Deputat Ermúrat Bapy qazaqtyng baylyghynan әldekimder payda kórip otyrghanyn aitty. Búl turaly ol Mәjilistegi Ýkimet saghatynda mәlimdedi, dep jazdy Adyrna portaly. 

Deputattyng sózinshe, búrynghy biylik túsynda jerding ýsti satylyp bitken. Alayda Jana Qazaqstanda oligarhtar әli de jerastyndaghy baylyqtan dәmeli.

"Elding iyesi - biylik, jerding iyesi - qazaq" degen tәmsil bar. Biylik býgin keledi, klassikalyq variant boyynsha erteng ketui kerek. Al qazaq pen onyng jeri mәngilik qalady. Búrynghy biylik jerding ýstin satyp bitirdi. Jer ýstindegi basqa baylyqty aitpaghanda, auyldaghy qazaqtyng azyn-aulaq malyn baghatyn jer qalmady. Endi, mine, jana biylikting zamanynda jekelegen eski oligarhtar jerding astyn, qazba baylyqty satudy әli de jalghastyryp jatyr degen derekter bar", - dedi ol.

Ermúrat Bapy ISIJ jurnalisterding halyqaralyq tekseru konsorsiumynyng zertteuin keltirdi. Derekke sýiensek, Qazaqstannyng múnayy men múnay ónimderin shetelderde tirkelgen әrtýrli kompaniyalar syrtqy naryqta satady.

"Halyqtyq menshik sanalatyn paydaly qazba ónimderining eksportyna nege әldebir, týsiniksiz subektiler ie boluy kerek? Mәselen, qazaq múnayyn әlemdik naryqta saudalaytyn eng iri Vitol kompaniyasy Shveysariyada tirkelgen. "QazMúnayGaz" treyding kompaniyasy da Shveysariyanyng reziydenti. "Tenizshevroyl" óndiretin tenizding múnayyn Niyderland elinde tirkelgen "QazMúnayGaz" finans treyderi saudagha shygharady. Qashaghannyng múnayyn birneshe sheteldik treyding saudalaydy", - dedi ol.

Mәjilis deputaty shetelderde tirkelgen, ishki naryq pen әlemdik bagha arasyndaghy múnaydyng marjasynan týsken paydanyng qyzyghyn kórip otyrghan ondaghan sheteldik kompaniya baryn jetkizdi. Ol búl mәselege Timur Qúlybaevtyng qanday qatysy baryn da aitty.

"ISIJ konsorsiumynyng zertteuine qaraghanda Vitol sauda treyderlik kompaniyasynyng iyesi - aty-jóni әigili oligarh Timur Qúlybaev. Onyng 22 shet memlekette 200-den asa kompaniyasy jәne Timur men onyng komandasyna tiyesili kompaniyalary bar. Toyym kerek, qanaghat kerek. Bolashaq qazaqqa da, halyqqa da birdene qaldyru kerek qoy", - dedi ol.

Ermúrat Bapiyding sózinshe, Qazaqstannyng múnayy shekaragha deyin ishki naryqtyng baghasymen satylady da, shekaradan әri әlemdik bagha boyynsha saudalanady. Deputat osy tústa múnaydy satatyn últtyq operator qúru kerek degen pikirde.

"Eki aralyqtaghy marja ofshorlarda, sheteldik bankterde shógip qalady. Búl eki arada biyl bizding el tartqan tabighy apattan memlekettik budjet orasan zor tapshylyqqa tap boldy, endi elding әleumettik súranysyn óteu ýshin últtyq qorgha qol saldyq. Tipti budjetting jyrtyghyn jamau ýshin sheteldik bankterden nesie alyp, elimizding syrtqy qaryzyn taghy eseley týstik. Biz osynday әdiletsiz jәne qazaq ýshin qiyanatty saudadan әldekimderdi qisapsyz bayytyp otyrmyz. Osy jolda biregey operator qúru mәselesin sheshuimiz kerek dep oilaymyn. Bir paradoks: bizde múnay óndiretin últtyq kompaniya bar, múnaydy tasymaldaytyn últtyq kompaniya bar, al múnaydy saudalaytyn biregey últtyq operator nege bolmauy kerek? Ýkimetting tarapynan úsynys bolsa, últtyq operator qúru jónindegi úsynystardy Parlament qarap, zandastyryp beredi degen senimdemin", - dedi deputat.

Ayta keteyik, resmy mәlimetke sýiensek, 2024 jyldyng qorytyndysy boyynsha Qazaqstanda múnay óndiru kólemi 88,4 million tonna dengeyine jetedi. Al 10 aidyng qorytyndysy boyynsha múnay óndiru kólemi - 73,5 million tonna.

Abai.kz