste. Sol kezde qu tildi Ótegen Oralbaev aghamyzdyn:

- Bizding ótirik jenilip qalghanymyzdy qaydan bilsin!, - demesi bar ma! Jana ghana qúrysyp-tyrysyp kele jatqandar du kýldi. Lezde bәri de kónildenip sala berdi. Búl qalashyqtyng eshkimdi renjitpey qaytaratyn osynday bir erekshe qasiyeti bar edi. Sol qasiyetinen әli de ajyramaghan siyaqty.

Kaz GU-ding qalashyghy bizding maqtauymyzgha әste zәru emes. On maqala jazsang da onyng bar qasiyetin asha almauyng mýmkin. Biraq qiyardy da piarmen jeytin zamanda ózindi terbetken altyn besik turaly jyly sóz aitqannyng ne aiyby bar dep oiladyq...

Bauyrjan Omarúly

 

«Ana tili» gazeti,10-Qyrkýiek. 2009 jyl.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269