Ashtyq mәselesi - jahandyq syn-qater jәne onyng sheshu joldary

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU Zang fakuliteti qylmystyq qúqyq, qylmystyq is jýrgizu jәne kriminalistika kafedrasynyng bilim alushylarymen qazirgi tandaghy ózekti mәsele bolghan ashtyq taqyrybynda dóngelek ýstel ótkizdik.
Dóngelek ýstel barysynda taqyrypty tolyqtay taldadyq. Ashtyq – býgingi kýni әlem halqynyng manyzdy mәselelerining biri. Birikken Últtar Úiymynyng Túraqty damu maqsattarynyng 2-shi maqsaty – «ashtyqty jong» osy jahandyq problemany sheshuge baghyttalghan. Milliondaghan adamnyng azyq-týlikke qoljetimdiligi shekteuli, búl ekonomikalyq túraqsyzdyq, densaulyq mәseleleri jәne әleumettik tensizdikti tuyndatyp otyr. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng (DDÚ) derekteri boyynsha, qazirgi uaqytta shamamen 735 millionnan astam adam jetkilikti tamaqtanbaydy. Afrika, Ontýstik Aziya jәne Latyn Amerikasy elderi búl mәseleden eng kóp zardap shegude. Azyq-týlik tapshylyghynyng negizgi sebepterine kedeylik, klimattyq ózgerister, әskery qaqtyghystar jәne azyq-týlik jýiesindegi tensizdik jatady.Kafedranyng bilim alushylarymen ashtyqtyng negizgi sebepterine toqtalyp óttik:
- Kedeylik: Ekonomikalyq túrghydan әlsiz elderde halyqtyng azyq-týlik satyp alugha mýmkindigi joq. Kedeylik pen ashtyq bir-birimen tyghyz baylanysty.
- Klimattyq ózgerister: Qúrghaqshylyq, su tasqyny jәne basqa da tabighy apattar auyl sharuashylyghy óndirisine keri әserin tiygizip, ónimdilikti tómendetude.
- Qaruly qaqtyghystar: Soghys aimaqtarynda azyq-týlik jetkizu joldary búzylyp, halyqtyng negizgi qajettilikterin qamtamasyz etu qiyndaydy.
- Azyq-týlik jýiesindegi tensizdik:Álemde azyq-týlik jetkilikti bolghanymen, onyng dúrys taratylmauy saldarynan bir aimaq ashtyqty bastan keshirse, ekinshi aimaqta tagham qaldyqtary kóbeyip jatyr.
Ashtyq – jahandyq dengeydegi eng ýlken gumanitarlyq mәselelerding biri. Ony sheshu ýshin halyqaralyq úiymdar, ýkimetter jәne qogham bolyp birlese әreket etu qajet. Qazaqstan da ashtyqty joi jәne azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu baghytynda manyzdy sharalar qabyldauda. Elding auyl sharuashylyghy salasyn damytu, agroónerkәsiptik keshendi qoldau jәne azyq-týlik óndirisin arttyru arqyly halyqtyng azyq-týlikke qoljetimdiligin jaqsartu kózdeledi.
Sonymen qatar, Qazaqstan klimattyq ózgeristerge beyimdelu jәne túraqty auyl sharuashylyghyn damytugha baghyttalghan halyqaralyq kelisimderge qatysyp, jahandyq bastamalargha ýles qosuda. Elding auyl sharuashylyghyndaghy innovasiyalar men jana tehnologiyalar ashtyqty joi maqsattaryna jetuge mýmkindik bermek.
Ashtyqty joi – adamzattyng eng basty mindetterining biri. Búl mәseleni sheshu tek azyq-týlikting qoljetimdiligine ghana emes, býkil әlemdegi adamdardyng densaulyghy men әl-auqatyna tikeley әser etedi. BÚÚ-nyng Túraqty damu maqsattary shenberinde ashtyqty jon boyynsha qabyldanyp jatqan sharalar әlemdegi ekonomikalyq, әleumettik, ekologiyalyq túraqtylyqty qamtamasyz etuding manyzdy bóligi. Árbir adamnyng jetkilikti tamaqtanu qúqyghy bar, al búl qúqyqtyng saqtaluy әlemdegi túraqtylyq pen әdilettilikting kepili bola alady. “Nóldik ashtyq” maqsatyna jetu – tek iygi maqsat emes, búl bolashaq úrpaqqa qaldyratyn eng ýlken múramyz.
Biysenova M.Q.,
Ál-Faraby atyndaghy QazÚU Zang fakuliteti qylmystyq qúqyq, qylmystyq is jýrgizu jәne kriminalistika kafedrasynyng dosenti, z.gh.k
Abai.kz