Songhy kezderi ruhany salada júrtshylyqty eleng etkizgen birer oqigha boldy. Bes kitapqa jinaqtalyp, alash qozghalysyna qatysty qújattar jinaghy jaryq kórdi. Múnda jalpyúlttyq jәne taptyq kózqarastar ynghayymen jiktelgen qayratkerlerding keybir kýtpegen qadamdaryn kórsetetin derekter jariya etildi. Baspasóz betterinde 20-30-jyldarghy últtyq elita jayynda qorghalghan ghylymy enbekke baylanysty birine biri kereghar pikirler bildirgen maqalalar basyldy. Kýni keshe túsauy kesilgen Alash-Orda tarihyna arnalghan filimde de tosyn pikir estilmey qalghan joq. Mәsele halqymyzdyng ardaqty úldarynyng biri Túrar Rysqúlovtyng Bas hatshy Stalinge 1924 jyly Týrkistan ólkesindegi últ qayratkerlerin taptyq túrghydan synap jazghan hattarynyng kópshilikke belgili bola bastaghanynda bolatyn. Soghan baylanysty  jaqynda Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynda pikir alysular ótti.

«Ádilet» qoghamy elimizdegi alghashqy ýkimettik emes úiymdardyng biri sanatynda. Ol kezinde kenes túghyrnamasynda qyzmet atqarghan kommunisterdi de, alash qozghalysynda bolghan azamattardy da talghamay jútqan «ýlken terror»  qúrbandary úrpaqtarynyng belsene qatysuymen qúrylghan qogham-dy. Jiyrma shaqty jyldan beri sayasy qughyn-sýrgin shyndyqtaryn ashu arqyly azamattardy tarihpen tәrbiyeleuge, demokratiyalyq qúndylyqtardyng ómirimizde bekem ornyghuyna  atsalysyp keledi.

Songhy kezderi ruhany salada júrtshylyqty eleng etkizgen birer oqigha boldy. Bes kitapqa jinaqtalyp, alash qozghalysyna qatysty qújattar jinaghy jaryq kórdi. Múnda jalpyúlttyq jәne taptyq kózqarastar ynghayymen jiktelgen qayratkerlerding keybir kýtpegen qadamdaryn kórsetetin derekter jariya etildi. Baspasóz betterinde 20-30-jyldarghy últtyq elita jayynda qorghalghan ghylymy enbekke baylanysty birine biri kereghar pikirler bildirgen maqalalar basyldy. Kýni keshe túsauy kesilgen Alash-Orda tarihyna arnalghan filimde de tosyn pikir estilmey qalghan joq. Mәsele halqymyzdyng ardaqty úldarynyng biri Túrar Rysqúlovtyng Bas hatshy Stalinge 1924 jyly Týrkistan ólkesindegi últ qayratkerlerin taptyq túrghydan synap jazghan hattarynyng kópshilikke belgili bola bastaghanynda bolatyn. Soghan baylanysty  jaqynda Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynda pikir alysular ótti.

«Ádilet» qoghamy elimizdegi alghashqy ýkimettik emes úiymdardyng biri sanatynda. Ol kezinde kenes túghyrnamasynda qyzmet atqarghan kommunisterdi de, alash qozghalysynda bolghan azamattardy da talghamay jútqan «ýlken terror»  qúrbandary úrpaqtarynyng belsene qatysuymen qúrylghan qogham-dy. Jiyrma shaqty jyldan beri sayasy qughyn-sýrgin shyndyqtaryn ashu arqyly azamattardy tarihpen tәrbiyeleuge, demokratiyalyq qúndylyqtardyng ómirimizde bekem ornyghuyna  atsalysyp keledi.

