«Atamúra» baspasynan shyqqan basylymdardyng erekshelikteri

Kitap – adamzattyng eng qúndy baylyghy, mәdeniyet pen bilimdi nasihattaushy, ómirding mәnin týsindirushi jәne adamnyng jaqyn dosy.  Shekspiyr: «Kitap maghan taqtan da qymbat», - depti. Al, Úly Abay:

«Payda oilama, ar oila,
Talap qyl artyq biluge.
Artyq bilim kitapta,
Erinbey oqyp kóruge», - degen sóz qaldyrghan.

Men bala kezimnen-aq, balalar әdebiyetin mektep baghdarlamasyna say berilgen kitaptarmen birge oqudy әdetke ainaldyrghanmyn. Birde anam ekeumiz Almatynyng Gogoli kóshesinde ornalasqan «Atamúra»  kitap dýkenine oqulyq alugha bardyq. Men ýshin búl kýn basqa әlemdi ashumen teng boldy. Shynymen, basqa әlem! Dýkenning ishi toly kitap. Barlyghy әdemi bezendirilgen. «Meni oqy, menimen syrlas» degendey, sóreden qol búlghap, kóz tartady. Kitaptyng dizayny onyng tartymdylyghyna qalay әser etetinin sol jerde sezindim. Dәl sol kýnnen bastap men kitaptyng ishine ghana emes, syrtyna, onyng bezendiriluine, múqabanyng әdemiligine nazar audaratyn boldym. Tipti, baspa isining mamany bolamyn degen arman sol sәtte kónil týkpirinde qylang berip, keyin jurnalistika fakulitetine jetelep keldi. Óse kele talghamymyzgha say ózge de kitaptargha kóz saldyq. Qazaqstanda dәl sonday kitaptardy shygharatyn baspalar kóp. Biraq, elimizde baspa salasynda ózindik orny bar, últtyq qúndylyqtardy nasihattaytyn jetekshi baspa ol  – «Atamúra» baspasy desek artyq aitpaghan bolar edik.

TÁUELSIZ ELDING BASPASY

«Atamúra» – poligrafiya, baspa isi, kitap saudasy boyynsha mamandanghan korporasiya. 1992 jyly 4 aqpanda qúrylghan. «Atamúra» atauymen baspa isin bastaghan sol kezde belgili jurnalist, býginde Memleket jәne qogham qayratkeri – Múhtar Qúl-Múhammed. Respublikalyq «Jas Alash» gazetining 1992 jylghy 25 shildedegi nómirine Múhtar Qúl-Múhammedting súhbaty shyqqan. Onda: «Jana baspanyng júmysyn bastau ýshin bankten 20 prosenttik ósimge kelisip nesie alghanyn, alghan nesiyege kepildik bergen saqtandyru kompaniyasyna jәne 8 payyzdyq ósimpúl tóleytin bolghanyn»  aitady.

Býgingi alyp seh, irgeli újym – «Atamúranyn» kitap biznesi osylay bastalghan eken.

Tarihyna kóz jýgirtsek, eng alghash sol 1992 jyly joghary oqu ornyna týsuge talpynghan abituriyentterge arnalghan kómekshi qúral retinde kitapshalar shyghardy. Ony oqyghan talapkerlerge qajetti pәn boyynsha qabyldau emtihanyn tapsyru jenil bolatyn edi. Sol jyldardan beri baspa ózining ónimimen halyqty bilim kózimen ýzdiksiz qamtamasyz etude. Kómekshi kitapsha shyghara bastaghan baspa, keyin mektep oqulyqtaryn, ensiklopediyalardy, shetelding romandarymen qosa «Estelikter» seriyasymen kitaptar basyp shyghardy.

«ATAMÚRA» – ÚLTTYNG MÚRASYN NASIHATTAYDY

«Atamúra» baspasynyng basty ereksheligi – eng aldymen, onyng shygharghan kitaptarynyng mazmúny men sapasynda jatyr. Baspadan shyqqan әrbir basylym óz oqyrmanyna tek ghylymiy-zertteu enbekterin, klassikalyq әdebiyetti ghana emes, sonymen qatar qazaqtyng últtyq ruhyn, tarihy múrasyn jan-jaqty tanytugha arnalghan shygharmalardy úsynady. Osylaysha, baspa qazaq әdebiyetining altyn qoryna qosylghan kóptegen manyzdy shygharmalardy jariyalap keledi.

Býginde Múhtar Abrarúlynyng basshylyghymen júmysy jónge qoyylghan «Atamúra» korporasiyasynyng isin bir kemitpey, kerisinshe damyta otyryp, qazaq ruhaniyatyna ólsheusiz ýles qosyp kele jatqan Raqymghaly Abrarúly Qúl-Múhammed.

