(Qayym turaly estelikten ýzindi)

«… 1970 jyly Abaydyng 125 jyldyq merey toyy ótti. Búl kezde men M.Áuezovting muzey ýiinde agha ghylymy qyzmetker bolyp istep jattym. Doktorlyq dissertasiya qorghau ýshin «Múhtar Áuezov jәne abaytanu problemalary» degen taqyrypty ainaldyryp jýrgen kezim. Lәilә Múhtarqyzy jetekshimiz. Meni men Nariman degen jigitti Semeyding ólketanu muzeyi men Abaydyng әdebiy-memorialdy muzeyindegi kóne qújattardy sýzip shyghyp, keregin әkeluge is-sapargha jiberdi.

Bara salysymen muzey diyrektory Tóken Ibraghimov pen Nariman ekeumizdi qazaqy dәstýr boyynsha Qahang ýiine qonaqqa shaqyrdy. Barsaq jengemiz baryn salyp dayarlanyp, dastarhandy jaynatyp qoyypty. Kóp qonaq kýtip, kimdi qalay kýtuding jayyn myqty biletin saramjal qolynan astyng nesheme týri týrlenip shyghatyn asqan asbazshy ekenin birden sezindik. Meymandy búlay kýtu qalyptasqan dәstur tәrizdi. Dastarhan ýstinde Qahang bastap sóilep әngimening tiyegi aghytylyp ketkendey boldyq.

Ángime saryny ainalyp kelip Alash arystaryna soqqanda Qahang ashylyp jýre berdi. Olar jayly biraz dýnie bilem deushi em. Mening bilgenderim oqyp bilgenderim eken, al, Qahang olarmen qalay aralasyp, olardyng óz әkesining ýiinde bolghan әngime kenesterin aitqanda ózimiz solardyng ishinde bolghanday auzymyz ashylyp, bizdi kóp mәselening syryna boylatty.

Sol kezde-aq olar aqtalady, «bolat pyshaq qyn týbinde jatpaydy», soghan osy bastan ishtey dayarlana beru kerek degen sózdi aityp qaldy. Osy syrlasu keshinen keyin biz Qahandy qazaqtyng shyn janashyry, eli men jerin sýigen, totalitarlyq iydeologiyanyng qysymynan synbaghan sharghy bolattay azamat dep tanydyq. Qay kez, qay uaqyt bolsa da, Qahannan syr jasyrmay pikirlese beretin boldyq.

Birde maghan syrlas syilas jaqyn jenge bolyp keletin Merjaqyp Dulatqyzy Gýlnәr jeneshemning ýiinde kezdestik. Qahang Gýlnәr jengeydi jas kezinen Semeyde, Shynghystau bolysynda kórgenin jyr ghyp aityp bergende, jengem ótkenin eske alyp tolqyp otyrdy. – Qahannyng aitqanynyng bәri de ras, – dep ózi de әngimege aralasyp ketti. Mәsele, Ahmet Baytúrsynov ólenderin jasyryn týrde aldyn ala basylymgha dayarlay beru ýshin Gýlnәr jengeyge kelgen edik. Jeneshem osy joly óz qolynda bar Alash arystarynyng qoljazba kóshirmelerin, biz kórmegen foto suretterin, әkәsining tútynghan zattaryn, jazysqan hattaryn jayyp tastady. Talasa-tarmasa jarysa kórip jatyrmyz.

Orynbordaghy Ahang ómirinen de biz esitip-bilmegen biraz әngimeler de aityp berdi. Qahang óte elgezek otyrdy. Súraqty kóptep berip jatty. Alash azamaty Lapin turaly ekeui eki jaqtap kórgen-bilgenderin ortagha salyp pikirlesui meni kóp nәrseden habardar etip, ruhany jaghynan bayytyp tastady. Ómirding búralang joldaryn kóp kórgen eki qúrdas kisining ne bir ghajap estelik әngimelerin sonda jazyp almaghanyma әlighe deyin ókinem ...

Mekemtas Myrzahmetúly, shәkirti, professor.

Taraz, 12 aqpan 2005 j.

Jazba: Dina Múhamedhannyng jelidegi paraqshasynan alyndy

Abai.kz