Týkirigi jerge týspey túrghan birinshi hatshy Dinmúhamet QONAEV TÓLEBAEV kóshesinen jeke ýy saldyrghannan keyin, qazirgi ABYLAY han men BÓGENBAY batyr kóshelerining qiylysyndaghy bir qabatty týgel alyp jatqan әidik pәterining kiltin keshegi klassikterdi kózi kórgen jazushy Áljappar ÁBIShEVke óz qolymen tabystaghan eken. Arada shamaly uaqyt ótkende jolyghyp, «qalay, pәter únady ma?» dese, boyy bir qarystan sәl-aq joghary Áljappar agham: «bәrin qaldyrghanda, jinalmaly satynyzdy tastamay ketkeniniz qalay?» degen eken, bir bólmeni týgel alyp túrghan kitap sórelerining jogharghy jaghyna boyy jetpey jýrgenin menzep. Dimash aghamyz sol kýni keshke Áljekene satysyn jetkizip beripti. Sóitken Áljappar aghamyz Qonaev qyzmetinen ketip, ornyna KOLBIN kelgende «alghashqy bolyp aldyna baryp, aldiyar taqsyrlap, ayaghyna jyghylypty» degendi estigende әri-sәri kýy keship, «apyray-ә!» degenbiz. Onan beri talay jyl ótti. Zaman ózgerdi. Qoghamdyq qúrylym ózgerdi. Biraq, adam ózgermegen eken.

«Ólding MAMAY, qor boldyn»

Týkirigi jerge týspey túrghan birinshi hatshy Dinmúhamet QONAEV TÓLEBAEV kóshesinen jeke ýy saldyrghannan keyin, qazirgi ABYLAY han men BÓGENBAY batyr kóshelerining qiylysyndaghy bir qabatty týgel alyp jatqan әidik pәterining kiltin keshegi klassikterdi kózi kórgen jazushy Áljappar ÁBIShEVke óz qolymen tabystaghan eken. Arada shamaly uaqyt ótkende jolyghyp, «qalay, pәter únady ma?» dese, boyy bir qarystan sәl-aq joghary Áljappar agham: «bәrin qaldyrghanda, jinalmaly satynyzdy tastamay ketkeniniz qalay?» degen eken, bir bólmeni týgel alyp túrghan kitap sórelerining jogharghy jaghyna boyy jetpey jýrgenin menzep. Dimash aghamyz sol kýni keshke Áljekene satysyn jetkizip beripti. Sóitken Áljappar aghamyz Qonaev qyzmetinen ketip, ornyna KOLBIN kelgende «alghashqy bolyp aldyna baryp, aldiyar taqsyrlap, ayaghyna jyghylypty» degendi estigende әri-sәri kýy keship, «apyray-ә!» degenbiz. Onan beri talay jyl ótti. Zaman ózgerdi. Qoghamdyq qúrylym ózgerdi. Biraq, adam ózgermegen eken.

«Ólding MAMAY, qor boldyn»

Qazaq «batyr - bir oqtyq» deushi edi. Arda tughan azamat Zamanbek NÚRQADILOV tipti, osy qaghidanyng da ayasyna syimay, ýsh oqtyq boldy. Alash júrty bolyp, arulap jerledik. Alayda, әruaghy yrza bolatynday dengeyde artynan izdey aldyq pa?! Azamattyng «ózin-ózi ýsh ret atyp, «suyq tiyip qalmasyn» degendey kórpe jamylyp, býrkenip baryp qúlaghanyna» artynda qalghan, keshegi kýni, at ýstinde jýrgende aldyn kórgen, shapaghaty tiygen ziyaly qauym nege sendi? Kózining tirisinde kópirme kóp sózben maqtap, ózine pәter, balasyna qyzmet súrap, aldynan shyqpay qoyghan qalyng ziyaly nege ýnsiz qaldy?! «Bizding ZAMANBEK!» dep maqtanghan, kópshiligi Zәkenmen jaqyndyghynyng arqasynda ghana tórge ozyp, bas ústaghan, aghayyn-tuysy qayda?! Nege izdemedi?! Joqtausyz qalatynday jәy qazaq emes edi ghoy, Zәken!

Jerortadan asqanda MAQPALday mahabbatyn tauyp, MEREYdey qyzdy bolmaghanda, taza izdeusiz qalghanday ekenin oilaghanda janyng jabyrqaydy.

«Aghayynnyng aty ozghansha...»

