Qazaqta «halyq aitsa, qalp aitpaydy» degen sóz bar. Osy sóz keybirde deputattargha qarata aitylghan ba dep te qalamyz.

IYә, deputattar ózderin saylady-mys deytin halyqtan tym qashyqtap ketken. Yaghni, «Ertóstik» ertegisindegidey: «Ertóstigim – bir tóbe, segiz úlym – bir tóbe». Ýmit eng sonynan ýziledi degen últtyq payymymyz da bar. Qansha jerden saylaushylaryn jerge qaratyp kele jatsa da, halyq Parlamentten últtyq sipatqa ie bolady-au degen ýmitin ýzgen joq.

Zang eng aldymen tituldy últtyng joghyn týgendeu ýshin shyghady. «Europada anaday, AQSh-ta mynaday» degen bilgishsinuding esh keregi joq. Áriyne, júrt Últtyq Parlament tek qazaq tilinde sóilegenin qalaydy. Elimizdegi partiyalardan saylaghan týrli dengeydegi deputattardyng tildi biluin talap etetin arnayy zang kýtedi. Biraq deputattar til dep sayrauyn әli qoymay, ony ózderinen bastau kerek ekenin úmytyp ta ketedi hәm el ansaghan tirlikti zanmen bekitip, tәrtippen talap etuin esterinen shygharyp alady.

Qalanyng maqtamen bauyzdarlary, auyldyng jatyp atarlary Parlamentte qarapayym júrtqa shekesinen qaraushylargha arnap talay terisqaqpaylar shygharyp ýlgerdi. Halyqty jaqtaymyn dep bir deputat – kýlkige, bir deputat – týrpige ainaldy. Endi osy tónireginde sóz qozghayyq.

Suret: kaztag.kz saytynan alyndy.

Halyqtyng múnyna ortaqtasymyn dep «Auyl» partiyasynyng serkesi Dayrabaev tegis jerden sýrindi. Bәri de tóragha Erlan Qoshanovtyng halyqtyng qaryz aluy turaly sózi kezinde boldy.

Qoshanovtyn: «Dúrys, halyq kedeylenude», - degeni sol edi, Dayrabaev Mәjilis tóraghasyn qoldap qolpashtay bastady.

Qoshanov deputatty sózden tosyp, toqtatqan kezde Dayrabaev әriptesin qoldap otyrghanyn aitty. Sodan keyin zal kýlkige kómildi. «Meni qoldaudyng qajeti joq. Sóz sizge auysqanda, aitynyz. Menimen qatar otyrudyng qajeti joq», - dedi Mәjilis tóraghasy sayasatkerler tynyshtalghan kezde.

Suret: parlam.kz saytynan alyndy.

Ortalyq saylau komissiyasynyng habarlauynsha, «Qazaqstan Halyq partiyasy» qoghamdyq birlestigining buro qaulysyna sәikes (2024 jylghy 23 jeltoqsan, №27) Gauhar Shaymerdenqyzy Tanashevanyng Mәjilis deputaty retindegi ókilettigi toqtatyldy. Nege toqtatylghany keyin belgili boldy. Osylaysha, «Qazaqstan Halyq partiyasy» halyqpen emes, biylikpen birge ekenin tanytty. Endi bәlening qaydan shyqqanyn sóz ete keteyik.

Halyqtyng әleumettik jaghynan osal toptary mәselelerine arnalghan dóngelek ýstelde deputat Gauhar Tanasheva Qazaqstanda әr balagha 70 myng tengeden tóleudi úsyndy.

«Nege Qazaqstanda bala tuudy yntalandyrmasqa? Búl bolashaqta kópbalaly otbasy bola alatyn jastargha baghyttaluy kerek. Keleshekte qoryqpay balaly boluy ýshin olardy túrghyn ýimen qamtu (kerek - red. eskertpesi). Ózim byltyr deputat bolyp saylanghanda әr balagha 70 myng tengeden tóleudi úsynghanmyn. Búl soma eng tómengi jalaqygha teng boldy. Múny men 2023 jyly úsynghan edim. Áriyne, búl soma da jetkiliksiz. Bala sanyna qaramastan, kópbalaly otbasy ma, kópbalaly otbasy emes pe, otbasyndaghy bir balagha – 70 myn. Bir balanyz bar ma? Sizge 70 myng tenge. Óitkeni siz osy Otangha qyzmet etetin, ony qorghaytyn, osynda júmys isteytin, salyq tóleytin, elimizdi damytatyn Qazaqstan azamatyn dýniyege әkeldiniz. Sondyqtan biz әrbir adamdy baghalay biluimiz kerek», - dedi deputat Gauhar Tanasheva.

Spiykerge «Múnday normany qanday da bir naqty zang jobasyna engizu josparlanyp otyrghan joq pa?» degen súraq qoyyldy. Gauhar Tanasheva zang jobasyn әzirleu jәne engizu onay emes ekenin aityp, qanday da bir týzetuler engizilip, qorytyndygha jiberilgenin atap ótti.

Deputat 70 myng tenge tólem engizu turaly alghashqy úsynysynda-aq oghan aqsha joq ekenin aitqanyn mәlimdedi. «Búl súraqty kótergende, mening deputattyq saualyma «shyghyny kóp norma» degen jauap aldym. Qarjylandyru joq. Budjette qarjy joq. Búl әn qazir de aitylyp jatyr, ol mәngi jalghasa beredi. Biraq bizding mindetimiz – ary qaray engizu jәne engizu» - deydi Gauhar Tanasheva.

IYә, Gauhar ýshin osy úsynysy deputattyq mandatynan aiyrylugha әkep soqtyrdy. Osylaysha, Ertisbaevtyng qalta partiyasy analardyng aq ýmitining jolyn kesti.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz