«Bizding birligimiz osynday qarym-qatynastyng barysynda qalyptasady».
Almaty qalasyndaghy Alatau shipajayyna jinalghan júrttyng aqjarylyp aitaqyny aldymen osy sóz boldy.
Oqyrmannyng qaperine sala ketkenimiz jón: sәuir aiynyng 28-i men 29-ynda Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi, Týrksoy halyqaralyq úiymy, atalghan ministrlikke qarasty Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty «Órkeniyetter dialogyndaghy týrki әlemining róli» atty halyqaralyq simpozium ótkizdi.

«Bizding birligimiz osynday qarym-qatynastyng barysynda qalyptasady».
Almaty qalasyndaghy Alatau shipajayyna jinalghan júrttyng aqjarylyp aitaqyny aldymen osy sóz boldy.
Oqyrmannyng qaperine sala ketkenimiz jón: sәuir aiynyng 28-i men 29-ynda Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi, Týrksoy halyqaralyq úiymy, atalghan ministrlikke qarasty Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty «Órkeniyetter dialogyndaghy týrki әlemining róli» atty halyqaralyq simpozium ótkizdi.
Simpoziumgha sonau Týrkiyadan YuNESKO-nyng Týrkiya boyynsha materialdy emes mәdeny múra komissiyasynyng jetekshisi, professor Metin Ekiji, Reseyden Resey ghylym akademiyasynyng Shyghystanu instituty diyrektorynyng orynbasary Iliiya Zaysev, Japoniyadan professor Hayosha Toshy siyaqty birónkey yghaylar men syghaylar qatysty. Qazaqstan jaghynan Altay Amanjolov, Seyit Qasqabasov, Múrat Áuezov syndy túlghalardyng minberge shyghyp sóileui simpoziumnyng salmaghyn arttyra týskendey. Degendey-aq, simpoziumdy úiymdastyrushylar týrki halyqtarynyng ishki birligin qamtamasyz etip, yntymaghyn arttyratyn iygi sharalardy jiynnyng negizgi maqsaty etip belgilepti. Al sharalardy «shargha salyp» bayqasaq,  týrki әlemining týtini týzelip, beydaua jyldarda jiberip qoyghan esesin qaytaryp, es jiyar ma eken degenge sayady. Asyryp aitsaq ta alapatyna shәk keltiruge bolmaytyn aqiqat: týrki júrty tiz qossa, aqjal tolqynda aunaghan kemege kóbirek úqsap bara jatqan býgingi mynau әlemning boyyna   qúryshtay quat qúiylar edi. Maghjan esinizde me?
«Túrangha jer jýzinde jer jetken be?
Týrikke adamzatta el jetken be?
Keng aqyl, otty qayrat, jýirik qiyal,
Túrannyng erlerine er jetken be?» - dep edi ghoy aqyn. Myna zamandaghy týrki dýniyesi - aqyly kemel, qayraty mol, qiyaly jýirik erlerding otany hәm qytaydyng týstik betinen bastap Ortalyq Aziyany erkin jaylaghan, Sibir men Edil boyyn endep, Oral taularynda kósilgen, Qapqaz, Iran, Kishi Aziya arqyly Balqangha deyin bas qoyghan baytaq kenistik. Simpoziumdy úiymdastyrushylardyng biri Mәdeny syasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairovtyng deregine jýginsek, týrki júrty ailapat kenistikke qonystanghan jan sanyna da bay etno-әlem kórinedi. «Eger taza statistikalyq kórsetkishterge iyek artsaq, onda týbi bir týrki tilderinde sóileytin adamdardyng jalpy sany 165 millionnan asady», - deydi sayasattanushy ghalym Erlan Sairov. Búny aitasyz, BÚÚ-nyng demografiya mәseleleri turaly boljamdary kónilindi tipten birley týsedi. BÚÚ mamandarynyng boljamynsha endigi bir 15-20 jyldyng sheginde týrki júrtynyng sany 200-220 millionnan asatyngha úqsaydy. Alayda, mynau alasapyran dýniyede týrki tektesterding bauyrynan sógilip, bauynan shyghyp mandayyna jer betinen joyylyp ketuding qasiretti taghdyry búiyrghan elder turaly ezilip oilanbasqa jәne amalyng kem. «Órkeniyetter dialogyndaghy týrki halyqtarynyng róli» atty simpoziumda Rustam Mústafaoghyly osy shyndyqtyng betin ashty. Mәskeude basylatyn «Konservator» jurnalynyng bas redaktory, tegi azerbayjan Rustam Mústafaoghyly «zadynda Resey Federasiyasyn týrki-slavyan memleketi dep ataugha әbden bolady» dey kelip myna bir jayttargha toqtaldy:
- Týrki elderi bir-birining basyndaghy halge óte bey-jay qaraydy, - dedi bas redaktor myrza. – Mysaly, Qytaydaghy qazaqtar men úighyrlardyng qysymgha úshyrap, ómir sýru qúqyghynan airyla bastaghanyna alandap, tis jarghan bir týrki meleketi boldy ma? Joq, osy uaqytqa deyin  bolghan joq. Aughanstanda túratyn týrkilerding mәselesimen shúghyldanatan birde-bir týrki úiymy nemese týrki memleketi bar ma? Joq. Iraktaghy Kerkukede túryp jatqan týrkilerdi de oilaghan eshkim bolghan emes. Reseyding aimaqtardy irilendiru sayasatynyng saldarynan tayauda әlem kartasynyng betinen dolgan-nenes avtonomiyalyq okrugy mýldem joyyldy. Biz búl súmdyqty tipti bayqamay da qaldyq. Reseyde týrki elderining ishki birligi barynsha әlsirep, qarym-qatynasy alshaqtap barady. Týrkilerding bir-birinen alystap, salqyn tarta bastauy týbinde sayasiy-әleumettik sipat iyelenip, soyyl súrap shygha kelui yqtimal. Nege deseniz, qazirding ózinde bashqúrttar ózge týrki tughandardan, әsirese, tatarlardan erekshe bolyp kórinuge tyrysyp baghuda. Ókinishtisi, osynday danghaza-danghoylyqqa resmy Ufanyng da býiregi búratyn siyaqty. Al Tatarstanda Mәskeuge kóp moyyn búra bermeytin derbes últtyq oi-órisi damyp keledi. Qarashaylar men balqarlardyng jigine әkimishilik shekara bólinisi syna qaghyp túr. Hakastar últtyq tútsatyqtan góri әkimshilik biylikke qana mәn berude.
Shyn mәninde býgingi týrki memleketterinde sayasy auyzbirshilik qalyptasqan dep aitu qiyn. Mysaly, Qazaqstan men Ózbekstannyng ózara barys-kelisinde búltsyz aspanday ashyqtyq bar dep aita alamyz ba? Týrkiyanyng jasyl alandaghy ayaq dop oinyna úqsaytyn diplomatiyasy Ázirbayjangha qatysty ózge týrki memleketterining boy tarta túruyna yqpal etpey qalmady. Reseyding kóz súghynda otyrghan tatar men bashqúrt ziyalylary da ózara qyrbay. Júmysshy kýshterining migrasiyasy, kedendik jýiedegi keragharlyq, ekonomikalyq-әleumettik, turasyna kóshsek, elbasshylarynyng qaysybirine bitken ayaqapttay ambisiya Ortalyq Aziyada týrki birligin ornyqtyrugha barynsha kedergi keltirude.
Mәskeulik әriptesimiz Rustam Mústafaoghyly tizip shyqqyn mәseleler jiyntyghynan úqqanymyz әzirge týrki júrtyn bir tudyng astynda bas biriktiretin sayasy odaq qúrudyng mýmkindigi  erte kórinedi. Áytkenmende tyghyryqtan shyghudyng sara joly sayasy odaqta ghana ma? Barlyq sharua sayasattyng shalghayynan órip shyqqanda ghana barakat taba ma? Qiyndyghy qylsha shatqalday osy saualdargha biz babalarymyzdan qalghan  sýrleu-soqpaqty qayta janghyrtqanda baryp jauap altyndaymyz. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Mәdeniyet komiytetining tóraghasy Arman Qyryqbaev Almaty simpoziumynda jasaghan bayandamasynda «Qazaqstanda Euraziya qúrlyghyndaghy mәdeny san-aluandyqtyng damuyndaghy týrki әlemining róline kóp kónil bólinude» dedi. TÝRKSOY halyqaralyq úiymynyng Bas diyrektory Dýisen Qaseyinov bolsa 1993 jyly Almatyda TÝRKSOY halyqaralyq úiymynyng shanyraq kótergenin, biylghy jyldyng basynda 15 jyldyq mereytoyyn atap ótken úiymgha 14 respublika mýshelikke ótkenin, TÝRKSOY úiymynyng qataryna qosylugha yntaly elderding qarasy ay aunap, jyl jyljyghan sayyn  molayyp jatqanyn ekpin týsire aitty. 1993 jyly atlaghan úiymnyng ayasyna Qazaqstan, Ázirbayjan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkimenstan jәne týrkilerding KSRO ydyraghangha deyingi jalghyz tәuelsiz memleketi, Anadoly júrtyndaghy Týrkiya tize qosqan-dy. Mine, sodan beri sany ósip sanaty kemeldenuge bet búrghan úiym ózining sapyna qandas bauyrlaryn tartyp bastasa, búl jaytty esh shýbәsiz bylaysha baghalaghan abzal: 21-ghasyrda týrki әlemin qayta týletip tórtkýl dýniyening kenistigine alyp shyghatyn qúbylys – babalar múrasy. Aldymen babalar múrasyn tereng zerdelegende baryp biz enshisi bólinbegen birtútas el ekenimizdi qapysyz úghatyn bolamyz. Qazaqstanda preziydent Nazarbaevtyng pәrmenimen elimizding ruhany әleuetin arttyryp, bayaban dalanyng baghzy zamanyndaghy balbaldar ruhyna til bitirgen Mәdeny múra baghdarlamasynyng da múrat maqsaty sol ortaq enshimizdi ortamyzgha oraltudyn  qamynan tusa kerek.
- Atalghan baghdarlama ayasynda týrki halyqtarynyng tarihy men materialdyq emes mәdeniyetin zertteu boyynsha keng kólemdi júmystar jýrgizilip, Qytay, Týrkiya, Mongholiya, Resey, Egiypet, Ózbekstan, Armeniya jәne Batys Europa elderine ghylymiy-zertteu ekspedisiyalary úiymdastyryldy. Nәtiyjesinde týrki halyqtarynyng tarihy, mәdeniyeti boyynsha búryn ghylymy ortagha belgizis bolyp kelgen kóptegen qoljazbalar tabylyp, aldyryldy.
Ásirese, shetelderden tabylghan Ortalyq Aziyanyng týrki halyqtarynyng sharuashylyq ómiri men antropologiyalyq tiypine, olardyng ózara tildik әser etuine qatysty etnologiyalyq derekter qúndy bolyp esepteledi. Mysaly, Armeniyagha jasalghan ekspedisiya barysynda Hypchahavankta monastyrynan 14-17 ghasyrlardyng múrasy  «TarihiNadiri» (1700 j), «Galmarin Gabbasi» (1616 j) siyaqty keremet qypshaq qoljazbalary tabyldy, - deydi Arman Qyryqbaev.
Týrki elderining týgendeluge tiyis taghy bir múrasy – tendessiz sóz ónerinen tamyr tartady.
- Basty maqsatymyz – týrkilerding mәdeny yqpaldastyghyn ýilestiru, ortaq múralarymyz ben qazirgi mәdeniyetimizdi halyqaralyq arenagha, әlemdik dengeyge birlesip kóteru, birigip úsynu. Mәselen, jaqynda 28 aqpan men 5 nauryz aralyghynda biz týrki respublikalarynan suyrypsalma aqyndardy shaqyryp, Týrkiyanyng Ankara jәne Chorum qalalarynda «Týrkilerding suyrypsalma óneri» degen konferensiya ótkizip, birneshe jerde «Týrki әlemining úzandary» atty konsert qoyyp, aitys aqyndarynyn, ashyktardyng ónerin kórsettik. Sóz ónerining búl erekshe ýlgisi búryn әlem halyqtarynyng birazynda bolsa da, býgin tek týrki halyqtarynyng arasynda saqtalyp qalypty. Áriyne, suyrypsalma ónerining saqtaluy týrki elderining ishine әrtýrli dengeyde, ataluy da әr basqa. Týrk pen әzerbayjan «ashyk» dese, qazaq pen qyrghyz «aytys», «aytysh» deydi. Biz osynday óner iyelerining alghashqy bas qosuyn Týrkiyada, TÝRKSOY atynan úiymdastyrdyq. Týpki oiymyz – YuNESKO úiymynyng materialdy mәdeny múralary men materialdy emes mәdeny múralary tizimine «aytys», «hoomey», «mugam» sekildi týrki ónerining erekshe týrlerin birigip úsynu. Mәselen, «Kórúghyly», «Alpamys», «Edige» sekildi týrki halyqtarynyng kóbine ortaq epostyq jyrlardy nege birigip úsynbasqa? Ortaq múralardy әrqaysymyz jeke-jeke úsynghannan ne útamyz? Biz últ mәdeniyeti men ónerin, ghylymyn biyikke kótergen túlghalarymyzdyn  mereytoylaryn nege birge atap ótpeymiz? «Manas» eposynyn, Mahmút Qashqaridyn, Abaydyng mereytoylaryn birigip ótkizgenimiz sekildi bolashaqta da ortaq múralardy, jeke túlghalardy úlyqtauda da bas biriktirgenimiz asa qajet,- dedi simpoziumda jasaghan bayandamasynda TÝRKSOY halyqaralyq úiymynyng bas diyrektory Dýisen Qaseyinov. Dýisen Qorabayúlynyng búl úsynysy simpoziumdy úimdastyrushy belsendi azmattardyng biri, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory, Erlan Sairovtyng bayandamasynda aitylghan «Osy baghytta biz «Týrki әlemining 100 mәdeny qayratkeri» jobasyn qolgha alyp júmysty bastap ketsek» degen izgi tilegimen jalghasty.
Túlgha degennen shyghady, týrki shayyrlarynan qalghan týpsiz dýnie «Kórúghyly» jyrynan týrkilerge ghana  tәn dýniyeni qabyldau birligi men tútastyqty shabyttana bayandaghan ghalym Metin Ekijiydi týrkolg Altay Amanjolov barynsha terendetip әketti. Áygili ghalym ertedegi Mesopotomiya (Qosózen) boyyn jaylaghan shumerler jyry Giligameshty mysal ete kelip, «Giligamesh» akkad (semiyt) tilinde búrmalanghan adam esimi. Kóne shumer tilinde ol «Biligames» bolsa kerek» dep belgili shumerolgtardyng derekterine sýiene otyryp, «Biligamestin» týrki qaghany Bilge qaghan lauazymyna úqsas túlgha boluy yqtimal» degen oigha beriletinin aityp baryp tizgin tejedi. Búl endi «mәdeny 100 qayratkerge» deyingi alyptardy býgingi úrpaq jadysyna oraltudy qajet etetin mazmúny bólek taqyryp. Simpoziumnyng qortyndysynda ghalymdar kelesi jiynda osynday sýbeli taqyryptardy keninen jayghasyp talqylamasaq bolmaydy eken dep uәde baylasty.
Qaryndas halyqty bereke-birlikke, keleli-keneske shaqyratyn úlyq jiynnyng qazaq jerinde kezekti ret atalyp ótuine jogharydaghy jayttardan bólek taghy bir mәselening sebep bolghanyn ishtey týidik. Týrki júrty ótkenine ghana qaraylap, keteui ketken ker zamangha ghana laghnet aityp otyrymauy kerek. Býlingen dýniyesin býginnen bastap býtindeuge kirisip, aldygha úmtylugha tiyis. Onyng ýstine, 21 ghasyrdyng «jaraly» kezeni bolyp qalatyn qarjy daghdarysy kezinde jalpy týrki júrty ýshin «zamananyng beti qayda búrylyp ketui mýmkin?» dep bastalatyn súraqqa sergek qaraytyn syn saghaty tudy. Ótken jýz jyldyqta bir-birinen adasyp, birin-biri joghaltyp alghan týrki júmriyaty júmylyp júdyryqqa ainala ala ma, әlde jylanbauyr jiHan kóshine jútylyp kete bere me? Sayasattanushy ghalym Erlan Sairovtyng bayandamasyndaghy myna bir joldargha nazar audaryp qaranyz:
«Búdan búrynghy 20 ghasyrdyng bas kezinde bolghan 1-shi dýniyejýzilik soghys býkil әlemdi dýr silkindirdi. Jana 21 ghasyrdyng basy búryn-sondy bolmaghan auqymdaghy prosess - әlemdik qarjy daghdarysyn tuyndatty. Osy qos qúbylystyng da әrkelki ekeni qaramastan, ekeuin birkitiretin ortaq nәrse bar – búlar «órkeniyetter tartysynyng nәtiyjesinen tughan joq. Búl joyqyn prosester Batys órkeniyetining ishinde payda bolghan qúbylystar. Batys mәdeniyeti ózin tudyrghan órkeniyetke, sonday-aq basqa órkeniyetterge qarsy shyqty». Demek, «Órkeniyetter dialogyndaghy týrki әlemining rólin» arttyryp, ornyn aiqyndau - qayraty tasyp, aqyly asqan týrki júrtyna ortaq mindet bolyp tabylamaq. Almaty simpoziuymy osynaday oimen qortyndylandy.

Dәuren Quat.