Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
Biylik 466 0 pikir 27 Jeltoqsan, 2024 saghat 13:12

Jyl qorytyndysy: 2024 jyldyng manyzdy oqighalary

Suret: kz.kursiv.media saytynan alyndy.

QSZY sarapshylary jyldy qorytyndylap, 2024 jyldyng eng manyzdy ýrdisterin, oqighalary men jetistikterin atady. 

Suret: kisi.kz saytynan alyndy.

2024 jyldyng 25 jeltoqsanynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Qazaqstannyng strategiyalyq zertteuler institutynda qoghamdyq-sayasi, ekonomikalyq jәne halyqaralyq salalardaghy jyl qorytyndysy boyynsha brifing ótti.

Is-shara barysynda institut sarapshylary әleumettik, ishki sayasi, ekonomikalyq jәne halyqaralyq salalardaghy 2024 jyldyng eng manyzdy 3 oqighalary men jetistikterin atay otyryp, ayaqtalyp jatqan jyldyng negizgi oqighalary men trendterine taldamalyq sholu jasady.

Osylaysha, QSZY sarapshylarynyng pikirinshe, 2024 jyly Qazaqstan ýshin eng manyzdy qoghamdyq trend QR Preziydentine senimning kýshengi boldy, búl azamattardyng kóshbasshyny jәne onyng sheshimderin qoldaugha dayyndyghyn kórsetedi. QSZY mәlimetteri boyynsha Preziydent Q.K. Toqaevqa senim dengeyi 80,5%. Songhy jyldary búl kórsetkish әleumettik-ekonomikalyq qiyndyqtar jaghdayynda da túraqty joghary bolyp otyr.

Suret: kisi.kz saytynan alyndy.

Sonday-aq sarapshylar manyzdy qoghamdyq trend retinde el basshylyghynyn sayasy baghytyn qoldaudy, ol qarasha aiynda jýrgizilgen әleumettanulyq saualnamagha sәikes 77,7% jәne qazaqstandyqtardyng azamattyq biregeyligi men negizgi qúndylyqtaryn nyghaytudy qarastyrady. Mәselen, respondentterdin 46% qazaqstandyqtardy biriktiretin qúndylyq retinde Qazaqstan Respublikasynyng tólqújaty men azamattyghyn atady.

Suret: kisi.kz saytynan alyndy.

«Saualnama derekteri kórsetkendey, halyqtyng basym kópshiligi Qazaqstandy últtyng azamattylyghy, yaghny túlghanyng naqty memleketpen berik qúqyqtyq baylanysy basym birtútas últ retinde qarastyrady. Osylaysha, últtyq biregeylik Qazaqstannyng mәdeny әrtýrliligining biriktirushi faktory bola otyryp, memlekettegi senim men yntymaqtastyqtyng ósuine yqpal etedi», — dep atap ótti QR Preziydenti janyndaghy QSZY Sayasy zertteuler bólimining bas sarapshysy Aygerim Abdirashitova.

Sonday-aq QSZY sarapshylary qazaqstandyqtardyn jeke jәne el dengeyinde ótken jyldyng qorytyndylary turaly baghalarymen bólisti. Áleumettik saualnama nәtiyjesi kórsetkendey, qazaqstandyqtar jeke dengeyde ótip jatqan jyldyng qorytyndysyna ong bagha berude. Halyqtyng tórtten bir bóligi (25,1%) ýshin jyl «óte tabysty» boldy; azamattarymyzdyng teng jartysy ýshin jyl «jalpy jaqsy» bolghan (52,3%).

Suret: kisi.kz saytynan alyndy.

«Aldaghy 2025 jyldan jeke dengeydegi kýtuler barynsha optimistik (77,4%). Ýy sharuasymen ainalysatyn jәne materialdyq әl-auqaty joghary jastar arasynda ong ýmit bayqalady», — deydi QR Preziydenti janyndaghy QSZY bas ghylymy qyzmetkeri Aygýl Zabirova.

Suret: kisi.kz saytynan alyndy.

QSZY sarapshylary ishki sayasy saladaghy eng manyzdy 3 oqighanyng qatarynda әielderding qúqyqtary men balalardyng qauipsizdigin qamtamasyz etu jónindegi Zandy qabyldau ayasynda birynghay zandy onlayn petisiya institutyn engizudi, túrmystyq zorlyq-zombylyqty kriminalizasiyalaudy jәne әielder men balalardy qúqyqtyq qorghaudy kýsheytudi, sonday-aq 6 qazanda AES salu boyynsha jalpyhalyqtyq referendum ótkizudi atady.

«Referendum – Qazaqstanda songhy bes jylda bolghan orasan zor ózgeristerding taghy bir aighaghy, «halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» úghymynyng taghy bir aiqyn kórinisi. Býkilhalyqtyq dauys beru energetikalyq keshenning damu baghytyn, Qazaqstannyng atom energetikasynyng bolashaghyn jәne onyng elimizding energetikalyq tәuelsizdigine yqpalyn aiqyndady», — dedi QR Preziydenti janyndaghy QZSY Strategiyalyq taldau bólimining basshysy Elnar Berikbaev.

