Internet bizge, birinshi kezekte, onlayn tóleuge jәne memlekettik qyzmetterdi paydalanu alugha, sonday-aq paydaly ilim alyp, hat almasugha kerek. Biraq, anghal halyqqa aramza moldanyng shyghatynyn da eskeruimiz kerek. Al «aramza molda» nemese «qúlaqtan teuip boydy alar alayaqtargha» aldanbau, aqylgha salyp, sifrlyq dәuirde algha jyldudyng joly qaysy? Qazir bilemiz.

Birinshi kezekte әrbir azamattyng qúqyghy zandy týrde qorghalghanyn biluimiz kerek.

«QR jeke derekter jәne olardy qorgha turaly» Zanyna sәikes, sizding qúqyqtarynyz kelesidey:

1. Menshik iyesinen nemese operatordan, sonday-aq, ýshinshi túlghadan jeke derekterdi, sonday-aq, ony rastaytyn aighaqty súraugha;

2. Menshik iyesin jәne nemese operatordy ózgertudi jәne tolyqtyrudy, sonday-aq ózining derbes derekterin búghattaudy talap etu;

3. Qoghamdyq oryndarda jinaugha, óndeuge, taratugha kelisimdi keri qaytaryp alu,

4. Óz qúqyqtary men zandy mýddelerin qorghaugha, onyng ishinde moralidyq jәne materialdyq ziyandy óteuge.

Eger azamattar ózderining jeke derekterining zansy týrde paydalanylghanyn bilse, onda Uәkiletti organ – Sifrrlyq damu, innovasiya jәne aerogharysh óndirisi ministriligine shaghymdana alady.

«Aqparattandyru» Zanynyng 56 baby ne deydi?

Jeke derekterge qol jetkizip otyrghan aqparattyq jýieler men meshik iyeleri, jeke derekterding qorghaluyna  Zang aldynda jauap beredi.

Múnday jauapkershilik qay kezde tuyndaydy?

Jeke derekter kórsetilgen qanday da bir resurstargha qol jetkizgen kezden bastap mindetteledi.

Birdey talaptargha ne jatady?

Birinshi kezekte, memlekettik mekemelerding aqparattandyru basqarmasy men úiymdary maqsattaryn aiqyndap alu kerek.

Ekinshi, «Elektrondy ýkimet» aqparattyq qauipsizdikpen qamtamasyz etu;

Ýshinshi, aqparattyq-kommunikasiyalyq infraqúrylym salasyn unifikasiyalau;

Tórtinshi, aqparattyq-kommunikasiyalyq infraqúrylymgha jәne serverlik pomesheniyeler úiymdarynyng talaptaryna baylanysty talaptardyng qoyyluy;

Besinshi, AKT men aqparattyq qauipsizdikke qatysty úsynysar standarttarynyng qoldanu mindettemelerin qabyldau;

Altynshy, memlekettik jәne memlekettik emes elektrondy aqparat kózderinin, aqparattyq jýielerding jәne olardy qoldaushy aqparattyq-kommunikasiyalyq infraqúrylymdy qaiuipsizdikpen qamtamasyz etu.

Mindetterdi bilsek, endi jauapkershiliktermen tanys bolayyq.

«Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» Kodeksining 641-babyna sәikes, aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalar jәne aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etude biregey talapty búzghany ýshin әkimshilik jauapkershilik qarastyrylghan.

Memleket aqparattyq qauipsizdikte barlyq azamattardyng qúqyghyn eskeredi, әsirese, balalardyng qauipsizdigine basa nazar audarady. Mәselen, sonyng ishinde ata-analargha arnalghan kenesterdi atap ótuge bolady. Búl turaly Sifrlyq damu, innovasiya jәne aerogharysh ónerkәsibi ministrligining aqparattyq qauipsizdik komiytetining «Kiyberqauipsizdikti qamtamasyz etu turaly úsynystarynda» anyq kórsetilgen. Endi sol kenesterdi atap óteyin.

Áueli balanyng telefonyna «Ata-ana baqylauy» rejimin ornatu kerek.

«Ata-ana baqylauy» rejimin qalay ornatugha bolady? «Android» qoldanushylaryna arnalghan jýiesin kórseteyik:

1. «Baptaular» qosymshasyn ashasyz.

2. Google tetiginen, ata-ana qadaghaluyna ótesiz.

3. «Bastau».

4. Bala nemese jasóspirim ekenin tandaysyz.

5. «Ári qaray».

6. Balanyng akkauntyn kórsetesiz ne bolmasa janadan ashasyz.

7. «Ári qaray».

8. Ary qaray kórsetilgen núsqaulyqpen ayaqtaysyz.

IOS-qa arnalghan týrining az-kem aiyrmashylyghy bar: 

1. Baptaulardan «Ekran uaqytyna» ótesiz.

2. «Jalghastyryp», «Mening qúrylghym» nemese «Balamnyng qúrylghysy» dep tandaysyz.

3. «Kontent jәne konfiydensialdylyqta» qajet bolsa, kerekti kiltsózdi engizesiz.

4. Sóitip, núsqaulyqpen jýresiz de, tәmamdaysyz.

Telefongha júmsalatyn uaqytty qalay shegeruge bolady?

«Okey, Google» yaky «Siri» dep aityp, ne bolmasa, basty ekrandy basyp túryp «30 minutqa taymerdi qos» dep pәrmen berseniz jetkilikti.

 «Windows» jýiesine kishkentay balalardyng qoljetimdiligin shegeruge qatysty qanday amal bar?

1. «Eseptik jazbalarda» «Otbasy jәne basqa adamdar» bólimine ótip, «otbasy mýshesin qosasyz».

2. Osylaysha, siz jeke eseptik jazba ashugha mýmkindik alyp (Balanyng eseptik jazbasyn» qosyp), baptaularda qajetti shekteulerdi engize alasyz.

Úrpaq qamy – últ bolashaghy! Sony úmytpayyq!

Beybarys Sәkenúly

Abai.kz