Ótken ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy sayasy qughyn-sýrgin nauqandary salghan jara zardabynyng aityp-jetkisiz auyr bolghany belgili. Ýrey shengeldegen, әdilettilik ólshemi ózgergen jan-dýniyemizdi tazartugha kommunistik partiyanyng jiyrmasynshy sezining jol ashqany da mәlim. Ol kommunistik biylep-tósteu kezindegi qaranghy-qapas túnghiyqtar qúpiyalarynyng býrkeuin  azdap qana kótergen-tin. Ashy shyndyqty jartylay ghana ashqan. Sonyng ózi bizding qoghamdyq tynys-tirshiligimizge jyly lep, jarqyn bet bop enip, jana úrpaqty tәrbiyeleu faktoryna ainaldy. Sóitip, ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldarynda jana tarihy sana qalyptasa bastady. Biraq, biyleushi partiyanyng ózi sayasatpen toqylghan eleuishinen iriktep ótkizip ashqan shekteuli shyndyqty ghana ainalymgha jiberui saldarynan, jana tarihy sana da birjaqtylau qalyptasty. Sayasy qughyn-sýrginge kóbirek kónil bólu qúptalmady. Yaghny rejim qylmysy auyzgha alynbady. Tek jekelegen qúrbandardyng ómir joly sonau 20-30-jyldarghy repressiya sayasatyna baylanystyrylmay ghana әngime etildi. Al alash qayratkerleri haqynda әldeqanday ong pikirli oy aitu mýmkin emes-tin.

Mәselen, KSRO astanasynda 1937 jyly atylghan Álihan Bókeyhanov esimi jazyqsyz jaghylghan qara kýieden Jiyrmasynshy sezd sheshimderinen song isteri qayta qaralghan «halyq jaularynyn» alghashqy legimen 1956 jylghy 8 qyrkýiekte arshyldy. Mәskeude, sonday-aq, Mәskeu qalalyq sotynyng tóralqasy 1957 jylghy 2 jeltoqsanda  JaHansha Dosmúhamedovti de kinәsiz qúrban dep tapty. Janshany oghan qosa, ekinshi mәrte,  1958 jylghy 28 aqpanda Qazaq KSR Jogharghy sotynyng Qylmystyq ister jónindegi arnayy komissiyasy da aqtady. Sol Arnayy komissiyanyng úigharymymen Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, taghy birqatar alashordashylar jayyndaghy әdiletsiz ýkimderding kýshi joyyldy. Olardyng artynsha 1959 jylghy 26 nauryzda Ahmet Baytúrsynov, 1960 jylghy 8 shildede Maghjan Júmabaev aqtaldy.

Alayda olar, jogharyda aitqan iydeologiyalyq sýzgi reabilitasiyamen qatar iske qosylghandyqtan, qoghamdyq ómirge jolatylmady. Tek olar ghana emes, repressiyagha  úshyraghan kommunisterding de belgili bir toby jayynda, reabilitasiyalanghanyna qaramastan, dúrys oi-pikir bildiruge biyleushi sayasat yrqymen tyiym salyndy. Mәselen, Túrar Rysqúlovtyng adal esimi qoghamgha biraz sózbúidagha salyp búltalaqtatyp baryp jetpisinshi jyldary ghana qaytaryldy. Alayda  onymen qatar aqtalghan Súltanbek Qojanov qara tanba jamyluly qalpynda túmshalanyp, qaltarysta qala berdi. Sonau jasandy qaltarysqa, repressiyagha úshyramaghanmen, Smaghúl Saduaqasov da tyghyp tastaldy. Ol «týzelmeytin últshyl» Qojanovpen qatar onshyl-auytqushy retinde arnayy partiyalyq әdebiyette syny túrghyda ghana tilge tiyek etilip, kópshilik ýshin «halyq jauy» qatarynda jabuly jatty.

Ádebiyetshilerge de sonday qos keyipti standart qoldanyldy. Aytalyq, Jiyrmasynshy sezden song ile-shala ruhany tynys-tirshilikke oralghan Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyimbet Maylin esimderi júrtshylyq  kózayymyna, quanyshyna ainalyp, qúrmetine bólenip jýrgende, solar qatarly aqtalghan aqyndar Maghjan Júmabaev, Mirjaqyp Dulatov, Ahmet Baytúrsynov esimderi qapastan shygharylmady.

Zannamada eskerilmegen jәitting ózin ynghayyna beyimdep alghysh janasha payymnyng qúbylmaly kósemderi men jandayshaptary  totalitarizm jyldary Maghjangha qatysty: «Ol azamattyq túrghyda ghana aqtaldy, biraq partiyalyq túrghyda aqtalghan joq» deytin týsiniksizdeu jeleudi algha tartqany este. Sayasi  repressiyalar qúrbandaryn jappay aqtaghanmen, sonday jeleumen torlanghan sayasy elekten zandy reabilitasiyadan song da qayta ótkizip irikteu alpysynshy jyldary keninen qoldanylghan siyaqty. Biylik tútqasyn ústaghan kommunister, әriyne, atalghan elgezermen birinshi kezekte «alashordalyq» deytinderdi sýzip alyp tastaghan bop shyqty.

Olardy tek qayta qúru sayasaty óristegen 1988 jәne 1989 jyldary biyik qúqyqtyq sottardyng sheshimderimen jalpy alashtyqtar qatarynda taghy bir aqtap alghannan song ghana  batyl eske ala bastadyq.

Sonymen, biyleushi kommunistik partiya jeke basqa tabynu әshkerelengennen keyingi alghashqy kezende, bir qaraghanda,  ózining senimdi jauyngerlerin aqtady.  Olardy - partiya sarbazdaryn, kommunisterdi - sayasy qughyn-sýrgin nauqandaryna deyingi qyzmetterine oray shartty týrde  qughyndaushy, al olardyng alashordalyqtar syndy iydeyalyq qarsylastaryn qughyndalushy sanatyna qoiygha bolar edi. Sol eki top ta jazyqsyz jazalaudyng qara semserine negizinen bir ortaq nauqanda ilikkenine qaramastan, qughyndalushylar shyn mәninde tek ekinshi lekte, qayta qúru kezeninde aqtaldy. Sonyng saldarynan, búdan jarty ghasyrday ilgeride nobaylanghan sony tarihy sana osy qos aqtau nauqanynyng arasyna týsken otyz jyl ishinde, key rette, jana totalitarlyq renk alyp ýlgergendey edi. Keyingi kezde oryn alghan dau-damayda sonyng salqyny bar tәrizdi. Búrmalanbaghan tarihy sanany qalyptastyru onaylyqpen jýzege asatyn sharua emestigi anyqqa ainaldy.

Biz repressiyalar turaly sóz qozghaghanda, әdette, jazyqsyz japa shekkender, qúrbandyqtar jayyn aitamyz. Negizinen tek solardy eske alu jәne  este qaldyru tóniregindegi mәselelerdi zerdeleymiz. Biraq sonday qughyn-sýrginge sebep bolghan, qughyn-sýrgindi jasaghan rejim men ony jýzege asyrushylar jayynda auyz ashpaymyz. Múnyn, әriyne, ýlken sebepteri bar. Keshegi ortaq memleket tarapynan búrynghy memlekettik terror jasaghandardyn, jalpy, sonau memlekettik qylmysqa jol bergen stalindik kezenning әdil baghasyn almaghany, ony aiyptaytyn sot ýderisining jýrmegeni, búl tarapta qabyldanghan eshqanday zannamalyq qújattyng joqtyghy   qoghamdyq sanagha әser etpey túrmaydy. Stalin zamany degende el jadyna repressiyalar óz aldyna, sonymen qatar fashizmmen soghystaghy Úly Jenis oralady da, sanany rejimning qylmysynan góri qol jetkizgen úlan-ghayyr jetistikteri basyp ketedi. Oghan qosa, kezinde jendettik tәsilmen qyzmet atqarghan partiya-kenes jetekshilerining birqatary әri jasampaz ómir qúrylysshylary, әri jazyqsyz jazalau nauqanynyng qúrbandary  retinde kórinetini de bar. Sondyqtan da sayasy qughyn-sýrginning sebepterin, onyng barsha shyndyghyn anyqtaugha degen úmtylysty qajetsinushilik býginde qoghamdyq sanadan birtindep yghystyrylyp tastalghan sekildi әser beredi.

Alayda múnday әser naqty jaghdaygha sәikes kele bermeytindey kórinedi. Qalay bolghanda da, múraghattardan alynghan jana derekter (Rysqúlovtyng Stalinge hattary) negizinde keyingi uaqyttarda baspasózde jariya bolghan janalyqtar mәselege jeke túlgha aumaghynan asyp, keng kólemde qaraugha, iydeologiyalyq kýres shyndyqtaryn tereng tanugha úmtyltady.

Mәselen, maghan 20-jyldarghy kezennen eki tamasha últ qayratkerining óz kezenderindegi jalpyúlttyq mýddeni kózdegen asa iri isteri únaydy jәne solary ýshin men olardy әrdayym býgingi irili-uaqty qayratkerlerge, barsha azamatqa, jastargha otanshyldyqtyn, elin, júrtyn sýnding ozyq ýlgisi retinde ónege etip tarta beruden ainymaymyn. Onyng biri - Túrar Rysqúlov pen onyng serikterining 1920 jyly Týrkistan ólkesinde Týrki Respublikasy men Týrki halyqtarynyng kommunistik partiyasyn qúru jayyndaghy jobalary. Ekinshisi - Súltanbek Qojanov pen onyng serikterining 1924 jylghy Orta Aziyany últtyq-aumaqtyq túrghyda mejelep-jikteu nauqany kezinde aralas-qúralas, qoyan-qoltyq ómir sýrip jatqan halyqtardyng bir-birinen mýldem irge bólisuine qarsy túru, Ortaaziyalyq Federasiya qúru, sol arqyly Kenester Odaghy qúramyna kiru, jana últtyq respublikalardy Qazaqstanmen birge ortaq ekonomikalyq qauymdastyqqa úiystyru, Tashkentti Qazaq Respublikasynyng astanasy etu ýshin kýresudegi ústanymdary. Ortalyq ókimetting maqsatyna say kelmegendikten de jýzege aspay qalghan búl әreketterding býgingi tandaghy janghyrtylghan kórinisi tәuelsiz Qazaqstannyng Ortalyq Aziya odaghyn qúru jayyndaghy jasampaz bastamasynan aiqyn angharylady...

Osy asa iri qos qayratkerding tarihy әdilettilikke jauap beretin senimdi kózqarastary men batyl qadamdary songhy kezderi mәlim bolghan derekterge qaramastan, eshqashan úmytylmaugha tiyis, búlardyng sol 1920 jәne 1924 jyldarghy isteri el bolashaghyn tereng de jan-jaqty oilaudyng ýzdik ýlgisi retinde әrdayym ýlken qúrmetpen atalugha әbden ylayyq. Olardyng el iygiligi ýshin basqa da nebir ýlken júmystar atqarghany kópshilikke jaqsy mәlim.

Songhy kezderi belgili bolghan derekter osynau túlghalar arasynda eleuli kýres jýrgenin kórsetkenmen, olardyng enbekterining mәn-manyzyn joqqa shyghara almaydy. Biraq búl olardyng arasyndaghy aitys-tartysty mýldem elemeu kerek degen sóz emes, kerisinshe, bizge olardyng sonau kýresterining mәn-jayyn, tuu sebebin, saldaryn ajyrata bilu lәzim. Búl sol qayratkerlerge degen kózqarasymyzdy ózgertu ýshin emes, olardyng kýresinen tәlim ala bilu ýshin, jaqsydan ýirenip, jamannan jiyrenu ýshin, ózimizding býgingi kýnimizdi, bolashaghymyzdy aiqyn týsinuimiz ýshin qajet. Tarihtan sabaq ala bilu ýshin kerek.

Sonymen, últ ziyalylarynyng 20-30 jyldarghy pikir qayshylyghy nede? Týrkistan Respublikasy tarihynda osy eki iri qayratkerding esimine baylanysty «rysqúlovshyldyq» jәne «qojanovshyldyq» degen jikter bolghanyn, olardyn  topshyldyq retinde baghalanghanyn bilemiz. Olar  nelikten jәne qalay tuyp, qaytip óristedi?

«Ádilet» qoghamynda pikir alysqandar osy tónirekte oy tolghady. Ózderine mәlim jәitterdi ortagha sala kele, kópshilik barshasy kelisetin ortaq oy qorytqanday boldy. Jeke túlghalardyng iydeyalyq tartysynyng arty mansap tartysyna, top qúrugha aparghanyn, birin biri sýrindiru maqsatymen ózdi-ózine sayasy aiyp taghyp, olarynyng anyq-qanyghyna, dúrys-búrystyghyna ózara pikirlesu nәtiyjesinde kóz jetkizuge tyryspastan, әrdayym tóreshilik sózin aitudy  ortalyqtan tosqanyn, al onyng arty jalpyúlttyq mýddege kereghar sheshimder jasaluyna úlasyp jatqanyn  moyyndady.

Shynynda,  patshalyq kezinen qalyptasyp, kenestik dәuirde nyghaya týsken qúldyq sana-sezim jón sózge toqtau, әdilet aldynda bas ii ispetti dәstýrli qasiyetterding bayyrghy túghyrynan tayyp, jana sapagha auysqanyn kórsetti. Últ qayratkerlerining birin biri moyyndamauy, aralarynda bedel tútatyn túlgha bolmauy, dúrysynda, aralaryndaghy bedel tútugha túratyn túlghany kópe-kórneu kórmeui, moyyndamauy, shyndap kelgende, shynymen sonday qadir-qasiyetke ie jannyng joqtyghynan emes, jana imperiyalyq ortalyqqa kózsiz eminushilikten tughan edi. Sóitip, jana sipatqa ie bolghan qúldyq psihologiyanyng jetegimen, «janasha qúl iyelenushinin» iltipatyna iliguge tyrysushylyq, sol jolda bәrin tәrk etuge әzirlik olargha tughan halqyna riyasyz qyzmet etu syndy biyik túghyrdan derbes oy tolghaugha mýmkindik bermedi.

Rysqúlovtyng tilge tiyek bolghan hattary Orta Aziyada últtyq mejelep bólu nauqany óristegen túsqa dóp keldi. Hattardyng mazmúnyna qaraghanda, ókinishtisi, ony osynau asa manyzdy, taghdyrly nauqan jayy asa tolghandyrmaghan tәrizdi. Mәskeuden Tashkentke jazghan hatynda ol qarsylasyn qaytkende qúlatu ýshin ne isteu kerek ekenin ózining pikirlesine tәtpishtep jazyp baghdarlamalyq tapsyrma beredi, sol tapsyrmalarynyng ishinde, barmaghyndy tistetip әttegen-aylatatyny, qarsylastary jayyndaghy maghlúmattardy jogharghy partiya, partiyalyq baqylau jәne qúpiya polisiyagha - GPU-ge habarlap otyruy qajettigin shegelep aitady. Ózining Stalinge bergen bayan-hattarynda da qarsylastarynyng - búrynghy alashordashylardyng pәterlerine GPU organdary shúghyl tekseru jýrgizgeni maqúl ekenin eskertip otyrady. Jaqtastarynyng últshyldyq әreketter jasap jýrgen basshy-kommunist qyzmetker jayyndaghy shaghymdaryna qoldaryn qoymay, jasyryn qalyp, tek mәtindi joldau sebebin qarsylastary tarapynan jazalanudan qoryqqandyqtan dep týsindiredi.

«Ádilet» qoghamynda pikir alysqandar 20-30-jyldary últ qayratkerlerining birining ýstinen biri jazghan hattardyng óte kóp bolghanyna nazar audardy.  Onday aryz-shaghym, aiyptau saryndy jazbalardyng kóptep tuuyna taptyq kýres jeleu boldy. Tapshyldar últ mýddesin tapqa bólmey qorghau jaghyndaghy alashordashylarmen de, taptyq kýreste últtyq maqsatqa mol mәn berushi, yaghny alashordalyq delinetin últ ziyalylaryna býiregi búryp túratyn onshyl-auytqushylarmen de  kýresti. Biraq búdan olar  últ mýddesin eskermedi deuge bolmaydy, olar sayasattyng mazmúny proletarlyq, týri últtyq sipatyn qoldaytyn. Týpting týbinde «ýlken terror» búl eki qanattaghylardy da últshyldar retinde jazalady. Jәne bir eskeretini, desti pikirlesushiler, múnday sayasy aiyptasu әreketteri qazaq kadrleri arasynda ghana emes, kenes odaghynyng shartarapynda da oryn aldy. Demek, biz olardyng dau-damaylaryn emes, halyqqa sinirgen enbekterin baghalaugha tiyispiz...

Jany bar oi. Áytse de, qit etse ortalyqqa jýginuge әuestikting saldary jaqsy bolmady. Qiyt  etse ortalyqqa jýginuden әldebir sheshui qiyn kýrdeli mәselege oray jәy ghana tórelik súrau emes, birin biri kóre almaugha, birine biri biylik tútqasyn qimaugha, birin biri meylinshe qaralay otyryp, túqyrtugha, tipti qúrtugha tyrysushylyq angharylady. Múnday әreketter  óz aralarynan el basqaratyn azamat shygharmaugha apardy. Sóitip, týpting týbinde el basqarugha kóldeneng kók atty jiberilip, halqymyzdy últtyq apatqa úryndyrghan janasha qúldyq ahual tudyrdy. Osy qasiretti oilasaq, onda múny jyly jauyp qoya salugha da bolmaydy. Jyly jauyp qoya bermey, aiqara ashu kerek. Búl bizding azamattyghymyzgha syn. Qayratkerlerimizding elge sinirgen enbekterin mansúqtau ýshin emes, kerisinshe, olardyng odan da artyq sinirui yqtimal, tek atqara almaghan isterin aiqyndap baghamdau ýshin, útylghan tústarymyzdyng tamyrlaryn aiyra bilu ýshin solay etu lәzim. Bastan keshken kemshilik sebepteri men olardyng qayghyly saldarlaryn bolashaq ýshin zerttep bilu abzal.

Osy jerde eriksiz boy kóterui mýmkin bir jәit bar.

Birde, «Ádilet» basqarmasynyng kezekti bir mәjilisinde, qayta qúru jyldary aqtalghan bir iri ghalymymyzdyng perzenti әkesin 30-jyldary ústatqan adamdy  biletinin aitty. Ol adam әkesimen әriptes ghalym bolyp shyqty. Qyzyghy, ol adam jayynda týrli qysymdar men qinaulardyng saldary bop tabylatyn búrmalauly kórsetilimderge toly, әdildigi kýmәndi sot materialdarynan emes, sol kezgi baspasózden tauyp oqypty.  «Halyq jauyn» qalay әshkerelegeni turaly әlgi qughyndaushy-ghalymnyng óz erkimen, óz qolymen, kózi tirisinde ózi maqtan etip jazghan maqalasynan,  ózi júrtqa jariya etken syrynan bilipti. Sol qughyndaushy-ghalymdy jarty ghasyr boyy biylik dәriptep kelse, onyng jalasynan atylyp ketken әkesining adal esimi, ghylymy enbekteri sonsha uaqyt boyy jabyq jatty.

Endi, әdilet saltanat qúrghanda, әkesining sonau qaraly jylghy jendetining kim ekenin bile túra,  ony әshkerelemeu dúrys pa, búrys pa? әdiletsizdikti qalay týzeuge bolar edi? «Ádiletshilerge» osynday qiyn saual tastalghan.

Kýrdeli mәsele. Jendet pen qúrbandyqty qatar ayalaumen әdil tarihy sana qalyptastyru mýmkin emestigi anyq. Degenmen, bizge basqa jol tabu kerek. Eki ghalymnyng da ghylymdaghy eleuli enbegin tiyisinshe baghalay otyryp, boyymyzdan olardyng sol zamanghy sayasy ústanymdaryn әdil talday biletin kýsh tabu lәzim. Kek qaytarugha tyryspaugha, tózimsizdik tanytpaugha, týsinuge, taldaugha, keleshekke qajet tәlim ala biluge tiyispiz.  Óshtesu jarqyn bolashaqqa qyzmet etpeydi.

Osynday úigharymgha kelgenbiz. Sonday kózqaras tilge tiyek etilgen Rysqúlov hattaryna baylanysty da aityldy. Olardy jasyrugha bolmaydy, bizding demokratiyalyq qoghamda jabyq taqyryp bolmaugha tiyis,  qayta, bәrin ghylymy ainalymgha týsirip, zerttep, taldau jón.  Mindetti týrde este ústaugha tiyis jәit sol, múnday sharua últtyq maqtanyshtarymyzdy túghyrdan taydyru ýshin jasalmaugha kerek, múnday sharua olardyng kýlli pendelikterining sebep-saldarlaryn ashyp, býgingi kýnning paydasyna, yaghny jan-jaqty da adal azamattardy tәrbiyeleu isine júmsau ýshin atqarylugha tiyis.

Taptyq kózqaras halyqty eki jarghany eshkimge qúpiya emes, demek, búl mәseleni qarastyrghanda, sol taptyq negizde - biri tek kedey-kepshik, ekinshisi bay-kedeyi aiyrylmaghan jalpy últ mýddesin kózdep eki jarylghan halqymyzdyng birligi qymbattyghyn oida ústau kerek.  Yaghny bizge últtyq ymyra qajet. Ony jәy úranmen, yaky әldebir tyiym salumen ornatam deu qate, oghan tek qana ashyq talqylau, mәseleni aiqyn týsinu, jaqsydan ýirenip, jamannan jiyrenu arqyly qol jetkizuge bolady.

Bizding elde jýz qyryq mynday jan jazyqsyzdan jazyqsyz sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, lagerilerge aidaldy, jiyrma bes mynday bozdaq atylyp ketti. Bolishevizm jauyngerleri sebep bop ýsh dýrkin soqqan últtyq apattan tórt millionnan astam adam qyryldy. Osynau iri qasiretter jayynda ústamdy taldau men qorytyndy jasau ýshin de úly tózim, últtyq ymyra qajet. Ol zamanghy súmdyqtar taptyq jikke boy aldyryp, últtyq tútastyqty saqtay almau, últtyq tәueldilikke moyynsúnu saldarynan oryn alghanyn jan-jaqty paryqtasaq, býgingi tәuelsizdigimizding qadirin tereng týisinip, jiti úgha týsemiz, ótkengi qatelikterge jol bermeu joldaryn aiqyn ajyrata bilemiz. Sondyqtan da «Ádilet» kýlli mýddeli toptardy tarihy tanym jolynda ymyralasyp júmys atqarugha, qoghamdyq sananyng dúrys qalyptasuyna kóp bolyp әdil ýles qosugha shaqyrady.

Beybit QOYShYBAEV,

Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyn

preziydenti, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

«Abay-aqparat»