Qazaqstannyn ekonomikalyq saladaghy jetistikteri turaly aita kele, QSZY sarapshylary Memleket basshysy 2023 jyly jana ekonomikalyq baghyt úsynghanyn atap ótti. Reformalardyng maqsaty – 2029 jylgha qaray 6-7 payyzdyq túraqty ekonomikalyq ósuge qol jetkizu jәne últtyq ekonomikanyng kólemin eki ese úlghaytyp, 450 milliard dollargha deyin arttyru.

Ekonomikadaghy 3 basty jetistikting ishinde sarapshylar Shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qoldau men damytudyng keshendi baghdarlamasyn qabyldau, Memlekettik satyp aludyng jana erejelerin bekitu arqyly biznes ýshin jana «ekonomikalyq liftterdi» qúrudy, sonday-aq «Ekonomikany yryqtandyru jónindegi sharalar turaly» Preziydent Jarlyghyna qol qoiydy atady.

QSZY sarapshylarynyng pikirinshe, ekonomikalyq saladaghy taghy eki manyzdy oqigha 2029 jylgha deyingi Últtyq infraqúrylymdyq jospardyng qabyldanuy, sonday-aq engizilui 2026 jylgha josparlanghan jana Budjet kodeksin qabyldau jәne jana Salyq kodeksin әzirleu arqyly salyqtyq-budjet sayasatyn qayta bastau boldy.

«Qazaqstannyng infraqúrylymyn damytu josparynda 204 joba bar. Energetika salasynda 46 joba, kólik salasynda 59 joba, sumen jabdyqtau jәne kanalizasiya boyynsha 89 joba, sifrlyq infraqúrylym boyynsha 10 joba qabyldandy. Jobalardy jýzege asyru kezinde halyqaralyq qarjy úiymdarymen ózara әrekettestikke nazar audarylady. Dýniyejýzilik bank, Aziya damu banki, Europalyq qayta qúru jәne damu banki, Islam damu banki, Euraziyalyq damu banki jәne t.b. siyaqty úiymdarmen yntymaqtastyq jýrgizilude», — dep, brifing barysynda QR Preziydenti janyndaghy QSZY diyrektorynyng orynbasary Núrlan Saquov erekshe atap ótti.

QSZY sarapshylary Qazaqstannyng pozisiyasy men halyqaralyq bedeline eleuli әser etken syrtqy sayasat salasyndaghy eng manyzdy ýsh oqighany atady.

Búl, birinshi kezekte – birneshe manyzdy halyqaralyq úiymdar men qúrylymdargha tóraghalyghynyng sәtti ayaqtaluy, olardyng qataryndaAstananyng Shanhay yntymaqtastyq úiymy (ShYÚ), Týrki memleketteri úiymy (TMÚ), Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy (ÚQShÚ) jәne Ortalyq Aziya memleketteri basshylarynyng Konsulitativtik kezdesulerdi (OAMBKK) bar.

«Tóraghalyq barysynda Qazaqstan jahandyq jәne ónirlik kýn tәrtibin qalyptastyrugha eleuli ýles qosty, sonymen qatar birqatar manyzdy qújattardy qabyldaugha atsalysty, olardyng arasynda aimaqtyng ekonomikalyq, sayasy jәne gumanitarlyq integrasiyasyn nyghaytudyng úzaq merzimdi baghyttaryn aiqyndaytyn «Ortalyq Aziyany damytu tújyrymdamasy – 2040» erekshe oryn alady», – dedi QR Preziydenti janyndaghy QSZY bas ghylymy qyzmetkeri Sanat Kóshkimbaev.

Qazaqstannyng halyqaralyq saladaghy taghy eki basty jetistigi retinde QSZY sarapshylary halyqaralyq sarapshylar qauymdastyghy aldynda Qazaqstannyng «orta derjava» retinde maqúldanuyn atap ótti, búl bizding elimizding jahandyq ýderisterdegi rólining artqanyn jәne әrtýrli kópjaqty formattarda sheshim qabyldaugha yqpal etu mýmkindikterining keneygenin kórsetedi. Sonday-aq, Memleket basshysynyng Qazaqstan ýshin negizgi seriktes elderge, onyng ishinde Katar, Fransiya, Mongholiya, Resey, Ózbekstan, Qytay jәne Ázirbayjangha sheteldik saparlaryn erekshe atap ótu qajet.

Suret: kisi.kz saytynan alyndy.

«Búl saparlar strategiyalyq seriktestikti nyghaytugha yqpal etip, Qazaqstannyng kópvektorly jәne tengerimdi syrtqy sayasatqa beyildiligin tanytty jәne el ekonomikasyn qayta jandandyrudyng basym baghyttarynyng biri bolyp tabylatyn shiykizattyq emes jәne óndeushi salalardy damytugha mýmkindik berdi», — dep týiindedi sózin Sanat Kóshkimbaev.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Qazaqstannyng strategiyalyq zertteuler institutynyng qyzmeti el basshylyghy ýshin ishki sayasat, әleumettik-ekonomikalyq ýderister, Qazaqstan Respublikasynyng syrtqy sayasy strategiyasy salasy boyynsha boljamdyq, taldamalyq jәne ghylymi-aqparattyq materialdardy dayyndaugha jәne qamtamasyz etuge baghyttalghanyn atap ótken jón.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1685
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2068