Túran tútastyghyn janghyrtu qajet!
Osy mәselege qatysty men «halyqtyng óz tarihyn qabylday aluy» degen týsinikti algha tartamyn.
Úly dala týrkileri búdan da alyp memleketter qúrghan.
Biraq býgingi onyng әr memleketke shashyrap ketken úrpaqtary sol zamanghy «memlekettik tútastyghyn» qabylday almay qaldy.
Kerisinshe, búlar onday tútastyqty «óz memlekettiligine qarsy» dep qabyldaydy.
Búl, týrki әlemining ydyrauy prosesinde payda bolghan mentalidik, gendik, ruhaniy-mәdeny oqshaulanumen jәne olardyng ózge mәdeniyetti ózine siniruimen baylanysty.
Jәne, búghan olardy ekspansiyalaushy, kolonizasiyalaushy syrtqy kýshterding quaty da yqpal etken.
Bireuleri -islamnyng ishinde, bireuleri - salt-dәstýri shenberinde (qazaqtar), shyghys týrkileri - buddagha, europalyqtary - hristiangha enip, arasy alshaqtady...
Sondyqtan kóp halyqtar ózderining tarihy alyp memlekettiligin kartadan kórgen sәtte - әrqaysysy «osy memleketting irgetasy biz» degen pozisiyada bolady.
Sol sebepti, aqyr sonynda, oghan «talasushy tuystary» kóp ekenin kórip, ol tarihty eske almaugha tyrysady...
Búl astyrtyn ýrdisti syrtqy kýshter (Resey, Qytay, Iran, Arab elderi jәne t.t.) óte zymiyandyqpen paydalanuda....
Ol ýrdisti Túran birlestigi, yaghni, Týrki halyqtarynyng sayasy odaghy qúryluy, onyng kýshengi ghana toqtata alady dep bilemin....
Ábdirashit Bәkirúly, filosof
Abai.kz