1801 jyly orys patshasy Pavel I-shi jarlyghy boyynsha Jayyq pen Edil saghasynyng tómengi aghysynda Ishki nemese Bókey handyghy qúryldy. Patsha ýkimeti Reseyding otarlau sayasatyna qarsy kýresi kýnnen-kýnge tabandy sipatqa ie bolghan Kishi jýzdegi jaghdaydy seyiltu maqsatynda osynday qadamgha bardy.

Qazaqtardy Kishi jýzding dәstýrli kóshpeli túraqtaryna qonystandyrudy Núraly hannyng úly - Bókey súltan basqardy. Ol 1812 jyly 7 shildede resmy týrde han bolyp jariyalandy. Mine, osylaysha búl handyqtyng qúryluy zandy týrde rәsimdeldi.

Jana handyqtyng qúryluy

1771 jyly qalmaqtar Jonghariyagha qashqannan keyin bos jatqan jerdi beru arqyly ýkimet otarshyldyqqa qarsy sipatqa ie bolghan Kishi jýzdegi әleumettik kýres shiyelenisin seyiltuge ýmittendi. Múnday qonys audaru patshalyqtyng otarshyldyq mýddelerine say keldi: ol Kishi jýz әskerlerin bytyranqy etti, qazaqtardyng bir bóligin qalmaqtar men bashqúrttar siyaqty imperiyanyng qol astyna ainaldyrdy, qazaqtardan óndirip aludy kýsheytuge uәde berdi.

Sayasy jaghynan búl Orda 1812 jyly ghana arnayy iyelik retinde resimdeldi. Sol jyly Kishi jýzde Sherghazy súltan, Ishki Ordada Bókey súltan han bolyp taghayyndaldy. Kóp úzamay iyelik shekarasy belgilenip, han Bókey qaytys boldy (1815). Ýlken úly Jәngir kәmeletke tolghansha Ordany Shyghay súltan basqardy. Jәngir Astrahanida, gubernatordyng ýiinde tәrbiyelengen.

1824 jyly 24 shildede Oralda Orynbor shekara bólimining joghary lauazymdy adamdarynyng qatysuymen Jәngir han bolyp jariyalandy. Onyng handyq kezeni qogham ómirindegi ózgeristerdi jýzege asyru túrghysynan salystyrmaly týrde úzaq jәne syndarly jәne sonymen birge әrtýrli oqighalargha toly boldy.

Ol qazaq handyqtarynyng tarihynda alghash ret kóshpelilerding otyryqshy ómir saltyna kóshken jerlerin jeke menshigine berudi jýzege asyrdy. Onyng túsynda tarhandyq instituty qayta jandandy. Búl sharalar kóshpeli qazaq qauymynyng ydyrauyna yqpal etti.

Biyligi kýsheygen sayyn Jәngir eski salyq jýiesin reformalady. Áueli zyaket, sosyn soghym, eng sonynda jasauyl aqyn – qyzmetshilerdi asyrau ýshin alynatyn salyq. Han ózimen birge birqatar qyzmettik bólimderden: kenseden, orynbasarlar tobynan, 12 biyler kenesinen, esauyldar institutynan, bazar súltandar tobynan, 14 adamnan túratyn han habarshylarynan túratyn basqaru apparatyn qúrady. Bókey Ordasynda handyqtyng bas din qyzmetkeri – ahun lauazymy bekitildi. Áuelde patsha әkimshiligi Ordanyng ishki isterine aralasqan joq dese de bolady.

Han Jәngir orys dvoryandarynyng eginshilik jýiesin engizip, súltandar men starshyndargha qoghamdyq jerlerdi ozbyrlyqpen bólip berip, qarapayym qazaqtargha tarhandyq berip, olardy tóre dәrejesine kóterdi. Osynyng bәrine qosa han memlekettik jerlerdi jeke túlghalargha satty. Birte-birte erekshe artyqshylyqty bay taby qúrylyp, hannyng kýshti әleumettik tiregine ainaldy.

1830 jyldary handyq territoriyasynda manyzdy әkimshilik ortalyqtar payda boldy. Solardyng biri hannyng ordasy boldy. Onda 1832 jyly ótkezilgen jәrmenkede million rubliden astam tauar ainalymy boldy. Reseyge jýzdegen myng mal jóneltilip, jәrmenkege әr jerden kópester keldi. Han ordasynyng sauda-sattyq sipatyn myna derek anyq dәleldeydi: 89 ýiding 46-sy dýken, 19-ynyng - sauda qoymasy bolghan.

Hannyng tәrbiyelik tújyrymdamasy 1841 jyly Bókey Ordasynda ghana emes, býkil Qazaqstanda ashylghan alghashqy zayyrly mektepte óz kórinisin tapty. Mektepke alghashqy qabyldau 30-40 bos oryngha bar bolghany 12 oqushyny qabyldady. Búl oryndardy toltyru ýshin taghy eki jyl qajet boldy. Mektepte tatar, arab, orys tilderi, arifmetika men grammatikanyng negizgi erejeleri, qysqasha geografiya men tariyh, sheshek auruyna qarsy egu erejeleri oqytyldy. Ýzdik týlekter Orynbor Nepluev korpusyna oqugha týsti.

Bókey handyghynyng mәdeny ómirindegi tamasha qúbylystardyng ishinde qaru-jaraq bólmesi erekshe oryn aldy. Zamandastarynyng aituynsha, onda qazaq qolónershilerining joghary sheberligin aighaqtaytyn kóptegen biregey eksponattar bolghan. Qazaqstandaghy búl alghashqy múrajayda shyghystan shyqqan kóptegen zattar boldy: shynjyrly poshta, dulyghalar, shyntaq tósemder jәne basqa da әskery sauyt-saymandar. Qylyshtardyng ishinde orys imperatorlarynyng Jәngir әuletine bergen qaru-jaraqtary boldy.

Kezinde han Jәngir Qazan uniyversiytetining ghylymiy-tarihy qoghamynyng qúrmetti mýshesi bolyp saylandy. Ol qazaqtyng birqatar epostyq jyrlary men shejirelerin jazyp alghan edi. Sonymen Bókey Ordasy Resey memleketining qúramynda ornalasqan handyq boldy. Memleket qúramyndaghy memleket bolghandyqtan Bókey Ordasy óz aldyna bólek ómir sýrdi, óz basqaruymen, әdet-ghúrpymen, dәstýrimen ómir sýrdi. Ol tek Resey memleketining azamatty- ghynda formalidy týrde bolyp sanaldy, biraq oghan salyq tólemegen jәne eshqanday mindetteme atqarmaghan eken.

Isatay Taymanúly pen Mahambet Ótemisúly kóterilisi

Bókey Ordasyndaghy han biyligin shamadan tys kýsheytu patsha ýkimetining sayasy maqsattaryna kirgen joq. Biraq han Jәngirding asqan adaldyghyn, sonday-aq qazaq búqarasyndaghy tolqulardy eskergen ýkimet úzaq uaqyt boyy Ordany әkimshilik jaghynan qayta qúrudyng tiyanaqty sharalaryn jýrgizbedi. 19 ghasyrdyng basynda patshalyq qazaq qoghamynyng sayasy qúrylymyn ózgertken reformalardy bastady.

Jergilikti patsha әkimshiligi handargha, súltandargha, biylerge arqa sýiep, qazaq jerin otarshyldyqpen basyp aludy, qazaqtardyng qúqyghyn taptaudy, jana salyqtar engizudi jalghastyrdy. Qazaqtardyng kóteriliske shyghuyna jer daghdarysy, salyq ezgileri, patsha sheneunikterining ozbyrlyghy sebep boldy. Ol 1836 jyly aqpanda bastaldy.

Ony Berish ruynyng starshyny Isatay Taymanúly batyr basqardy. Onyng qarulas dosy taghy bir batyr, bir rudan shyqqan aqyn Mahambet Ótemisúly edi. Kóterilis bolghan aimaqtarda han biyligi men otarshyldyq basqaru jýiesi júmys istemedi. 1837 jyly iri oqighalar oryn alyp, kóterilisshiler Jәngir hannyng ordasyn qorshaugha aldy. Kóterilisshilerding sany 2000-nan astam adamgha jetti.

Olar birneshe patsha bekinisterdi qorshap aldy. Múnday jaghdaydy kórgen Jәngir han men jergilikti әkimshilik ýreylenip, kóterilisti jenu ýshin orys patshadan kómek súraydy. Ony basu ýshin mynnan astam adamnan túratyn patshalyq әskery iri kýshter jiberildi. Bekinister men zastavalardan shyqqan jazalaushy otryadtardyng qúramyna eki zenberegi bar han otryady, Astrahani jәne Oral kazaktary kirdi. Jazalaushy ekspedisiyany patshanyng podpolkovniygi Geke basqardy.

Kóterilisshiler men jazalaushy jasaqtar arasyndaghy iri shayqas 1837 jyly 15 qarashada tang ata Tas-Tóbe shatqalynda boldy. Búl qysqa jәne qandy shayqas boldy. Kóterilisshiler ýlken shyghyngha úshyrady. Kóterilis basshylary qashyp ýlgerdi. Jeltoqsannyng 13-ine qaraghan týni Isatay jasaghy Jamanqala zastavasynyng manynda Jayyqtan ótip, Oral dalasyna attandy.

Múnda Isatay men Mahambet bytyrap ketken kóterilis toptaryn biriktire bastady jәne 1838 jyldyng kóktemine qaray aitarlyqtay kýsh jinady. Olardy basu ýshin Geke basqaratyn jazalaushylar qaytadan jiberildi. 1838 jyly 12 shildede Qiyl ózeni boyyndaghy Aqbúlaq degen jerde shayqas boldy.

