Bala kýnimizde ýlkender bir-birinen amandyq-saulyq súrasqanda: «Qúdaygha shýkir, toqshylyq qoy, әiteuir» dep jatatynyn jii estip, týsinbey jýrushi edik. Ýlken kisi bola túra, eng aldymen tamaqty aitatyny nesi dep. Sóitsek, mektepte tarihtan oqymaghandyqtan, eshqay jerde aitylmaghandyqtan bilmegenbiz, zúlmat jyldaryndaghy asharshylyq azabyn ayausyz tartqan jandardyng ýreyi boydan ketse de, sanadan óshpey túrady eken. Kenes odaghy shylpara ydyraghan shyrghalang sәtte zor asharshylyq bolmasa da, kýn sayyn qúnsyzdanghan jalaqy men aspiranttyng mardymsyz shәkirtaqysyna kespe nan tabylmay qalghan qysyltayang uaqytty qazirgi úrpaq ta bastan ótkerip qaldy. Sondyqtan, «Qúdaygha shýkir, toqshylyq qoy, әiteuir» degen sóz qazir estilse, endi kóp eshkim tang qala qoymas. Degenmen osy jauaptyng artynda eki maghyna jatyr. Aldymen - toqshylyqqa (tamaqqa) shýkirshilik bar, ekinshisi - «әiteuir» degen sózde әli de bolsa ómirge kónil tolmaghandyqtan jartylay rizashylyq, onyng arghy jaghynda izdenis pen tilek astary bayqalady. Adam bolmysy ýshin búl - tabighi. Dýniyege sanaly tirshilik iyesi bolyp jaralghandyqtan, әrbir adam jaqsylyqqa, iygilikke, barshylyqqa, әdildik pen tendikke úmtylady.

Bala kýnimizde ýlkender bir-birinen amandyq-saulyq súrasqanda: «Qúdaygha shýkir, toqshylyq qoy, әiteuir» dep jatatynyn jii estip, týsinbey jýrushi edik. Ýlken kisi bola túra, eng aldymen tamaqty aitatyny nesi dep. Sóitsek, mektepte tarihtan oqymaghandyqtan, eshqay jerde aitylmaghandyqtan bilmegenbiz, zúlmat jyldaryndaghy asharshylyq azabyn ayausyz tartqan jandardyng ýreyi boydan ketse de, sanadan óshpey túrady eken. Kenes odaghy shylpara ydyraghan shyrghalang sәtte zor asharshylyq bolmasa da, kýn sayyn qúnsyzdanghan jalaqy men aspiranttyng mardymsyz shәkirtaqysyna kespe nan tabylmay qalghan qysyltayang uaqytty qazirgi úrpaq ta bastan ótkerip qaldy. Sondyqtan, «Qúdaygha shýkir, toqshylyq qoy, әiteuir» degen sóz qazir estilse, endi kóp eshkim tang qala qoymas. Degenmen osy jauaptyng artynda eki maghyna jatyr. Aldymen - toqshylyqqa (tamaqqa) shýkirshilik bar, ekinshisi - «әiteuir» degen sózde әli de bolsa ómirge kónil tolmaghandyqtan jartylay rizashylyq, onyng arghy jaghynda izdenis pen tilek astary bayqalady. Adam bolmysy ýshin búl - tabighi. Dýniyege sanaly tirshilik iyesi bolyp jaralghandyqtan, әrbir adam jaqsylyqqa, iygilikke, barshylyqqa, әdildik pen tendikke úmtylady. O basta búl niyetting týbinde Jaratushynyng ózi ólshep bergen qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrgha jeterliktey - auyryp-syrqamasam, basymda baspanam, erkin jýrip-túrsam, qasymda jarym, bala-shagham, solardyng qyzyghyn kórsem, el aman, júrt tynysh bolsa degen eng negizgi әri eng qarapayym tilekter jatsa kerek.

Barsha әlemning arghy bergi zamandaghy ghúlama oishyldary bas qatyrghan ómirding mәni turaly osynau bitpes filosofiyalyq taqyrypty danyshpan qazaq: «Birinshi baylyq - densaulyq, ekinshi baylyq - aq jaulyq, ýshinshi baylyq - on saulyq» dep bir-aq auyz sózben qayyrypty. Múndaghy «densaulyq» әrkimge mәlim desek, «aq jaulyq» úghymy: jar, bala, úrpaq, әulet, aghayyn, ru, qauym, halyq, ainala orta, qogham degen maghynany bildirmek, al «on saulyq» (myng emes, million emes) býkil materialdyq dýniyeni,  tirshilikke qajetti jabdyq ataulyny mólsherlep, shaqtap («on» sanymen) atap bergen. Osy «dýniyeni» - qoldyng kiri, «bay - bir júttyq» degen de bizding júrt. hәkim Abay aitady: «talap, enbek, tereng oi, qanaghat, raqym oilap qoy». Adamgha kerekting barshasyn bes asyl ispen ólshep beripti úly atamyz. Jәne de aqyl, qayrat, ghylym ýsheuining basy qosylyp jýrekke sýiense, tabanynyng topyraghy kóz sýrterlik «tolyq adam» sol deydi.

Demek adamgha qajetti nәrse sonshalyq kóp te, qiyn da emes dep týiindegen jón. Onyng týpkilikti mәni men sheshimin de osy «bes asyl isten», әsirese «qanaghattan» jәne «raqymnan» tabamyz. Qazir kóptegen otandyq bilimdarlar izdep, bir tújyrymgha kele almay jýrgen últtyq iydeologiya degenimizding ózi osy bes úghymda jatuy әbden mýmkin. Rasynda, býgingi qoghamnyng kelbetinde qanaghatshyldar qatary siyrep, raqymnyng kórinisi azayyp  bara jatqany haq. Búl turasynda Elbasynyng ózi «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng kezekten tys 12 sezinde sóilegen sózinde: «...parasattylyq túrghydan jetilu qúndylyqtarynyng qadiri kete bastady. Meyirimdilik, kómek qolyn sozu dәstýrleri úmyt bolugha ainaldy» dep ashyghyn aitqan edi. Múnyng sebebi jazushy Maghauinnin Jarmaghynday ekige, bәlkim odan da kópke bólingen qoghamda, ýlkendi-kishili qazannyng qúlaghyna әrtýrli joldarmen qoly jetken keybireulerding kózine qalyn, shimirikpes shel bitip, «kórmes - týieni de kórmeske» ainaluynda. Búlay bolyp ketkeni - ondaylardy tәubәsine týsiretin amal-qayrannyn joqtyghynda. Turasyn aitqanda,  shala bolsa da ghylymy sauaty bar, aqyly men qayraty da jeterlik, biraq jýreksiz súrqay әleumettik top zandy mindetine say adamdardyn  qarapayym qajettilikterin ótep berip, ómirin jenildetuding ornyna odan sayyn qiyndatyp, sonyng saldarynan azamattardyng biylik oryndaryna, ainala ortagha degen narazylyghyn tughyzugha sebepker. Áleumettanushylardyng aituynsha, múnday narazylyqtyng sheru men ashyq qarsylyqqa jetpegen «túrmystyq» týri  -  qoghamdyq iygilikke janashyrlyqpen emes, kerisinshe jekkórinishpen, jaulyqpen qarau, reti kelse tonaudan bastap, býldiru, qiratu; ózinen basqa million adam ómir sýretin qala kóshesin, sayabaqtardy, qoghamdyq kólikterdi, tipti túratyn (kóbinese jaldaytyn) ýiining aulasy men baspaldaqtaryn qasaqana lastau, bylapyt sóileu siyaqty adamdyqtan alys әreketterden kórinedi.

Amerika elshisi Richard Hougland Qazaqstandaghy demokratiya dengeyi turaly oiyn bylay bildiredi: «Qazaqstan demokratiyalyq qúndylyqtardan túratyn qúrylymdary bar, demokratiyalyq talaptar tolyq saqtalatyn memleket pe? Sirә, búl súraqqa joq dep jauap bergen oryndy bolar. ...óitkeni meni әkimshilikterden ýilerin jylumen,  ystyq sumen qamtamasyz etudi, nemese aqysyn aldyn ala tólep qoyghan pәterlerin uaqytynda paydalanugha berudi talap etetin jergilikti azamattardyng taghdyry  tolghandyrady.

Demokratiya - el azamattary kenesu, birigip is atqaru, bir-birine qol úshyn beru jәne ymyragha kelu jýiesi.  Basqasha aitqanda, әrbir memleketting kez kelgen azamaty ózining jeke basynyng jәne býkil elding aman-saulyghy men ósip-órkendeuine jauapty. Búl jauapkershilik auyldaghy diqan ne júmysshy, ústaz ben ata-ana, dәriger men kәsipker, jergilikti sheneunik pen biylik biyigindegi joghary lauazymdy túlghagha birdey tәn. Olardyng barlyghy bir-birine qúrmetpen qarap, bir-birining uәjine qúlaq asyp, kópshilik mýddesine oray ortaq kelisimge kelip otyrady. Demokratiya - eldegi tynyshtyq pen auyzbirshilikting sharyqtau shegin bildiredi. Demokratiya - halyqtyng tarihyn, әdet-ghúrpy men salt-dәstýrin qúrmetteydi».

Demek demokratiya - qazirgi sayasatshylar men sansyz sarapshylar ainalyp shygha almay jýrgen jalang saylau ghana emes, eng aldymen әrbir adamnyng óz ar-úyaty aldyndaghy, úrpaghy aldyndaghy, qogham men halyq hәm tarih aldyndaghy jauapkershilikten bastau alady. Múnday jauapkershilik adamdar otbasylyq, taypalyq qúrylysqa jetken jartylay jabayy ejelgi zamannyng ózinde ornasa, 21 ghasyrda ómir sýrip otyrghan memleketterde búl - parlamentter qabyldaghan zanmen bekitilgen mindet. Olay bolsa, sonshalyq dabyra-danghaza men bitpes dau-damaygha ainalyp ketken demokratiyanyng týpki mәni óte qarapayym ghana is - qoghamnyng әrbir mýshesining óz mindetin oryndauy ghana. Odan da dúrysy әrkim sol mindetin mýltiksiz atqarugha mýddeli, yntaly, tipti, qúshtar bolsyn.

Otandyq sayasattanushylar arasynda Qazaqstannyng demokratiyalyq qúndylyqtardy qabyldauyna onyng shyghystyq qoghamgha jatatyn ereksheligi kele bermeydi degen mazmúndaghy pikirler jii aitylatyn boldy. Mysaly, «Sentr Azii» jurnalynyng biylghy qyrkýiek aiyndaghy №6 sanynda jaryq kórgen S.Ahymbekovting «Trudnyy vybor» maqalasynyng ón boyynan osy kózqaras angharylady. Jalpy, 21 ghasyrda ómir sýrip otyryp, jahandanudyng quatty ekpini men búltartpas shyndyghyn kýndelikti sezinip jýrip, ótken ghasyrdyng enshisinde qalghan «shyghystyq»  «batystyq» erekshelik, mentaliytet turaly sóz qozghau qanshalyq oryndy?! Qazir eshqanday shekaralardy moyyndamaytyn transúlttyq kompaniyalardyng joyqyn әreketi men ghalamdyq aqparat tasqyny zamanynda iydeologiyalyq túrghydan aitpaghannyng ózinde, tipti geografiyalyq jaghynan qay nýktede Batys ayaqtalyp, qay jerde Shyghys bastalatynyn kim kórsetip beredi? Taghy da Oral tauyn aitamyz ba?

Qazir býkil adamzat paydalanyp otyrghan internet pen mobilidi baylanys, bankomat nemese songhy shyqqan avtokólikter t.b. syndy órkeniyet belgisine jatatyn dýniyelerdi jer sharyna taratu barysynda kim kimning mentaliytetin súrapty? Mentaliyteti kelmegendikten, búlardy paydalanugha rúqsat etilmegen el bar ma? Bolmasa, býgingi adamdardyng kiyim kiyisine nemese shash qoyysyna qarap, Shyghystan әlde Batystan ekenin ajyratu mýmkin be? Kerisinshe, elektronika men jana tehnologiyanyng songhy jetistikteri tap osy Shyghystan shyghyp jatqan joq pa. Bәrinen búryn, adamzat jaralghaly  fundamentalidi ghylymdar, óner men mәdeniyet eng aldymen Shyghysta payda bolghanyn dәleldeytin tarihty qayda qoyamyz?

Óz ónimderimen dýniyeni jaulghan japon, korey, qytay, malayziya elining azamattaryn aitpaghannyng ózinde, ózimizding Atyrau men Shymkentting túrghyndary Niu-York nemese Parij kóshelerinde jýrgen adamdardy ýrkiterliktey mýlde bólek deuge bola ma? Joq әlde, «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha oqyp jýrgen myndaghan qazaq jastaryn Shyghystan kelgen jabayy dep qaytaryp jibergen elder bar ma?

Osy orayda Preziydent N.Nazarbaevtyng Qazaqstan halyqtary Assambleyasynyng HII sessiyasynda sóilegen sózine sýiensek: «15 jyl ishinde qazaqtar statistika boyynsha ghana emes, is jýzinde de shynayy qalalyq últqa ainalghanyna nazar audarushylar neken-sayaq. Qazirgi tanda biznesting barlyq qúrylymdarynda, menedjment, aqparattyq-tehnologiyalyq jәne basqa da barynsha bedeldi salalarda qazaqtar keninen qamtylghan. Qoghamda bolyp jatqan ózgeristerdi týsinude búl ilgeri qadamnyng qaghidattyq manyzy bar.  Qazaqtardyng últtyq mәrtebesi men últtyq ózin-ózi baghalau dengeyi memleket qúraushy últ mәrtebesine say keldi» - dep mәlimdedi. Rasynda, derbestik jolymen damuynyng qysqa merziminde ekonomikada, sayasy reformalarda, mәdeniyet pen sportta, oqushylary halyqaralyq olimpiadalarda, tipti kompiuterlik oiyndarda biyik tabystardan kóringen el EQYÚ-gha tóraghalyqqa jetip, onyng memleket  basshysyn býkil әlem moyyndap, «Núr Otan» partiyasy Tóraghasynyng birinshi orynbasary D.Qaletaevtyng songhy enbeginde atalghanday - bolashaqqa úmtylghan memleket bola túryp, keybir sayasatshylardyng synar ezuge sala beretinindey qazirgi órkeniyetti әlemning ajyramas bólshegi bola almaymyz degen kerbaqqan pighyldyng astarynda ne jatyr?

Egemendikting bastauynda birden dúrys baghyt tandap, naryqtyq qatynastargha kóship, batyl ekonomikalyq reformalardyng arqasynda últ ómirinde úly ózgerister oryn aldy. Qazaqstandyqtar bir kezde kespe nan tabylmaghan dýkenshikterding ornyna kelgen giypermarketterge mersedespen kelip, ýige ne kerektigin «sotovyimen» súrap alyp, aluan tauarlardy erkin tandaytynday, onyng aqysyn bank kәrtishkesimen tóleytindey jaghdaygha jetti jәne búdan on jyl búryn osylay bolady dep aitylsa tiri jan senbestey osy janalyqtardy jatyrqamay, jatsynbay, últtargha, diny nanym-senimine bólinbey-aq bir kisidey birden qabyldady. Qysqasy, «shyghystyq» mentaliytet búghan kedergi bola almady. Biraq, múnday mýmkindikke barshanyn, kópshilikting qoly jetti me, júrtshylyqtyng bir toby múny asyra paydalanyp, endi biri qúr qyzyqtap, qalghany qalaysha syrtta qalyp qoydy - búl basqa mәsele.

