Qysh qúman – qazaq halqynyng kóne dәuirden kele jatqan ashanalyq ydystar tobyna jatady. Paydalanu maqsaty súiyq taghamdy (susyndar, sut jәne t.b.) tasymaldau jәne saqtaugha arnalghan qysh ydys býginde Anagha qúrmet muzeyining «ydystar evolusiyasy» ekspozisiyasynda kórmege qoyylghan.

Qysh qúmandy muzey qoryna qazaq kino jәne teatr ónerinde ózindik qoltanbasyn qaldyrghan daryndy artist Ómirzaqova Ámina Erghojaqyzynyng otbasy (nemereleri) tabystaghan. Býginde muzeyding qosymsha qoryna túraqty saqtaugha alynghan qysh qúmandy Ámina apamyzgha kezinde syigha bergen kórinedi. Al qysh ydystyng ózi Syrdariya ónirindegi ortaghasyrlyq Sauran qalasynan tabylghan desedi.

Qysh qúmannyng býiiri shar tәrizdes, su aghar moyyny býiirinen shygharylghan. Al ydystyng qaq ortasynan qighash shyqqan tútqa su aghar moynyna baryp jalghasady. Qúmannyng erneuining diametri – 2,8 sm; tútqasyna deyingi biyiktigi – 18,5 sm; týbining diametri – 8,1 sm; shar tәrizdes býiirining diametri – 13,2 sm jәne qúmannyng iyghyna deyingi jalpy biyiktigi – 12,3 sm. Býiirinen joghary qaray ainala ósimdik stiylinde qyzyl-qonyr týsti angobpen órnek týsken. Birqatar órnekter arabsha jazugha da keledi.

Qysh qúmannyng tarihi-arheologiyalyq parallelideri Qazaqstannyng ontýstik ónirlerindegi ortaghasyrlyq eskertkishterde kezdesedi. Mysaly, E.I. Ageeva men G.I. Pasevichting zertteulerinde úqsas qúmandar tabylghan. Alayda býiirindegi órnekter/ornamentteri syzyq týrinde týsken. Avtorlar qysh qúmandy – VIII-X ghasyrlarmen merzimdep, qarlúq kezenine jatqyzady.

T.N. Senigova zertteulerinde ejelgi Taraz qalasynan da osyghan úqsas qúmandar anyqtalghan. Alayda tarazdyq qúmandardyng erneuleri ýlken bolyp keluimen erekshelenedi. T.N. Senigova qúmandardy VIII-XI ghasyrlarmen merzimdeydi.

E.A. Smaghúlovtyng Qaratóbe (ejelgi Sauran) qalasyndaghy zertteulerinde bizding qarastyryp otyrghan qúmangha  úqsas ydystar tabylghan. Ghalymnyng zertteulerinde qarastyrylghan qúmannyng ólshemderi bizding zerttep otyrghan qúmangha óte jaqyn. Sonymen qatar, múnday qúmandy músylman qauymnyng diny ghúryptyq amaldardy oryndau aldynda juynugha paydalanuy mýmkin dep kórsetedi. Alayda, osy tipti qúmandar Orta Aziyada kóp taralmaghanyn jәne paydalanu maqsaty tek juynugha ghana emes, ashanalyq maqsatta da qoldanylghanyn tilge tiyek etedi.

Olay bolsa, Anagha qúrmet muzeyining ekspozisiyasynan oryn alghan qysh qúmandy arheologiyalyq úqsastyqtarymen sәikestendirip, aldyn-ala boljam boyynsha VIII-X ghgh. merzimdeuge bolady. Qúmannyng óz zamanynda qanday maqsatta qoldanylghanyn qazir dóp basyp aitu qiyn. Alayda, ghalymdardyng zertteulerinde ashanalyq ydys nemese arnayy juynatyn qúman retinde paydalanuy mýmkin degen pikirlerge qarap, әri qúmannyng arnayy sharyqta óte sapaly jasalghanyn eskere kele, ortaghasyrdaghy dәuletti otbasynyng ashanalyq nemese túrmystyq jaghdaylarynda qoldanghan boluy mýmkin dep tújyrymdaymyz. Qúmannyng býiirindegi jazudyng arab grafikasyna () sәikes ekeni bayqaldy. Arab tilindegi atalghan sóz – «biletinder» nemese «biledi» dep audarylady. Degenmen, qúmandaghy jazu әli de tereng zertteudi qajet etetini anyq.

Tileubergen Balgýl Saparbekqyzy,

Anagha qúmet muzeyining ekskursiya jetekshisi

Abai.kz