Qarjy polisiyasy kýlki kýni tútqyndaymyz dep ózderi kýlkige ainalghan Jaqsybek QÚLEKEEV qyzmette jýrgende, basqasyn aitpay-aq qoyayyn, «Qazaqstan temir jolynan» demeushilik qarjy súrap, Jәkendi jaghalaghan jurnalister jetip-artylady. Biraq, basyna is týskende sol shirkinder izim-qayym joq bolyp, qamauda jatqan azamatty tek PETRUShOVA («Respublika»), BAPY («Tasjarghan»), ERGhALIYEVA («Svoboda slova») ghana izdedi. Nege izdedi?! Qúlekeev jayly - jazar ózge taqyryp qúryp qalghandyqtan, jazbaghan shyghar! Bastaryn bәigege tigip, qarjy polisiyasy siyaqty alpauytqa qarsy shyghyp, Qúlekeevti qorghap shyryldaghanda, olar - jemqorlyq jaylaghan, keri ketken qoghamnyng qarmaghy biyliktegilerding ishindegi eng bir esi dúrysyna salynghanyn aityp, arasha týsti emes pe?! Sonda olar - Qúlekeev qyzmette jýrgende ony panalap, saghalap, jaghalap jýrip-aq talay sharuasyn týzep alghan, «bar bolsang kóre almaytyn, joq bolsang bere almaytyn» aghayyndarynan nege qoldau tappady? Jazyqsyz qamauda jatqan azamatty nege Petrushova, Bapi, Erghaliyeva jәne birer partiya ghana izdedi?! Qogham nege ýnsiz qaldy?! Keshegi kýni, at jalyn tartyp jýrgende kómektesken, kótergen, ósirgen qyzmettes serikteri nege ýndemedi?! Ýkimet jinalysynda qatar otyrghan ministr-әriptesteri nege bir auyz jyly sóz aitugha jaramady? Biraq, әngime onda emes. Basqada! Jartylay bosanyp, temir tordyng syrtyna shyqqan Jaqsybekting sol jartylay bostandyqtyng saumal auasynyng ózinen-aq basy ainalyp, týrmede jatqanda, «әtten-ay» dep barmaq shaynaghanda týigen oilarynan janylyp qalyp jýrmese bolady-daghy.

«Ata-anang bar bolsyn, auzy-múrny joq bolsyn»

Kýni keshe ghana «TMD-daghy nómir birinshi bank» bolghan BTA-ny maqtap, oda arnamaghan adam az. Biraq, basyna búlt ýiirilip, ÁBLÁZOV shet el asyp, bank shatqayaqtap qalyp edi, sol oda arnaghyshtar ózge tolqyngha qosylyp, ózurey talasyp, ózgeni jyrlap jýre berdi. Taghy da sol Petrushova, Bapi, Erghaliyevadan ózge eshkim  BTA turaly pәtuәli sóz aitugha jaramady. Keshegi kýni BTA- Bankting basqarmasy «Álem Art» qory arqyly million tengelep grant bergen ziyalylar kirgen ininen shyqpay, teris qarap «úiyqtaghan» qalpy, әli jatyr! Sol million tenge syilyqty «byltyr men juriyding mýshesi bolghanda TÚMANBAYgha alyp berip edim, biyl ol jury mýshesi retinde maghan alyp berdi» dep «aghynan jarylghan» Qadyr MYRZA-ÁLI agham da jalqy sóz arnaugha jaramady. Mýmkin, «Álem Art» qory arqyly júrtqa qarjy zansyz ýlestirilgen, 837 million tenge qarjy bankke qaytaryluy kerek» dep, qor basshysy Daniyar ShABDUKARIMOVty sotqa berip jatqan BTA-nyng tosyn әreketi qaltasyn qaghar jerge jetkende sóileytin shyghar. Biraq, ol kezde aitylghan sózde qadir-qasiyet bola ma?!

Analar men arular aman bolsyn

Tórge ozyp, jambas ústar kezde aldyna adam shygharmaytyn qazaqtyng azamattary jazyqsyz japa shekken túlghalardy izdeuge kelgende irkile beredi. Tek, alghan jary jaqsylary ghana joqtausyz qalyp jatqan joq. Mәselen, Ghalymjan JAQIYaNOV týrmede otyrghan kezde atoylap әieli QARLYGhASh shyqty! Zamanbek aghamdy MAQPAL ghana izdeude! TEMIRÁLIYEVting jary ARMANGÝL azamattyng qolynan kelmes is atqaryp jýr! Múhtar JÁKIShEVti joqtaghan JÁMIYLÁning әreketteri qanday?! Ramazan ESIRGEPOVti qoltyghynan demep, qoldaushy bola bilgen RAUShANgha qalay riza bolmassyn?! Dey kelip, «erding jaqsy bolmaghy aghashynan, balanyng jaqsy bolmaghy naghashydan» degen qazaqtyng úly retinde aitarym, anau-mynau azamatynnyng ózin jýnjitip jiberer qiyndyqtargha moyymaghan, men jogharyda tizbektegendey arulardy jar etken jigitterding aldy jarqyn. Al, solardy qapasqa qamap, qor etpek bolghan, erteng artynan, eng bolmasa, әieli izdey almaytyn «atqaminerlerdin» taghdyry talayly bolmaq.

Týiin

Qoryta kelgende aitarym, biyliktegisi bar, basqasy bar, erkek atauly ózindik pikir aitugha dәrmensiz dәrejege jetip, súgha bergen sayyn, búgha beretin «jaulyghy joq qatyngha» ainalghan qoghamda - úrpaghynyn, tym bolmaghanda, ózegin jaryp shyqqan úlanynyng baqytty bolashaghy ýshin «altyn basty ANAnyng qúsaghynda, altyn besikti bala jatatynyn» dәleldemek niyetpen arular atqa qonyp, genofondyndy týzemese birer úrpaq auyspay jatyp-aq tәuelsizdiginning ózine qater tónedi ma dep qorqamyn.

«Abay-aqparat»