Júmash OSPANBEKOVA, aqyn: «QYSTYNG ENG QYSQA KÝNINDE DÝNIYEDEN ÓTTI, GhÚMYRY DA QYSQA BOLDY...»

Balalar әdebiyetining klassiygi, aqyn, zanger, audarmashy Ótepbergen Aqypbekúly sanaly ghúmyryn tughan elining ruhaniy-mәdeny damuyna, últtyq oi-sananyng qalyptasuyna arnaghan kesek azamat bolatyn. Qoghamdyq iste eshqashan qalys qalyp kórmegen, ózi de, qalamy da sergek bolghan jannyng ómirden ótkenine on segiz jyldyng jýzi bolypty (2007 jyldyng 21 jeltoqsanynda qaytys bolghan). Mine, osy on segiz jyl ishinde Ótepbergen Aqypbekúlynyng beynesi el jadynan shygha bastaghanday... Olay deytinimiz, Óteghannyng mereyli alpys, jetpis jasy eleusiz qalyp, atalynbady. Tym bolmasa baspasóz betinen ol turaly jyly sóz tabamyz ba dep edik, onyng ózin bayqamadyq. Sol sebepti aituly aqynymyzdy eske alu ýshin jan-jary, belgili aitysker aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri Júmash Ospanbekovany әngimege tartyp, sóilesken edik.

– Ciz Ótepbergen aghamen qalay tanystynyz?

–  Tanystyq degenge keler bolsaq, ol erjetip, men boyjetip qyz-jigit bolyp tanysqan emespiz. Bir auylda óstik, bir jylda mektepke bardyq, bir synypta oqydyq, bir partada otyrdyq. Ol kezde bir partagha bir úl, bir qyz baladan otyrghyzatyn jәne de biri ozyq, biri bәsendeu oqityndardy bir-birine yqpal etsin dep, irikteytin.

Aghang nashar oqymaghanymen, minezdileu, mysqyldaghysh bolatyn. Sol qylyghymen kózge týsip qala beretin. Áytse de, búl beysauyt jaylar emes edi. Keyde suret salyp, keyde óleng jazyp otyrghan sәtterin bireu týsinse de, bәz bireuler týsine almay, ynta-yqylasyn toytaryp tastaytyn kezder de az bolmaytyn. Búl ekeumizding de basymyzdan ótken jayttar.

Al endi bizdi erekshe yntalandyrghan jaghdaylar da boldy. Ol kezde mektepte týrli ýiirmeler júmys isteytin, oqushylardyng oqu ýlgerimin, tәrtibin qadaghalap, synaqqa alatyn qabyrgha gazetterin shygharugha at salysatynbyz. Gazetting ólenderin jazu aghang ekeumizge tapsyrylatyn. Biz sabaqtan song sol ólenderdi jazugha otyratynbyz.

– Sizder qay jyly shanyraq kóterip edinizder?

– Biz 1971 jyldyng 7 nauryzynda otbasyn qúrdyq.

–  Siz alghash tanyghan bozbala Ótepbergen qanday edi?

– 1966 jyldyng kýz mezgili. 9 synypta oqitynbyz. Búrynghy ór minezdi Ótekeng ózgerip sala bergen siyaqty kórindi maghan. Úyang minezdi, úrynshaqtyghy joq, úrymtal jerde ghana úpayyn jibermeytin biyazy bozbala bolyp shygha kelgendey keyipte edi.

Ekeumiz de 9 «G» synybynda bolatynbyz. Biraz uaqyttan song Ótepbergen 9 «A» synybyna auysyp ketti. Alayda bizding sol kezenderden bastalghan jarastyghymyz ýzilgen joq. 1971 jyldan song otau qúryp, 37 jyl yntymaghy jarasqan otbasy boldyq.

– Bir ýide eki aqynnyn, eki birdey óner adamynyng birge túrghany qalay eken? Renjisip qalatyn sәtteriniz bolyp pa edi?

– Aldymen birinshi saualgha jauap bereyin. Ekeumiz de bir-birimizge óner adamymyz-au, aqynbyz-au dep aidar taqpaytynbyz. Qalypty ghana jan jyluy jarastyq tapqan jandar bop sezinetinbiz.

Ótepbergen ekeumiz de jurnalistpiz ghoy. Áriptesterimizding ishinde әdette «Aqynnyng jary bolu qiyn ba?..» degen saualdy jii qoyatyndary bar. Ol óz aldymyzdan da talay shyqqan jauyr bolghan saual.

Shynymdy aitsam, osy súraqqa jauap bolarlyq búryndary jazghan myna bir «Aqynnyng jary» degen ólenimdi mysalgha keltire ketudi jón kórip otyrmyn:

Týsinsin, týsinbesin kýiin meyli,
Árkim oiyn ózinshe týiindeydi.
Ómirding bar tylsymyn bastan kesher,
«Aqynnyng jary bolu qiyn...» – deydi.

Jo-jo-joq, búl pikirden aulaqpyn men,
Erekshe onda jatqan salmaq mýldem.
Shynayy saraptasaq oiymyzdy,
Sanagha salyp syrdy sәl naq bilgen.

Ol saghan tau qopar dep talap etpes,
Altyndy әper demes bagha jetpes.
Óz shyqqan biyiginen seni shektep,
Shabyssyz shu asauday dara ketpes.

Ayalap pәk sezimin ol jyr eter,
Erekshe et jýrekti eljireter.
Somdalsa, súlu da bir sýmbile jyr,
Tókpegen ekenmin der terdi beker.

Tolqyndy buyrqanyp aghys tynnan,
Qiyalyn qalyqtatar alys qyrdan.
Shabytty aqyn jyldyng tórt mezgilin,
Ózining ón boyyna  toghystyrghan.

Beykýnә batyrmaytyn jandy múngha,
Qaryng da, boranyng da, janbyryng da,
Qúiyndy dauylyng da nóserimen,
Aqynnyng jatar beyqam jan núrynda.

Ózindi ózing bir sәt synaqqa alyp,
Ómirding óz tilimen syr aqtaryp,
Dýbirli, dýrbelendi, myqty bolsan,
Kór osy, tabighattan jyraqtalyp.

Peyilin barsha júrtqa týsirgennen,
Telegey, syiqyr sezim kýshin jengen.
Jýrekpen qúdiretti til qatqanda,
Tek qana, onyng janyn týsingen jón.

Shyraq qyp, syiqyr sezim otyn algha,
Tyndatyp, túmsa jyryn oqyghanda.
Ketesing sen de kezip keng әlemdi,
Jay tauyp janyng sirә, otyrar ma.

Ketesin, sen de qosa shabyttanyp,
Týzeysing qadamdy sol baghytqa nyq.
Alapat aqyn janyn ayalaghan,
Sel-jyrdyng syiqyryna bolyp qanyq.

Alasyn, tendesi joq quat jangha,
Bolasyng jaralghanday shuaqtan da.
Tal boygha biter beyne tau qoparar,
Tylsym kýsh tótep berer synaqtargha

Tanidy jazbay birden ol tektini,
Jatsa da boyda basym tentektigi.
Adaldyq, anghaldyq pen aqjarqyndyq –
Búltartpas bas asaulyq – sol tek mini.

Taghlymyn tabighattyng tany kelip,
Qadamyn basqan andap sәl iymenip.
Qaz túryp, túsauy әli kesilmegen,
Keter ol bir sәt beyne, sәby bolyp.

Ondayda, onyng jany nәzik tipten,
Armany qiyalynan ozyq kýtken.
Otyrar oralghanday sәt sapardan,
Óbektep, jyryn jana jazyp bitken.

San qyrly, saralanar uaqytpenen,
Dәm-túzyn lәzzat jyrdyng tatyp eren,
Jýgingen ruhany qazynagha,
Aqynnyng jary bolu – baqyt der em.

«Renjisip qalatyn sәtteriniz bolyp pa edi?» degen saual da – jabayylau ma dep oilaymyn. Ómir bolghan son, olqylyqsyz dýnie bar ma? Onyng ornyn toltyru ýshin renish bolyp ortamyzgha dәl bir orasan jik týsirerdey sәtter esimde joq. Qayta, ortaq oy bólisip, bir- birimizdi tolyqtyryp otyratyn sәtterimiz kóp bolatyn. Óner adamy retindegi mening ornymdy ol erekshe baghalaytyn.

Suret: Spiykerding jeke alibomynan alyndy.

– Otaghasy, әke jәne ata retinde Ótepbergenning beynesi qanday edi?

– Er kindiktide ýiding ýlkeni de, kishisi de bolyp ósken Ótekeng otaghasylyq ómirding óresin biyiktete týsti. Sәbiylerining tilashary men til ústartary jýrekten shyqqan jyrlary boldy. Solardyng bal tilderi men qily qylyqtary ólenderining arqauyna ainalyp, halyq jýreginen oryn tapty. Túnghysh nemeresi Álisher dәneker bolghan «Álisherding әlippesi» toptama jyrlary óz aldyna bir tóbe. Astanagha kelgende ondaghy boy kótergen ózindik syr-sipatqa ie san aluan ghimarattar da onyng nazarynan tys qalghan joq. Sәby tilimen ózindik órnegin salghan «Ajarly astana» atty kitaby sonyng aighaghy. Mine, aita bersek, múnday qúndy dýniyeleri kóp-aq. Bolashaq úrpaqqa ruhany jan azyq bolarlyq qazyna desek te artyq emes. Osydan-aq onyng otaghasy, әke, ata beynesin tanu qiyngha soqpas dep oilaymyn.

– Ótepbergen aghamyz óz shygharmashylyghyn qay uaqytta, qalay jazatyn? Kýy talghaushy ma edi?

– Qolayly sәtti qúr jibermeytin. «Oyymda pisip jýrgen dýniyeler ghoy» – dep qoyyp, kez kelgen uaqytta jaza beretin. Birde men ydys juyp jatqan em, oqysta bir kók kese jerge týsip ketip synyp qalmasy bar ma. Ótekeng tynysh otyrsyn ba, kóre salyp dereu:

Ýide bar ghoy kóp kese,
Syndy odan kók kese.
Synbas edi kók kese,
Jerge týsip ketpese, – dep meni kelemejdep, myrs-myrs kýlgeni bar.

Ótekeng óleng jazghanda kýy talghamaytyn, óte qyzyq jan edi. Sәl sәtti shyqqan shumaqtary payda bolghannan-aq, ólenning songhy nýktesin kýtpesten quanyshyn menimen bólisetin. Oqyp bergen song odan әri shabyttanatyny bar. Al men bolsam, sәl qyzghanshaqtaumyn ba ólenimdi jazyp bitkenshe, tipten baspa betinde jaryq kórgenshe oghan kórsetpeytinmin. Shynyn aitsam jýreksinetinmin.

Suret: Spiykerding jeke alibomynan alyndy.

– Ótepbergen aghamyzdyng armany qanday boldy? Azamat, qogham qayratkeri, qalamger retinde arman-múratyna jetti me?

– Armany asqaq, maqsaty biyik edi, anasynyng qúrsaghynan-aq azamat bop tughandyghy bolar, elin sýidi, jerin sýidi, últ tilining kósegesi kógerse eken dedi. Al qalamger retinde arman múratyna tolyqqandy jete aldy dep aita almaymyn. Jazghanynan jazary kóp edi. Qystyng eng qysqa kýninde dýniyeden ótken aghannyng ghúmyry da qysqa boldy. Allanyng isine shara bar ma?!

– Aghamyzdyng ómirden óterdegi songhy sózi qanday edi? Ókinishi boldy ma?

–  Syrqaty dendegen son, auruhanagha aparghanbyz. Jaylanyp jatqannan keyin: «Al endi ýige qaytyndar» dep, qyzynyng mandayynan iyiskedi de, maghan qarap: «Dәrigerlerdin  ortasyna keldim ghoy, alandamandar...» dep qala bergen. Ertesindegi tanghy 8-degi telefon qonyrauy bar ýmitimizdi kýrt ýzdi. Jýregim sezgen «suyq habardy» estigende, «e - e - keshegi aitqany songhy sózi boldy-au...» degen ókinish ózegimizdi órtep sala berdi.

Aghanyz aq jarqyn, ashyq minezdi jan boldy. Áytse de «osy mening ókinishim edi» degenin әste estigen emespin. Mýmkin ómir bolghan son, ishtey ókinishi bolghan da shyghar, ony eshqashan sezdirgen emes.

–  Ótaghamyzdyng iydealyndaghy «qazaq» qanday edi?

– Ol últshyl emes, últjandy edi. Qazaq aty – onyng balalar әdebiyeti әlemindegi jyrlaryna arqau bolghan. Onynan oqysang da, solynan oqysang da, "qazaq" bop shyghatyn osy bir qasiyetti últ atynyng óz mәn- maghynasyn baldyrghandar jýregine jetkize bildi. Naghyz qazaqtyng jeti atasy bar,  ony bilu úrpaqtyng paryzy. Naghyz qazaqtyn  óz bay tili, dini, dili bar. Naghyz qazaqtyng shoqtyghy biyik aqyl-parasaty, salt-dәstýri, ózindik әdet-ghúrpy bar. Sony úrpaq sanasyna sinire bilgen jan naghyz qazaq deushi edi.

– Óteaghang býgin janynyzda bolsa ne ister ediniz?

– Ol kisi qazir janymda bolsa, egdelikke de esemdi jibermey, bosansugha da boy aldyrmay, shiraq bolar ma edim, kim bilsin?  Ol kisi qasymyzda bolsa, ózgeshe kýnderding qyr-syryn birge bóliser edik. Mening sanamda qazir tek ótken kýnderding estelikteri jii boy kórsetedi. Jastyq kezde qol ústasyp birge ótkizgen kýnder, qart bolghanda qatarlasyp, qalay qauqalaqtap jýrgenimizdi nemereler kózimen kórgeni abzal-aq edi. Amal qansha, ol kýnderge aghang jete almady...

 –  Ángimenizge raqmet! Otbasylarynyzda tek quanysh, jaqsylyq bolsyn! Últynyng mereyin asyryp ótken Ótepbergen Aqypbekúlynyng ruhy shat bolsyn!  

Súhbattasqan – Shoqan Nýsip

Abai.kz