Kóterilisshiler erlik kórsetti, biraq jenilis tapty: negizgi top, 500-dey adam jenildi. Isatay Taymanúly qaytys boldy. Kóterilisshilerding kýresi tómendey bastady. Kóterilisting zardaptary qazaqtar ýshin óte auyr boldy. Jazalaushylar onyng qatysushylaryn jappay qyrdy. Olar tayaqpen jazalandy, mýlki tәrkilendi, túraqty qonysqa jer audaryldy, auyr júmystargha jiberildi, jýzdegeni ólim jazasyna kesildi. Osylaysha búl ýlken kóterilis ayaqtaldy.

Kóterilisten keyingi Bókey Ordasy

Sóitip jýrgende uaqyt ótti. Bókey Ordasy otyryqshylyqqa ýlken qadam jasady. Qazaqtar ózderine ýy salyp, dalada qonystar payda boldy. Handyq kezeng óz júmysyn atqardy. Onyng qajettiligi ótip ketti. Biylikting qazaqtarmen tikeley, han men súltandardyng kómeginsiz, burokratiya arqyly baylanys ornatuy tiyimdi boldy.

1845 jyly tamyzda han Jәngir kenetten qaytys boldy. I Nikolay patsha qaytys bolghany turaly habarlamada: «Ókinishti, ol óte adal adam edi», - dep jazdy. Han Jәngir ólerinen kóp búryn ózining ýlken úly Sahiyb-Giyreyge han ataghyn ósiyet etip qaldyrdy, ol әkesi ólgennen keyin han taghyna otyruy tiyis edi. Jәngirding búl ósiyeti kezinde patsha ýkimeti rúqsat bergen. Sahiyb-Giyrey Peterburgtegi paj korpusynda bilim alghan. Ol handyq dәrejege kóterilip, Shynghys degen atqa ie boldy.

Biraq Sahiyb-Giyrey 1847 jyly qaytys boldy. Osydan keyin Bókey Ordasyndaghy handyq ataq birjola joyyldy. Búryn hangha tiyesili biylik janadan qúrylghan mekeme – Ordany basqaru jónindegi uaqytsha keneske ótti. Kenesting mindetterine búryn hannyng qúzyrynda bolghan mәseleler kirdi. Keneste saylanbay, kenes taghayyndaytyn qazaq deputattary boldy.

Búl qyzmetti negizinen orys mektepterinde oqyghan adamdar atqardy. Ýkimetting búl tәrtibi 1858 jyly 24 qantarda kenes qayta qúrylghangha deyin jalghasty. Kenes tóraghasy bolyp reseylik sheneunik taghayyndaldy. Kenes qúramyna tóraghadan basqa eki orys kenesshisi, eki qazaq kenesshisi, tergeu jónindegi hatshy, kense qyzmetkeri, onyng kómekshisi, esepshi, qazynashy, tirkeushi jәne ýsh audarmashy kirdi.

Jәngir túsynda ata-babalardy hangha jaqyn adamdar arasynan patsha әkimshiligi taghayyndaghan. Sot biyligi negizinen hannyn, biyler – han kenesining mýsheleri men súltandar – han orynbasarlarynyng qolynda shoghyrlandy. Han óz biyligimen kóshpelilerdi rulargha bekitip, jerdi menshikke bólip berdi.

Bókey Ordasyn jekelegen shaghyn aumaqtyq-әkimshilik birlikterge bólu arqyly patsha ýkimeti búrynghy han biyligin joyyp, Ordagha mýlde jana basqaru jýiesin engizdi. Ol patshalyq otarlau sayasatynyng mýddelerimen tyghyz baylanysty boldy jәne rulyq jýiening qaldyqtaryn jonggha arnalghan. Uaqyt óte kele han túsyndaghy búrynghy artyqshylyqty taptar – súltan-dvoryan, tarhan, t. b. Biyleushilerge mindetti týrde orys tilin bilu talaby engizildi. Búl shara keyin birte-birte biyleushilerding kómekshilerine, eng sonynda ru aqsaqaldaryna da tarady.

Bókey Ordasyn basqaru jónindegi Uaqytsha kenes 1860-1862 jyldar aralyghynda әkimshilik bólinis pen qúrylym boyynsha úiymdastyru sharalaryn jýrgizumen ainalysty. Onyng qyzmetkerlerining týpkilikti qúramy 1864 jyly shtat bekitilgen kezde ghana qúryldy. Onyng qúramynda 134 adam boldy. Barlyq qyzmetkerlerge belgili bir jalaqy taghayyndaldy: biyleushige - 450 rubli, onyng kómekshisine - 250 rubli, orys biyleushisine - 190 rubli, tatar kenseshisine - 100 rubli jәne t. b. 1885 jylghy resmy derekter boyynsha Bókey Ordasynda eki jynystyng ókilderinen  236 937 qazaq bolghan edi. Olar 43 204  kiyiz ýiden  túrady dep esepteldi, yaghny bir ýide orta eseppen 5-6 adam boldy degen sóz.

Kerimsal Júbatqanov, tarih ghylymdarynyng kandidaty, S. Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq zertteu uniyversiytetining dosenti

Abai.kz