ERLAN QARIYN:  ShEShIMDI JAN‑JAQTY TALQYLAU KEREK, QABYLDAGhANDA – QORYQPAU KEREK!

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik kenesshisi Erlan Tynymbayúly Qarin «Jibek joly» telearnasynda súhbat berdi. Bir saghatqa sozylghan súhbatta ol elimizdegi birqatar ózekti mәseleler turaly oilaryn ashyq jetkizdi. Onda ótken Últtyq Qúryltay belgilegen baghytta qabyldanghan zandar jiyntyghy, Memlekettik nagradalar turaly, onamastika mәseleleri, Kenesary eskertkishi men Qazaqstan tarihy jәne josparlanghan «Altyn Orda» kórkemdik‑derekti filimi jóninde naqty әri dәl maghlúmattar berildi. 

ÚLTTYQ QÚRYLTAY – MEMLEKETTIK DAMUGhA BAGhYT BERUShI HALYQTYQ KENESKE AYNALDY

Songhy ótken Últtyq Qúryltayda elimizdegi ótkir әri shiyelenisti mәselelrdi sheshu maqsatnda 9 zang jobasy úsynylghan bolatyn. Býginde ol zandardyng bәri derlik Mәjiliste talqylanyp, qabyldandy. Atap aitqanda, Áyel men bala qúqyn qorghaytyn zan, Memlekettik nagradalar turaly, Ludomaniyagha jәne Vandalizmge qarsy, Aymaqtyq simvolikany retteu, Esirtkige qarsy kýres zandary qabyldandy. Sonyng ishinde, Esirtkige qarsy zannyng keybir tústary qoghamda ýlken rezonans tudyryp, ótkir talqylanghany belgili. Atap aitsaq, onda «esirtki óndirushiler» men «esirtki taratushylar» atty tarmaqtar bar. «Óndirushlerge qatysty ómir boyyna jazagha kesilu bar. Ol asa bir dau tughyzghan joq. Múnda, esirtki barondarynyng nebir qulyq‑súmdyq joldarmen jas óspirimderdi esirtki taratugha tartuy, nәtiyjesinde órimdey jastardyng 7‑10 jylgha sottalyp ketetini Qúqyq qorghaushylrdyng synyna úshyrady. Olar osy bapty jas taghdyrdyng tamyryna balta shibu, olargha týzeluge mýmkindikter bru, gumanizmning boluy kerek degen pikirdi algha tartty. Olardyki de dúrys. Sondyqtan búl zang osy mәselege qatysty barlyq mekemeler men organdardy jeke‑jeke shaqyryp, qatty talqyladyq. Mәselen, Qúqyq qorghaushylardyng pikirlerine Qúqyq qorghaushy organdar qarsy. Olardyng da sebebi myqty, mәselen, olar «Búl salada jenil jaza berer bolsaq, onda ol esirtki taratudy toqtata almaydy» degen ústanymynan ainymady... Nәtiyjesinde birshama kompromistik sheshimge kelgen synaylymyz. Ol, eger qylmys alghash ret jasalsa, onda qylmysker 5‑10 jylgha sottalady. Eger qylmys qaytalansa 7‑12 jylgha sottalatyn bolyp zangha engizildi.

MEMLEKETTIK NAGRADALARDYNG MÁRTEBESI ARTTY.

Ótken jyly elimizde toghyz jana «Qúrmetti ataq» dәrejesi payda boldy. Búryn búl ataqtar Ministrlikterding qúzyrynda bolyp keldi. Alayda, ol kópshilik tarapynan syngha úshyrap jatatyn, әri, ol dúrys syn bolatyn. Sebebi, Qúrmetti ataqqa úsynysty jergilikti aimaq ózi dayyndasa da, ministrlik dengeyde sheshim qabyldauda dúrys baqylau bolmady. Sondyqtan, ol narazylardyng synyna úshyrap jatty. Qazir búl mәselemen Preziydent әkimshiligi ainalysatyn boldy. Al, «Qúrmetti ataq» Preziydent Jarlyghymen bekitiletin boldy. Mysaly, preziydent ótken jyly 20 ústazgha Qúrmetti ataqty óz qolymen tabystady. Osy ataqty alushylardyng arasynda qarapayym enbek adamdarynyng ýlesi artty. Al, memlekettik qyzmetkerler sany tizimning onnan birin ghana qúraydy. Olardyng kópshiligi audan‑auyldarda tynymsyz enbek etip jatqan qyzmetshiler ‑ biz olardyng da enbegin eleusiz qaldyrmauymyz kerek.

ONAMASTIKA DISBALANS BOLMASYN DESEK.

Onamastika mәselesi elimiz tәuelsizdik alghan uaqyttan beri esh ózektiligin joymay kele jatqan  súraqtyng biri bolyp tabylady. Jasyratyny joq, osy salady songhy jyldary disbalans payda boldy.Key jerlerde onamastikany jeke bas mýddesine qoldanugha úmtylystar oryn aluda. Tipten, ol dau‑damaygha úshtasyp jatady. Mysaly, bireu óz tuysyna kóshe atyn alyp berse, oghan ekinshi bir túlgha qosyla ketedi... Keyde qylmystyq topqa qatysy bar túlghalardyng atyn beru әreketi de bolghan. Nәtiyjesinde, búl jergilikti biylikting de bas auruyna ainaluda.  Sondyqtan, endi onamastikalyq úsynysty jergilikti túrghyndar ózderi úsynady, al ony ortalyqta arnayy komissiya sheshetin bolady.