Qazirgi ghasyrdyng syigha tartqan iygilikterin iygerip, ainaladaghy әlem elderi qalay ómir sýrip otyrghanyn kózben kórip, qolmen ústap  otyrghan kózi ashyq halyq qazir rulyq-toptyq, klandyq-komandalyq, aghayyndyq-auyldastyq syndy jabayy amaldargha uaqytsha arqa sýiep, al erteng qalay bolady degen bitpes alanmen  ómir sýrudi emes, údayy, túraqty, senimmen, ózining jәne úrpaghynyng erteni ýshin alandamaytynday adamsha ómir sýrudi qalaydy. Búl ýshin, qaytalap aitsaq, kóp nәrse de qajet emes - baspana, túraqty júmys, jeke bolmasa qolayly, taza qoghamdyq kólik, jyly jýzdi dәriger, ana men bala ólimi degen soraqylyqqa jol bermeu, kenselerde otyrghan, solargha túrmystaghy kishigirim sharuang tәueldi - imandy, sypayy, bedireyip qaramaytyn, betinnen ala týspeytin bayypty qyzmetker, poyyzgha, úshaqqa biylet joq degen absurdtan arylu, taghysyn taghy  myng san úsaq-týiekter. Búlardyng birqatary, әlgi tólem kәrtishkeleri siyaqty sheshimin tauyp, órkeniyettik baghytqa bet búrghanday, endi azy qaluy da yqtimal. Mine, mәselening mәnisi, endi osy azgha qol jetkizu. Basqasha aitqanda, adamdargha tandau mýmkindigine molyraq jaghday jasau. Mysaly, kópshilikke mәlim «Taligo» degen ózi de jol serikteri de tap-taza, sypayy, mәdeniyetti poyyz payda boldy. Anau bir әigili kinodaghyday, «kogda mne priyatno, tebe toje priyatno». Al, osy poyyzdyn  qyzmetshileri basqa planetadan týsken joq, qatardaghy zamandastarymyz, endeshe ózinen-ózi súraq tuady - nege basqa poyyzdarda (avtobustarda, auruhanalarda, kenselerde t.b) búlay emes?! O basta qúdaydyng ózi kishipeyil ghyp jaratqan shyghystyq mentaliytet kedergi me? Joq. Mәsele әrbir iske jauapty adamdardyng payym-parasaty, qarym-qabileti men niyetinde. Búnday talaptargha say kelmeytin adamnyng sol orynda otyru-otyrmauynda. Múny qadaghalap baqylaytyn - qarapayym jolaushylar, túrghyndar, oqushylar men studentter, erkek pen әiel, jas pen kәri, bir sózben aitqanda - azamattar.  «Azamattyq qogham» deytin, әzirshe joghary minbelerden ghana aitylyp jýrgen demokratiyanyng basty talaby da osy bolsa kerek.   Búlay bolmaghan kezde «әrtýrli» varianttar» payda bolady, nemese ózining qara basynyng qabiletsizdigi men sorlylyghyn býkil halyqtyng esebinen jasyrghysy keletin jymysqy pighyldan shyghatyn «qazaqpyz» ghoy dep, qazaqtan sadagha ketkirlerdin, zymiyan әreketine jol ashylady.

Osynday tragediyalyq  sebepten tuyndaytyn kadrlyq sayasattyng komandalyq-klandyq, tamyr-tanystyq, jerlestik sipat aluynyng saldary mynaghan jetkizbek: qyzmetkerler Konstitusiyada jәne zandarda kórsetilgendey: bilim, qabilet, atqarghan enbegi, eldik, últjandylyq, otanshyldyq siyaqty qasiyetteri boyynsha emes, basym jaghdayda "kim kimning adamy" degen kategoriyamen baghalanady. Sony kórgen jas jәne orta buyn úrpaq arasynda jaqsy qyzmetke túru jәne qyzmet satysymen jogharylau bar kýsh-jigerin júmsap, shyn niyetimen berilip istegen adal, sapaly enbegimen emes, mýlde basqa, "kókelik",  әsirese el arasynda óte keng taraghan "birdene» variant" deytin jaghymsyz, jabayy joldarmen ghana jýzege asady degen senim qalyptasady. Zandylyq pen әdildikting joqtyghyna kóz jetkizu - tiyisinshe, memlekettik qyzmet jýiesindegi boykýiezdik pen nemqúraydylyqqa, toryghushylyqqa, keybirde ishki qarsylyq kónil-kýige alyp kelmek. Aqparat qúraldarynda osynday ahualdyng ornaghany aitylyp ta jýr. Basshygha qanshalyqty jeke jaqyndyghyna qarap, memlekettik mekemelerding qyzmetkerleri arasynda bir-birine, sonday-aq keleshegine degen senimsizdik pen әrdayym kónil týkpirinde jatatyn jasyryn alang sezimi boydy almaq.

Klandyq-komandalyq prinsip - zansyzdyqtyn, ózim bilemdiktin, «jarty qúdaygha» ainaludyn, sybaylas jemqorlyqtyng ken, kedergisiz, toqtausyz, ynsapsyz qanat janyna jol ashatyn qauipti faktor. Óitkeni, onday lauazym iyesi manayynda tolyq senetin, "óz adamy" bolghandyqtan, qogham tarapynan baqylaudyn, dat aitudyng joqtyghynan, qoryqpastan, shimirikpesten qylmystyq qadamdargha erkin bara alady. Demek, qaybir lauazym iyelerining óz adamdaryn qayda  barsa da tastamay alyp jýruining ar jaghynda osynday maqsattyng jatqany, múnday jaghymsyz qúbylys ishten jeytin jegi qúrtqa ainalyp, qogham organizmining quatyn әlsiretetin auyr dertke jetkizui haq. Múnyng búltarpas dәleli retinde Qarjy polisiyasynyng kýndelikti taratyp otyrghan aqparaty qúddy bir maydan dalasynan kelip jatqan mәlimetterge úqsaytynyna qarap aitugha bolady.

«Bizge qúndylyqtardyng dúrys jýiesi, tәrbiyening dúrys jýiesi kerek. Qazirgi zamanghy qoghamda kópshilikting kónilinen shyghatyn, adamdardy biriktiretin, olargha iydeyalyq basymdyqty kórsetetin qúndylyqtar jýiesi boluy tiyis» dep óte oryndy atap kórsetedi Preziydent Ákimshiligi basshysynyng orynbasary M.Áshimbaev «Liyter» gazetine (№186, 07.10.2009j.) bergen súhbatynda. Demek, endigi mindet - qoghamdy әlsiretetin qauipti qúbylystardan tolyq jәne birjola arylyp, kópshilikting kónilinen shyghatyn dúrys qúndylyqtardy qabyldau. Qazirgi Qazaqstanda kópshilik izdep otyrghan múnday qúndylyqtyng biri de biregeyi memlekettik-qazaq tili ekeni ómirding ózindey aqiqat. Sondyqtan búl taghdyrly saualdyng taghdyry «belgili bir toptardyn, sonyng ishinde qazaq tildilerdin» ghana oi-pikiri degenge  kelisu qiyn, ol «Birjan sal» filimining basty keyipkeri aitqanday - milliondardyng kókiregin shyjghyrghan shoq. Jalpy, býkil el kóz tigip otyrghan biyik minbelerden bir halyqty «anau yazychnyi», «mynau yazychnyi» dep bólu, әsirese qazirgidey almaghayyp kezende adamdardy biriktiretin dúrys qúndylyqqa jata qony ekitalay. Alashtyng ruhany kósemi Ahmet Baytúrsynovtyng ótken ghasyrdyng basynda eskertip ketkenindey, til býtindey últtyng bolu-bolmau, jer betinde qalu-qalmau mәselesi, demek memleketting taghdyry. Endeshe, búl súraqtyng demokratiyalyq memleket ornatu jolymen kele jatqan elding sayasatynan tys túruy, sayasilanbauy mýmkin emes.

Jogharyda atalghan «Trudnyy vybor» maqalasynyng avtory S.Ahymbekov shyghystyq qoghamda, oghan әriyne Qazaqstandy jatqyzady, saylau ótkizseniz, túrghyndar Europanyng batysynda qalyptasqanday ózining kózqarasy boyynsha emes, qauymdastyq, últtyq, dini, aimaqtyq minezge basady, kez-kelgen saylaudyng qorytyndysyn aldyn-ala bile beruinizge bolady dep týiindeydi. Sol siyaqty bizding jaghdayymyzda belgili bir aimaqtaghy tolyq tәuelsiz sot jergilikti biyleushi klannyng bir bólshegi bolyp shygha keledi dep tújyrymdaydy. Demek, búdan qazirgi qogham 19 ghasyrdaghy bolystyq saylaular kezinde kórinis bergen, onyng ózinde patshalyq rejimning aitaghymen payda bolghan rulyq-toptyq, auyldastyq dengeyde qalyp qoyghan degen qorytyndy jasau kerek. Sonda, kóne zamannan beri «Tura biyde tughan joq» degen qapysyz qaghidamen, yaghny demokratiya dәstýrimen  ómir sýruge jetken dana halyqtyng san ghasyrlyq tarihy, ony aitpaghanda kenestik dәuirdegi 70 jyl, odan keyingi tәuelsizdikting jiyrma jylynda memlekettik qyzmet, sot, kadr mәselesinde atqarylghan júmystyng barlyghy zaya, halyq pen qogham ómirinde bir qadam bolsa da algha jyljushylyq joq bolyp shyghady. Múny qalay týsinemiz? Al, shyndyghyna kelsek, qazirgi Qazaqstan qoghamynda búghan tolyq kereghar oqighalar qatary, qúdaygha shýkir, óte mol.

Ras, klandyq qúbylysty eshkim joqqa shyghara almaydy. Biraq osy qasiretting qalay payda bolghanyn taldap, býkil el bolyp tamyryna balta shabudy oilaudyng ornyna - onyng aldynda dәrmensizdik tanytyp, birjola moyynsúnu, demek órkeniyet jolymen algha jýru emes, rulyq-toptyq dengeyden asa almay keri ketu bolyp tabylady. Endeshe osynday kónil-kýidi nasihattap maqalalar jazudan qoghamgha ne payda? Jas úrpaqty, eldi tәrbiyeleudin, órge bastyrudyng jóni osy ma eken?  Egemendikting alghashqy saghatynan bastap barlyq kýsh jigeri men múrat-maqsatyn elin algha jeteleuge arnaghan Elbasyna kórsetilui tiyis qoldaudyn týri osylay bola ma eken?

Orysta «Qasqyrdan qoryqsan, ormangha barma» degen maqal bar. Memleketting damuyn enbektep jýrgen sәbiyding alghashqyda jyghylyp, qúlasa da birte-birte shauyp jýrip ketetinimen salystyrugha bolar edi. Sonda, eger balany anasy jyghylady dep qorqyp, besikten sheshpey, qol ayaghyn tana berse ne bolmaq. Algha qadam  basudan qorqatyn el eshqashan órkeniyetti әlem qataryna qosylmay, AQSh Preziydenti Barak Obamasha aitqanda «tarihtan tys qaluy» әbden mýmkin.

Keshe ghana elimizge saparmen kelgen Fransiya Preziydenti N.Sarkozy qazaqstandyq tilshining demokratiya men túraqtylyq ekeuining qaysysyn tandar ediniz degen birtýrli súraghyna «eshqashan túraqtylyq pen demokratiyalyq arasynda tandau jasau qajettigine kelise almaymyn. Tipti, barlyghyna birdey demokratiyalyq ýlgi tabylmasa da, jәne әr elding óz mәdeniyeti men ereksheligi bolghan kýnning ózinde, naghyz túraqtylyq әrbir azamattyng negizgi qúqyqtary saqtalghan qoghamnan tamyr alghanda ghana ornaydy», - dep býkpesiz jauap berdi.

Tújyrymday kelgende, demokratiyalyq, yaghny adamgershilik, órkeniyettik qúndylyqtar jayynda sóz qozghaghanda ony tek qana  saylau mәselesimen shektep, memleketting sayasy qúrylymy men basqaru jýiesine, biylik tartysyna aparyp tirey beru - memlekettik, últtyq mýddege, taza oigha, mәueli maqsatqa jetkizbeydi. Tipti búl baghyt qoghamdy, әsirese jas úrpaqty tura joldan adastyruy da yqtimal. Eng aldymen halyqtyng qarapayym qúndylyqtary men qajettilikterin qanaghattandyrudan bastau alatyn, ol ýshin júrttyng tandauy men oryndy talabyna qúlaq asa otyryp, nәtiyjesinde sabyrly, sauatty, mәdeniyetti, iltipatty, yaghny shyn mәnindegi azamattyq, órkeniyetti qogham ornatugha qaray onay da qarapayym qadamdar jasaghan abzal.