Baspanyng negizgi maqsaty – últtyq mәdeniyet pen bilimdi nasihattay otyryp, bolashaq úrpaqqa qajetti ruhany azyq beru. Raqymghaly Abrarúly jetekshilik etetin alyp korporasiya – «Atamúra» әuelgi maqsatynan, alghashqy múratynan bir ainymay keledi. «Kitaptar perzenthanasy» - últtyq ruhty kóteru júmystaryn qazaq әdebiyetining klassikalyq shygharmalary men jana zaman talabyna say shygharmalar arqyly jýzege asyruda.

Baspanyng erekshe atap ótetin birneshe ónimderi bar. Olar baspanyng tarihynda asa manyzdy oryn alghan. 1993 jyly «Atamúra» baspasynan «Qazaq әlemi» kitaby jaryq kórdi. Astyna «Qazaqtyng sany qansha?» degen taqyrypsha qosyldy. Kitaptyng avtory – belgili demograf Maqash Tәtimov.

160 bettik kitaptyng әr betinde sifrlar men kesteler týzilgen. Búl baspanyng redaktory men korrektorynyng óte múqiyat boluyn talap etti. Kitaptyng múqabasyn bezendirgen órnek odan әri qaray «Atamúra» baspasynyng tóltanbasyna ainaldy.

1995 jyly «Atamúra» baspasynda «Qazaqstan tarihy» atauymen qazaq mektepterining 10 synyp oqushylaryna arnalghan oqulyq basyldy. Osylaysha memlekettik emes, jekemenshik baspa alghash orta bilim beretin mektepke arnap oqulyq shyghardy. Ony Qazaqstan Respublikasynyng Bilim ministrligi bekitken.

2005 jyly 5-sәuirde «Atamúra» baspasy óz oqyrmandaryn ghana emes, әlemning kitapqúmar túrghyndaryn dýr silkindirdi. Qazaq tilinde «Zahiyr» atty romandy úsyndy. Búl kitap 83 elde bir kýnde 8 million danamen shyghyp, saudagha týsti.

1995 jyly shyqqan «Abay» ensiklopediyasy baspanyng zor tabysy boldy. 720 bettik qalyng kitaptyng annotasiyasy onyng qanday ekenin aiqyndap túr. Onda «Aqynnyng ósken-óngen ortasy, bay múrasy, dýniyege kózqarasy, estetikasy, poetikasy, qoghamdyq-sayasy oi-pikirleri, taghylymy, dәstýrleri jan-jaqty sóz bolady» delingen.

«Atamúra» baspasynyng ata-babanyng salt-dәstýr salasyndaghy kelesi kóz quandyratyn ónimi Ahmet Toqtabaydyng «Qazaq tazysy» kitaby. Ol baspadan 2013 jyly týrli-týsti alibom týrinde shyqty. Ýsh tilde: qazaqsha, oryssha jәne aghylshynsha.

Búl baspanyng ónimin әr kórme men is-sharalardan da kóruge bolady. Baspa «Úly Jibek jolymen» HII Halyqaralyq kitap jәne poligrafiya kórmesi ayasynda B. Soqpaqbaevtyng eki tilde qayta basylghan «Mening atym Qoja» jәne «Balalyq shaqqa sayahat» atty kitaptarynyng túsaukeserin ótkizdi.

Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetine baryp, Baspagerlik-redaktorlyq jәne dizaynerlik óner kafedrasynyng studentterimen jәne búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderimen kezdesip, «Últ ruhaniyatyn damytudaghy baspanyng róli men mektep oqulyqtarynyng qoghamda alatyn orny» degen taqyrypta sheberlik saghatyn ótkizip qaytty. Jer-jahandaghy baspagerlerding basyn qosatyn Frankfurt qalasyndaghy dәstýrli 76-shy kitap jәrmenkesine qatysty. 130 memleket qatysqan kitap kórmesine «Atamúra» baspasy da óz ónimderin úsyndy. Osylaysha baspa ózining mәrtebesin jana dengeyge kóterip, biyik shyndardan kórinuding bir tәsili.

«Atamúra» korporasiyasy qazirgi tanda kitap basu salasynyng ýzdigi ghana emes, halyqqa ruhany jәne mәdeny tәrbiyeni nasihattaushy da. Kýn sayyn ózgerip jatqan baspa tehnologiyasyn da aldymen «Atamúra» qoldanatyny da shyndyq. Onyng әrbir jana kitabynyng astarynda tarihy qúndylyq, mәdeny múra men tereng oimen qatar,jahandanudyng janalyqtary jatyr. Endeshe,búl baspa—bolashaqtyng baspasy.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Ayym Almasqyzy Núrqaliyeva

QazMU-dyng jurnalistika fakulitetining 1 kurs studenti

Abai.kz