Jyl sayyn Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng bastamasymen әdeby bәigeler úiymdastyrylady. Odan bólek әr dengeyli mәdeniyet mekemeleri men basqa da qoghamdyq úiymdar da úiymdastyrady. Ádeby jeke qorlar da ónirlik tarihy tanymdyq baghyttaghy sharalar ayasynda múshayralar jariyalaydy. Árbirine jýzdegen qalamger qatysyp, әr janyrda jýzdegen shygharmalar jazylady.

Býl — ýlken tabys. Sebebi: jarysqa týsken kisi janquatyn salyp jazady. Shabytynyng jetkeninshe shabady. Ozu kerek.

Kýni keshe mәrege jetken “Qúlager” Respublikalyq әdeby bayqauy da qanshama kisige qalam aldyrghan alaman bәigening biri. Ár janrda jiyny eki jýzden astam sport taqyrybyndaghy kórkem shygharma jazylghan. Búl ghajap jetistik.

Byltyrghy jyly qatarynan onshaqty әdeby bayqau úiymdastyrylghanyn eskersek. Myndap shygharma jazylghany anyq. Búl — últ әdebiyeti ýshin ýlken tabys.

Keshe ótken marapattau saltanatynda Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng basqarma tóraghasy jazushy Mereke Qúlkenov pen “Qúlager” Halyqaralyq Ádeby Bayqauyn qúlshyna demegen Qazaqstan Últtyq Sport Qauymdastyghynyng Preziydenti Islambek Saljanov myrza tebirenip sóiledi. Bayqaugha týsken shygharmalardyng bәsi biyik bolghanyn aityp, qalamgerlerding shabytyn, jasampazdyq qarymyn, qatysu belsendiligin airyqsha razylyqpen alghystady. Sonymen birge bayqaugha qatysqan 205 shygharmanyng bәige alghany men bәigege tayau qalghanyn qosyp, kitap shygharatynyn jetkizdi.

Iya, kitap shygharady. Úiymdastyrushylar baghalaudyng әdildigine senimdi bolghanda sóitedi. Oghan “kitapti oqyghan kisining kózi jetsin”dep sóitedi. Sóite túra ol kitap sport әdebiyetining jәhary bolary sózsiz. Maghauin aitatyn 7 ghasyrlyq jyrdyng da negizgi ózegi sport әdebiyeti desek aitar oidan alshaq ketpespiz.

Úlu jyly Astanamyzda ótken alaman — V Kezekti Dýnie jýzilik Kóshpendiler oiynynyng úly dýbirmen úshtasqan bayqau bastapqy sharty boyynsha 7 bәige berdi. 7 janrdyng eng ýzdik degene bir-bir bәigeden berdi.

Ólendiki bizge búiyrdy.

1757 jyly 10 shildede Jauhuey men Fudie bastaghan Chin armiyasy men Qojabergen batyr jәne Kókjal Baraq bastaghan Qazaq әskeri Ayagóz ózenining boyynda beybit kezigip, bir-birine әskery óner kórsetetini bar (Qytay múraghatynda qattalghan qújat).

Sol kezdesu keyin Mamyrsu kelisimine úlasyp, Qazaq handyghy men Chin arasynda sodan bylay soghys bolmaghan.

Biz tarihy derekti aqynnyng kórkem oiymen, kórkem ólenmen kómkeruge qúlshyndyq. Ony ýsh ghasyr sekirtip, Astanadaghy V Dýnie jýzilik Kóshpendiler oiynyndaghy Qazaqstan men Qytay sadaqshylary arasyndaghy toptyq sayyspen týiindedik.

Ádilqazylardyng joghary baghalaghany janymyzgha shabyt berdi. Bayqaugha qatysqan jәne bәige alghan әriptesterimdi qúttyqtaymyn, kórkem shabyt tileymin.

Dastanymyzdy resmy aqparat qúraldarynda jariyalanghan song úsynarmyz.

Qazirshe shaghyn ýzidi.

Tóbeden tóne qalghan zaman aqyr —
Janaghy soyqan “oyyn” sanada túr.
Qaptaghan qaratorghay syyaqtanyp,
Qauyrsyn shette jyljyp bara jatyr.
Álginde aibattanghan generaldyn
Dauysy bәsendepti, qarada túr.
Múndayda Kókjal Baraq ýnsiz qalyp,
Sóileytin Qojabergen agha batyr.
Batyrlar 20 000-nan jylqy salghan.
Kósilip kóz úshynda dala jatyr.
Kórshining kóz qúrtynday Balqash kólge
Ayagóz bayau aghyp barady aqyr.
Berelim, Marqakólim, Jәisang kólim.
Ólenim — Shorgha, Sauyr, Sayqan menin.
Alakól, Arqas, Lepsi, Sary belim*
Jyr edin, sanamdaghy saghym edin.
Qan qúsqan at jalynda qayran erler,
Qayrat en, parasat en, jaryq edin.
Ózdering saqtap qalghan jer menen su,
Mekenim — menshigimde bәri menin.
Úranym — “Mening jerim, mening elim”
Bir sәtke soghyp túrsa búl jýregim,
Men sening jyryng bolyp tógilemin!

7. EPILOG

Ejenhan* jazghan kitapqa qaraylay salgham.
Qalamym jýitkip túrghanda qaraymay talgham.
Ýsh ghasyr búryn jazylghan tik jazulardan
Babamdy kórdim qayratty, talay maytalman.
On myndyq qoldy shep qúryp tónip kelgende
Qasqayyp túryp, soghyssyz qalay qaytarghan.
Qalay tiresken jihanger, tisqaqty elmenen.
Ruhyna taghzym babam-ay, úshpaqqa órlegen.
Han Abylay men Qabanbay jolyqpay qoyghan.
Ámir-Sanany bәri bir ústap bermegen…

Almas Ahmetbekúly

Abai.kz