Osy baghytta biz Abay – shyghystyki, Mәnshýk – batystyki deuge jol bermeymiz. Komissiyada osy retteledi.  Eskertkishter tónireginde de daular tuyndap jatady. Mәselen, kýni keshe «Astana әkimdigi Kenesary hannyng eskertkishin alyp tastady» degen shu shyqty. Astana әkimdigi onyng jóndeluge әketilgenin, orny keneyip, búrynghydan da әdemi bolyp oralatynyn aitsa da, kóp adamdar ony shugha ainaldyrghysy keldi. Áriyne, búl dúrys әri der kezinde týsindiru júmystaryn jýrgizbeuge de baylanysty bolar bәlkim. Bizde eskertkish qoy jarysy bar. Mysaly, 1991 j. keyin olardyng sany ýsh esege artqan. Sonymen qatar sany emes, eskertkish biyiktigi jaghynan da kórshi auyldar arasynda jarystar bar ekeni jasyryn emes...

ÓZ TARIHYMYZDY ÓZIMIZ JAZAMYZ

Bizding tarihty basqa bireu bizge jazyp bermeydi. Búl – jalghan pikir. Bizding tarihty óz tarihshylarymyz jazatyn bolady.  Qazir 7‑tomdyq tarih dayarlanuda. Oghan 5 tarihy zertteu ortalyqtary tartylghan. Ony jazugha 250 tarihshylar  júmys jasauda. Osy apta ayaghynda tarihshylar kongresi ótpekshi. Sol jerde 7‑tomdyqty talqylaymyz.  Memleket tarapynan biz Resey, Qytay, Monghol Japon, Korey múraghattarynan derek alu boyynsha júmystar jasadamyz.  Jana tarihy tomdar jana derektermen tolyqtyrylady. Kitaptar birshama dayyn bolghan son, zertteushi uniyversiytetterding tarih kafedralaryna jiberilip, onda da talqylanady. Sonynan әdeby redaktorlar onyng jazylu stilistikasyn birizdendiredi dedi E.Qariyn.

Shynyn aitsaq, pikirtalas óz tarihshylarymyz arasynda ótip jatyr. Óitkeni, kóp súraqtar boyynsha bizde kelispeytin mәseleler tuyndap jatady.  Biraq, bizding olargha «núsqau» beruge esh qaqymyz joq – mәseleni tarihshylardyng ózderi sheshkeni dúrys dep týiindedi Memlekettik kenesshi. Odan әri, kenesshi «Bizding tarihy shejiremiz  jasalmay jatqany ózimizge namys» dep, qogham pikirine qoldau bildirdi.

ALTYN ORDA – KÓRKEMDIK‑DEREKTI FILM BOLADY

Súhbat sonynda E.Qariyn  búl filimdi týsiruding maqsaty turaly aitty: Búl filim elimizding alyp tarihy men túlghasyn әlemdik mәdeny platformagha shygharuymyz ýshin de kerek. Sol sebepti biz filimdi týsiruge әlemdik mәdeny kenistikte ózindik orny bar produsserlik kompaniyasyn shaqyryp otyrmyz.  Oqighalar auqymy óte ken. Mәselen, Joshy hannan Kenesary hangha deyingi uaqyt alty jarym ghasyrgha sozylady eken. Sol arada otyzdan astam dinastiya ókilderi handar bolghan. Al, Altyn Orda territoriyasy boyynsha әlemde oryn alghan 20 imperiyalar qatarynda túr dedi ol. Dúrys oi, sondyqtan  Altyn Orda – әlemdik qúbylys ekenin moyyndauymyz kerek jәne moyyndatuymyz kerek..

Súhbattan filimnin  әrqaysysy 45 minuttyq 6 epizodttan (seriya) túratynyn bildik. Biraq, oghan memleketten emes, investor qarjysy júmsalady eken. Sonyng ózinde, ol qarjy aty shuly bolghan «Kóshpendilerge» qaraghanda әjepteuir az dedi memlekettik kenesshi. Búl filimge Europadan da, Mongholiyadan da kóptegen akterlar shaqyrylady, týsiru aqpan aiynda bastalyp, dalalyq týsiruler sәuirden kýzge deyin jalghasady. Odan әri qysqa qaray montajdau tolyq ayaqtalyp, kelesi jyly ol halyqaralyq platformagha shyghady dep senim bildirdi.

Sóz sonynda E.Qarin aitqan sóz bizge únady. Býgingi sholudy sol oimen ayaqtaudy jón kórdik:

Qanday mәseleni bolsa da, ony aldyn ala jan‑jaqty әbden talqylau kerek. Ábden talqylap alghan son, sheshim shygharudan esh qoryqpau kerek, jauapkershilikti moyyngha ala bilu kerek. Óitkeni, býgingi úrpaq ózine jýktelgen mindetti oryndamasa, ol keler úrpaqtyng moynyna jýk bolady. Endeshe, býgingi synnan qorqyp, shegine bersek, onda kim bizdi algha jeteleydi, kim kitabymyzdy shygharady, kim kinomyzdy týsiredi?

Súhbattan reportaj jýrgizgen: Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz