Qansha uaqyttan beri «Qazaqfilim» aynalasyndaghy dau-damay jýrekti auyrtty. Ár maqala, әr pikirdi qaldyrmay oqyp, qazaq kinosynyng bolashaghyna alandap jýrdim. Óz oiymdy aitqym keldi. Biraq men kimge aitam?

«Erlan Tóleutay, Daniyar Salamat, Elzat Eskendir, Aday Abelidinov, Jәnibek Núrybekúly, Túrdybek Maydan, Tilek Tóleughazy syndy últ ýshin shynayy enbek etip jýrgen azamattardyng sózi men әreketi de eskerilmey jatqanda, mening aitqanym kimge әser eter?!» dep oiladym. Degenmen, qatelesken ekenmin.

Studentterding ózi pikirleri men «danalyq úsynystaryn» qysylmay ortagha salyp jatqanda, osy salada az da bolsa jýrgen әr adamnyng sózi manyzdy eken. Búl mәselege óz kózqarasymdy bildirgenim, tipti kishkentay da bolsa da, bireu ýshin manyzy bar ekenin, tym qúryghanda qoldauymdy jazbam arqyly jetkizu kerektigin týsindim.

Osy jazbany jazyp otyryp 2004-2010 jyldardaghy studenttik ómirim eske týsti. Sol kezde dramaturgiya, rejissura, animasiya siyaqty óner salalaryna qazaq ónerine degen sheksiz mahabbatpen ruhy janghan jastar oqugha qabyldandy. Aday ózining kóshbasshylyghyn erte tanytyp, topty biriktirip, qazaq animasiyasynyng bolashaghy ýshin talpyndy. Sol kezding ózinde jastardyng kózderindegi ot, últ ýshin qyzmet etuge degen qúshtarlyqtary kórinip túrdy. Jәnibek, Túrdybek, Ashat, Ermek, Quanysh syndy jastar birigip, tek shygharmashylyqqa emes, últtyq bolmysqa da qyzmet etuge baghyttalghan iydeyalarmen júmys istedi. Men sol jastardyng qatarynda bolugha tyrysyp jýrdim. Olar bir-birimen bauyrlas edi. Keyin, arttarynan kelgen Tilek, Janәdil, Dinlshat syndy inileri aghalarynyng jolyn quyp, solarmen birge bir maqsatta júmys istey otyryp, ózderine tәn iskerlik pen shygharmashylyqtaryn tanytty. Múnday jastardyng boyyndaghy serpilis, olardy tek óz jetistikterine emes, últtyng damuyna ýles qosugha da iytermeledi.

«Alashtyqtar bir dәuirde, bir maqsatta júmys istey otyryp, halqyna qyzmet kórsetti. Olar qalay ghana bir dәuirde tua qaldy?», - dep oilaytyn tar oily basym osy qúramdy kórip, maqsattary birdey jastardyng ózara yntymaqtastyghynan ýlken kýsh payda bolyp, kez kelgen qiyndyqty jene alatynyn úqtym.

Ár qazaqtyng últ ýshin enbek etuge degen úmtylysy osynday birlikting jarqyn kórinisi. Osylaysha, әdemi filimder — «Múzbalaq» pen «Kýltegin» ómirge keldi. Olardyng shygharmashylyq jolyn balamen otyrghandyqtan syrttay ghana baqylap, shyn niyetpen quanatyn edim. Ár qazaq balasy bolashaghyn senimdi týrde kóretindey jaghday qalyptasady dep oiladym. Ásirese, últtyn sheksiz jaqsy kóretin (bireuler ýshin «últshyl» bolyp kórinui mýmkin, últshyldyq qay últta joq deysin), óz elining mәdeniyeti ýshin qyzmet etetin jastardyng animasiya salada aitarlyqtay manyzdy oryn alatynyna senimdi boldym. Men balalarymnyng bolashaghyna alandamaytyn edim, qara kózderim men biletin kәsibine adal shygharmashylyq toptyng kinosyn kórip ósip keledi. Alayda, tórt jyl búryn osy salagha kelip, men otbasymmen qúrmetteytin shygharmashylyq újymnyng erkindikterining shektelgenin, óz iydeyalaryn jýzege asyruda qiyndyqtargha tap bolghanyn kórdim. Men Erlan Tóleutay, Aday, Jәnibek, Túrdybek, Tilek siyaqty azamattar shygharmashylyqp miyhnatpen emes, adamdarmen alysyp jýrgende, olardyng mýmkindikteri men uaqyttarynyng bosqa ketip jatqanyna qatty qynjyldym.

Ár joly júmysqa kelgen de, «Qazaqfilim» aulasyndaghy Shәken Aymanovtyng mýsini aldynan ótkende, ózimdi esh nәrse tyndyrmaghanday sezinip, keshirim súraghanday kino serkesining jansyz beynesine kóz salatyn edim, tipti jerge týsken kólenkesin basudan iymenip, syrt ailanyp jýretinmin. Osy kólenkening astynda, shygharmashylyqqa týk qatysy joq basshylar, tek ózderining abyroyyn kóterudi ghana kózdeytin, óz mýddesine júmys isteytin bir top, kónil bólmeytin deymin-au, tipten mensinbeytin kózder men túlghanyng jana jasampaz izbasarlarynyng arpalysy jýrip jatqanday kórinetin. Mýsinge kóz salyp bir minut qaranyzshy, bizdi sanasyzdyqtyng túnghiyghyna batyryp bara jatqan jýienin, qiyanattyng kuәgeri ekenin sezesiz.

«Últyn jaqsy kórgen topty taptamandarshy! shygharmashylyq izdenisterin, armandaryn ayaq astyna taptaugha eshkimning qúqyghy joq!» dep aiqaylaghym keledi. Ayqaylay almaymyn... kim tyndaydy?

«Múzbalaq», «Kýltegin» sekildi filimder balalardyng jýreginde mәngi qalady. Áli de sol filimder arqyly qazaq animasiyasynyng jany saqtalady. Úrpaqtar qayta-qayta sol tuyndylardy kóruge qúshtar bolsa, qazaq animasiyasy da eshqashan ólmeydi, jalghasady. «Jyrtyq ýiding qúdayy bar» degen sóz bar. Árbir jýrekting óz qúdayy, óz qoldaushysy bar. Últ ýshin qaysarlyqpen jýrip kele jatqan jastarymyz әrdayym biyikte qalady.

Aygýl Qajybek,

rejisser

Abai.kz