Ázerbayjandaghy demografiyalyq daghdarys: jastar nekege túrudan nege qorqady?

Ázerbayjannyng Memlekettik statistika komiyteti demografiyalyq saladaghy kýrdeli problemalardy dәleldeytin mәlimetterdi jariyalady. Resmy mәlimetterge sәikes, 2024 jyldyng alghashqy toghyz aiynda elde 36 651 neke jәne 15 964 ajyrasu tirkelgen. Búl degeniniz әrbir ekinshi odaq derlik qarym-qatynastyng ýziluimen ayaqtalady degendi bildiredi.

2023 jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 1000 adamgha shaqqandaghy neke sany 5,1-den 4,8-ge deyin tómendegen.

Keybireuler qazirgi jastar erkin qarym-qatynasty dúrys kóre otyryp, ózderine mindetteme men jauapkershilik aludan qorqady dep sanaydy. Basqalary mәselening týbirin keremet ýilenu toylaryna, «hna-yahta» rәsimderine jәne az ghana aqsha týsui mýmkin nekege túrugha júmsaudan kóredi. Árkimning sanasynda otbasylyq ómirding ózindik minsiz ýlgisi qalyptasqan dep sanaytyndar da bar. Eger adamdar tandaulylarynda osy modeliding kórinisin tappasa, olar nekege degen qyzyghushylyqtaryn joghaltady.

Endi qazaq eline keleyik.

Qazaqstan ajyrasu boyynsha әlemde ekinshi orynda. Birinshi - Malidiyv.

2023 jyldyng qantar-jeltoqsan ailarynda Qazaqstanda 120,9 myng júp nekege túrghan. Búl kórsetkish Qazaqstan ýshin rekordtyq tómen boldy. Qalalarda 2023 jylghy qantar-jeltoqsannyng qorytyndysy boyynsha tirkelgen nekelerding sany 6,4%-gha, 80 myngha deyin, auyldarda - 5,1%-gha, 40,9 myngha deyin qysqarghan.

Ajyrasular sany da Qazaqstan ýshin rekordtyq tómen bolghan: Ótken jyldyng on eki aiynda - barlyghy 16,8 myn. Qalalarda ajyrasular sany bir jylda 5,2%-gha, 12,4 myngha deyin, auyldarda 5,5%-gha, 4,4 myng júpqa deyin qysqarghan.

Ajyrasudyng eng kóp sany Almatyda da tirkelgen: 2,3 myn. Odan keyin Qaraghandy oblysy (1,5 myng ajyrasu) men Astana (1,5 myn) keledi. Ajyrasulardyng eng azy Úlytau oblysyna tiyesili - barlyghy 198.

2023 jylghy qantar-jeltoqsannyng qorytyndysy boyynsha Qazaqstanda nekelesu koeffisiyenti 1000 adamgha shaqqanda 6,46-dan 6,07-ge deyin qysqarghan. Eng joghary nekelesu koeffisiyenti Elordada tirkeldi - 1000 adamgha shaqqanda 7,46. Kóshbasshylar ýshtigine Úlytau jәne Almaty oblystary kirdi. Eng tómen kórsetkish - Týrkistan oblysynda.

Mәselen, 2024 jylghy 4 nauryzda janartylghan «Petrelli Previtera» mәlimetteri boyynsha, Qazaqstan ajyrasu boyynsha әlemde Malidivten keyingi ekinshi orynda túr. QR koeffisiyenti 1000 adamgha shaqqanda 4,6-ny qúrady.

Sarapshylardyng aituynsha, eldegi ajyrasudyng negizgi sebepteri tuystarynyng aralasuy (61%), moralidyq shekteulerding bolmauy (41%), ajyrasudyng jenil prosesi (25%) bolyp tabylady. Sonday-aq problemalardyng arasynda - qazirgi qazaqstandyqtargha jaramsyz jәne jalpy alghanda nekege degen kózqarastyng ózgerui jetkilikti týrde qatang genderlik rólderding saqtaluy.

Qyzyghy, ajyrasudyng joghary dengeyine qaramastan, qazaqstandyqtar búrynghysynsha neke institutyn baghalaydy. Zertteuler kórsetkendey, Qazaqstandaghy jastardyng 82,5%-y (18-29 jas) óz bolashaghyn nekede jәne balalarmen kóredi.

Sonday-aq: Guam, Resey, Moldova, Belarusi, Qytay, Aruba, Litva, Dominikan Respublikasy «ajyrasushylar» ondyghyna kirdi. Qazaqstan osy reytingte de әlemdegi 105-ning ishinde 2-oryngha ie boldy.

TMD elderi arasynda ajyrasudyng joghary koeffisiyenti Moldovada (6-oryn, 1000 adamgha 3) jәne Ukrainada (7-oryn, 1000 adamgha 2,9) tirkelgen. Reytingting ortasynda Qyrghyzstan (55-oryn), Ázerbayjan (67-oryn), Tәjikstan (68-oryn) túr. Al Ózbekstanda ajyrasu koeffisiyenti 1000 adamgha 1,1 ghana boldy, búl 80-shi oryn. Osyghan úqsas derekter Armeniyada da bar - 1000 adamgha 1,1 jәne әlemde 84-shi oryn.

Búl reytingi qayta qaraudy kerek etedi. Óitkeni qazaqqa qatysty osy reytiyengiti jasauda ajyrasqan júptardyng diny ústanymdary men sóileu tili eskerilmegen.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz