Qashanda shyndyqty jaqta. Óitkeni júmaqta shyndyq pen izgilik qatar jýredi. Ótirik aitudan aulaq bol, tozaqtaghy zúlymdyqtyn  ózi ótirik aitudan bastalady.

Múhammed payghambardyng hadiysinen

Ádilet tilese, atannyng bolsyn aiybyn ait.

Múhtar Áuezov

Er Jәnibek esimin úlyqtaugha baylanysty 2006 jyly 9 mausymda Almaty qalasynda ghalymdar ýiinde «Eline úran bolghan Er Jәnibek» atty halyqaralyq ghylymy konferensiya ótken edi.

Osy konferensiyadan keyin ózim búrynnan jinaqtap jýrgen materialdardyng basyn qúrap «Er Jәnibek» (I-tom) kitabyn qúrastyrdym. Kitap filologiya ghylymdarynyng doktory, professor  belgili әdebiyetshi ghalym Zúfar Seyitjanúlynyng redaktorlyghynda 2008 jyl nauryzda Er Jәnibek halyqaralyq qoghamdyq qory jaghynan Almaty qalasynda eki myng danamen jaryq kórgen bolatyn. Kitapty kópshilik oqyrmangha jetkizu maqsatynda 2008 jyldyng 16-mamyrynda Almatydaghy Memlekettik ortalyq múrajayda «Er Jәnibek» kitabynyng túsauy kesilgen arnayy tanystyrylym ótti.

Qashanda shyndyqty jaqta. Óitkeni júmaqta shyndyq pen izgilik qatar jýredi. Ótirik aitudan aulaq bol, tozaqtaghy zúlymdyqtyn  ózi ótirik aitudan bastalady.

Múhammed payghambardyng hadiysinen

Ádilet tilese, atannyng bolsyn aiybyn ait.

Múhtar Áuezov

Er Jәnibek esimin úlyqtaugha baylanysty 2006 jyly 9 mausymda Almaty qalasynda ghalymdar ýiinde «Eline úran bolghan Er Jәnibek» atty halyqaralyq ghylymy konferensiya ótken edi.

Osy konferensiyadan keyin ózim búrynnan jinaqtap jýrgen materialdardyng basyn qúrap «Er Jәnibek» (I-tom) kitabyn qúrastyrdym. Kitap filologiya ghylymdarynyng doktory, professor  belgili әdebiyetshi ghalym Zúfar Seyitjanúlynyng redaktorlyghynda 2008 jyl nauryzda Er Jәnibek halyqaralyq qoghamdyq qory jaghynan Almaty qalasynda eki myng danamen jaryq kórgen bolatyn. Kitapty kópshilik oqyrmangha jetkizu maqsatynda 2008 jyldyng 16-mamyrynda Almatydaghy Memlekettik ortalyq múrajayda «Er Jәnibek» kitabynyng túsauy kesilgen arnayy tanystyrylym ótti.

Túsaukeserge qatysqan kórnekti ghalymdar Mәmbet Qoygeldiyn, Túrsynbek Kәkishev, Nәbijan Múhamethan t.b-lar kezek-kezek sóz alyp Er Jәnibek Berdәuletúlynyng erlikterine toqtalyp, kitaptyng qúndylyghyn sóz etisti. Búl habar BAQ ókilderi arqyly býkil elge tarady. Osy bas qosuda men búl kitaptyng Er Jәnibek jayyndaghy enbekting I-tomy ekenin, endi ýsh tomnyng dayyndalyp jatqanyn, jalpy tórt tomdyq enbek ekenin eskertken bolatynmyn.

Qoldan qolgha ótken «Er Jәnibek» kitaby el ishine ghana tarap qalmastan Qytay, Týrkiya, Mongholiya, Germaniya elderindegi aghayyndardyng qolyna da tiydi.

Sóitip jýrgen kýnderding birinde «Er Jәnibek Halyqaralyq qoghamdyq qorynyn» qúryltayshylarynyng biri, jeke kәsipker Aybyn Áubәkirúly maghan telefon shalyp, Er Jәnibek esimin úlyqtaugha baylanysty birneshe azamattyng izdep jýrgenin aitty.

Olar býginderi Er Jәnibek kesenesin qalauda kórnekti enbek sinirgen Qanat Sýleymenov jәne Ánuar, Múhtar degen jigitter eken. Ángimemiz jarasyp, úzaq syrlastyq. Olar Er Jәnibekting kerey ekeninen basqa eshqanday tarihy derek bilmeytindikterin aitysyp, materialdar bolsa beruimdi ótindi. Men «Er Jәnibek» kitabynyng seksen danasyn syilap edim qatty quandy. Ári osy júmysty bastaghan bizding ózderining kesene qalauyna rúhsat beruimizdi, ýlkenderdi jiyp batasyn alu oiy barlyghyn bildirdi. Biz quana kelisip Aybynnyng iyeligindegi «Shaghan» restoranynda as úiymdastyryp, batyr ruhyna qúran baghyshtadyq. Ári asqa jinalghan qauymgha «Er Jәnibek» kitabyn syilap, azamattargha alghysymyz ben aq batamyzdy bildirdik.

Arada kóp ótpey yaghny 2008 jyldyng tamyzynda Shyghys Qazaqstan oblysynyng Jarma audanyndaghy batyr ziratynyng basyna ýy tigip, kesenening irge tasyn qalau rәsimin ótkizdik.

Er Jәnibek halyqaralyq qorynyng atynan as bergizdim. Qanat Sýleymenov bastaghan azamattar birge bolyp, asqa Nesipbek Aytúly, Dýisenbay Selihanov sekildi biraz qonaqtar keldi. Bas qosugha jinalghan qauymgha tartuym taghy da «Er Jәnibek» kitaby boldy.

Er Jәnibek esimi nege úlyqtalmaydy dep jýrgende Qanattyng kesene júmysyn óz moynyna alyp iske kiriskenine erekshe quanyshty edik.

2009 jyldyng aqpanyna kelgende osy azamattardyng auzynan Shәkәrim atyndaghy Semey Memlekettik Uniyversiytetining «Alashtanu» ghylymy zertteu ortalyghynyng diyrektory Túrdyqúl Shanbaydyng «Er Jәnibek» atty taghy bir kitap jazyp jatqanyn estip kónilimiz odan ary lepirdi. Nege deysiz ghoy. Abylay han dәuirindegi ataqty batyr Er Jәnibek Berdәuletúlynyng tike úrpaqtarynyng Qytay asyp ketuine baylanysty Kenes odaghymen Qytay arasyndaghy ejelgi alakózdikter saldarynan batyr esimi tym siyrek auyzgha alynatyn bolghan. Basyna da eskertkish qoyylmaghan. Keybir tarihshylar Tarhan Jәnibekpen shatystyryp Er Jәnibek eskerusiz qalyp edi. Endeshe qazaq  tarihyndaghy osy iri túlghany óz halqyna qayta tabystau maqsatynda men bir emes tórt tomdyq enbek dayyndap jatsam, endi oghan Túrdyqúldyng bir kitaby qosylyp bes tom bolsa biz quanbay, kim quansyn!?

Shәkәrimtanugha enbek sinirip jýrgen jas ghalym Er Jәnibekke qay qyrynan keler eken dep kitapty asygha kýttik. Aqyry ol kýnge de jettik.

Jaqynda ghana (22. 09. 2009) Semey Memlekettik pedagogikalyq institutynda Er Jәnibek ruhyn úlyqtaugha arnalghan «Qazaq halqynyng jauyngerlik dәstýri jәne últtyq qúndylyqtardy qalyptastyru» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti.

Bir qyzyghy sózge shyghushylar qúlaq túndyrarlyq jarnamasyn jasap jatqan T. Shanbay myrzanyng kitaby júrtqa taratylmady. Tórdegi minberde otyrghandardyng aldynda birde olay birde búlay jaghalap jýrgen qyzyl tysty kitapqa qarap júrt tamsanyp otyr. Konferensiyanyng sonyna deyin taratylatyn shyghar degen ýmitimiz selge ketti. Eshqanday sheshim qabyldanbay asyghys ayaqtaghan konferensiyadan shólirkep syrtqa shyqqanymyzda atyn estigenim bolmasa ózin kórmegen Túrdyqúl myrzagha jabysa kettim: «Kitabynyzdan bir dana alsam dep edim». Túrdyqúl myrza tanymasty syilamas dedi me menen ýrke alystap: «Asta, asta beremiz» dep syrghaqtay jóneldi. «Ghylymy kitap ghylymy konferensiyada taratylmay asta taratylghany nesi» deuge ýlgermey qaldym.

Aqyry batyrdyng basyna qoyylghan kórnekti eskertkishting ashyluyna arnalghan Jarmadaghy asqa da at basyn tiredik. Shanbaev myrza shanyn kórsetpey ketti. As tarargha tayaghanda aqsaqaldargha kitap syilaghanyn estidim. Manayymda jýrgen Úlan Bapiyn, Rysbek Toqtasyn degen jigitter Túrdyqúl myrzanyng «Er Jәnibekti» eki myng tengeden saudalap jýrgenin, ózderining bir-bir dana kitap satyp alghanynan habardar etti.

T. Shanbay myrzany taba almay shaldyghyp jýrgende oralmandardyng «Asar» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Qayrat Bodauhan men «Kósh» gazetining bas redaktory Baqytbek Bәmishúly jәne belgili әdebiyetshi Ahmetjan Qaybar kezigip, qolym jetpey jýrgen «asyl kitapty» paraqtay kórsetti. Óz kózime ózim sener emespin. Kitap mazmúnyna kóz jibersem ózimning «Er Jәnibegimnin» kóshirmesi.

«Er Jәnibek» atalatyn búl kitap «Alashtanu» ortalyghynyng dayyndauymen 2009 jyly shildede Semey-Novosibirsk «Taler-Press» baspasynan 1000 danamen jaryq kóripti.

Dәl osy kezde orta jastardaghy eki әiel meni izdep kele qaldy. Tanysqandaryna quanyshtylyghyn bildirip, sumkasynan men qúrastyrghan «Er Jәnibekti» alyp shyghyp qoltanba súrady. Sol-aq eken ainalamdy qorshap túrghan jigitter eki kitapty salystyra bastady. Eki kitaptyn  aiyrmasy joq. Bar bolghany birinshi kitaptan tórt avtordyng maqalasy alynyp tastalghan. Olar Jәdy Shәkenúly, Zúfar Seyitjanúly, Erdәulet Berlibaev, Baqytbek Bәmishúly. Songhy «Er Jәnibekke» ýsh avtor qosylghan. Olar - Súltan Tәukeyúly («Aqyr Jәnibek» romanynan ýzindi), Janat Ahmәdy («El iyesi» әngimesi), Bayanghaly Álimjanov (óleni). Búdan syrt A. Tatanayúlynyng esimi qaytalanyp, biz (Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy) shygharghan «El qorghany Abylay»  dastanynan ýzindi qosylypty. Qalghan on bes taqyryp týp-týgelimen, ónin ózgertpey, qazdyng balapanynday tizilip múnda jýr.

Eki kitaptyng ishki úqsamastyghy osy ghana. Tek tony basqa. Auyl ýiding monshaghyn kýndiz úrlap, týnde taqqan ghalymdardyng «Er Jәnibegi» men shygharghan kitapqa qaraghanda aibatty kórinip, jarqyrap túr.

«Mýmkin silteme bergen shyghar» - dep kitapty audaryp-tónkerip kórim-aq qaradyq. Silteme - әdebiyetter tizimi atymen joq. Er Jәnibekke baylanysty eng alghash ret zertteu maqalasyn jazyp jariyalaghan Zúfar Seyitjanúly men Qazaqstanda batyr jayynda túnghysh konferensiya úiymdastyryp, túnghysh kitap shygharghan Jәdy Shәkenúlynyng esimi týgili «Er Jәnibek» kitabynan paydalanghandary eshqanday auyzgha alynbaghan. Kitapty qúrastyrghandar: Talapbek Tynysbekúly, Serikqazy Qorabay, Túrdyqúl Shanbay. Olar búdan búryn osy attas kitaptyng shyqqanynan mýlde habarsyz siyaqty.

Talapbekting esimin kórgende jyl basyndaghy bir is oiyma orala ketti. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyndaghy kensemde otyr edim ózime syilas ini bolyp jýrgen Talapbek kirdi. Anda-sanda birdeme jazatyny bar. Aghalap-jaghalap jýredi. Jaqynda ýilenu toyy bolyp, shamamyzsha jәrdem jasap, ýy boluyna ýlesimizdi qosqanbyz. Aman sәlemnen son: «Agha, sizde óziniz shygharghan «Er Jәnibek kitabynyng elektrondyq núsqasy bar ma?» dep súrady. Men: «Ony qaytesin?» - dedim. «Ózim júmys atqaryp otyrghan M. O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng ejelgi әdebiyet bólimi eski jyrlardy jinay jýr dep tapsyryp edi. Soghan Er Jәnibek jayynda jazylghan dastandardyng birin kirgizeyin dep oilap edim» - dedi jay ghana. Men quana kelisip: «onday iygilikke bermegende qaytem»- dep, «Er Jәnibek» kitabynyng qatesi qaralghan eng songhy núsqasyn kompiuterden shygharyp, ol úsynghan diskige jazyp berdim.

Qazirgi qayran qalyp otyrghanym, sol Talapbekke bergen núsqadan myna kitapqa berilgende tórt avtordyng maqalasy ghana qysqarypty. Onyng ornyna janadan ýsh avtordyng esimi qosylghan. Ýtir nýktesinen tartyp, men redaksiyalyq óndeuden ótkizgen sóz-sóilemine  deyin ózgermegen. «Er Jәnibektin» men qúrastyryp shygharghan I-tomynda әr shygharmanyng qaydan alynghany berilgen bolatyn. Múnda da sol qalpynda jýr. Tipti múny «qúrastyrushy ghalymdar» «biz de búrynghy núsqasynan alghanbyz»  deu ýshin әdeyi qosqan siyaqty. Biraq olar mening әr qanday týpnúsqany baspa ólshemi men oqyrman óresine baghyttap ózgertip paydalanghanymdy bilmeytin edi. Mәselen key jerdegi «Abaq kereydi» «kerey» dep, key jerdegi kemshil soqqan derekke tolyqtyru qosu degendey. Osylaysha olar «kýnderding birinde dau bolyp jatsa, qytayda jaryq kórgen әuelgi núsqasynan alghanbyz» deytin songhy mýmkindikterinen airylghandaryn da sezbedi. Úrlyqtyng aty úrlyq - shodyrayyp túr. Kitapty shygharushy, jauapty redaktor Túrdyqúl myrza kitapty qarjylandyrushy Qanat Sýleymenov pen Ánuar Bimurzinnen bir aqsha alsa, enbektenbey-aq qolgha kelgen «altyn kitapty» saudagha salyp paydagha belsheden batyp jýrgen kórinedi. Tym qúrysa kóshirgenine de enbektenbey, «jansyzy» arqyly elektrondyq núsqany aldyryp, dayyn oljagha «andatu» atalatyn kiris sóz jazyp, óz enbegi retinde jarnamalap jýr. Kiyeli ústaz atyn kirletip, býiregi býlk etpey danyshpan retinde sayrap túrghanyn qaytersin. Túrdyqúl myrzanyng konferensiyada kitap taratpay qashqaqtap jýrgenining mәnisin endi bildim. Konferensiyanyng әldekimderden alandaghanday asyghys ayaqtalghanynyng da sebebi týsinikti boldy. Múndaydy qazaq sasqan ýirek artymen sýngiydi dep jatushy edi.

Onymen qoymay «qoryqqan búryn júdyryqtaydy» degendey kitaptyng bas-ayaghyn saliqaly adamdardyng esimimen toltyrypty. Oqyp kóreyik:

«Redaksiya alqasy - bastamashyl top: Túrsynbek Kәkishev, Dәulet Túrlyhanov, Ánuar Bimurziyn, Qanat Sýleymenov, Aybek Kәrimov (jetekshi), Nesipbek Aytúly, Shaymúrat Ótepbaev, Túrdyqúl Shanbay».

Mine, T. Shanbaydyng oiynsha osy esimder túrsa oghan eshkimning tisi batpaytyn kórinedi. Basqasyn bilmeymin, әdebiyet  ýshin aqiqatty aitudan sharshamay kele jatqan Túrsynbek aghamyz ben  baqay qulyqqa barmaytyn danghyl kókirek Dәulet myrzanyng búl «súmdyqty» bilmeytinine esh kýmәnim joq.

Al, kitaptyng alghashqy betine preziydentimiz Núrsúltan Ábishúlynyng sureti basylghan. Búl suretting beriluining de ózindik esebi bar siyaqty. Manday termen jazylghan adal enbekting betinde Núrekenning núrly didary jarqyrap túrsa әriyne quanar edik. Biraq, T. Shanbay myrza búl joly da shalys basyp, janylys ketken. Múnda Elbasyn úlyqtaudan kóri, úly túlghanyng suretin úrlanghan kitaptyng betine japsyryp, «kózir» retinde paydalanbaq bolghany birden angharylady. Búdan ótken masqaralau bola ma?! Daghdarys zamanyndaghy ghalymdardyng «jana kiris kózin» tapqan beysharalyq halin Elbasymyz seze qalsa Shanbaevtyng ózi týgili shanyn da tappay qalar edik-au.

Úrpaqqa úlaghattylyq syilaytyn ústazdyq minberde jýrgen Túrdyqúldyng әdebiyet ghylymyna jasaghan úrlyghy jaghanyzdy ústatyp, janynyzdy týrshiktiredi. Erteng kýni shәkirtterining betine qalay qaraytynyn da bilmeysin.

Kitaptyng songhy betterine kóz jýgirter bolsaq eshqanday týsiniktemesiz Dәulet Túrlyhanovty betke ústap, kesene qalaushylardyng suretin kelse-kelmes japsyra salghan.

Janaghy Elbasymyzdyng suretin arzan saudanyng aiyrbasyna salghany siyaqty әlemdik dengeydegi ýlken azamat Dәuletti de Shanbaevtyng jasampazdyghy quyrshaqqa ainaldyrghysy keledi. Sóitip kitaptyng betin N. Á. Nazarbaevtyng suretimen ashyp, songhy betin Dәulet Túrlyhanovpen jauyp, myqty «qalqan» ústaghan Túrdyqúl myrza aiyby ashylyp, abyroyy airanday tógiletinin oilamasa kerek. Sudy laylap balyq ústamaqshy bolghan balanyng qylyghyn qaytaluy birde kýlkinizdi keltirse, endi birde qabyrghanyzdy qayystyrady.

«Shirkin-ay, kitapty shygharudan búryn maghan habarlasyp, pikir alsa, búrynghy kitapqa taghy da kóp material qosyp, ózge kitapqa ainaldyra salu op-onay edi ghoy. Onday bolghanda Shanbaevty shangha qaptyrudan aman alyp qalar edik-au» dep qiyaldaymyn men.

Osy orayda taghy bir kitabymnyng «qoldy» bolghany esime týsip otyr. 2007 jyly «Arda» baspasynan shyqqan «Ospan batyr» kitabyn alghash ret men qúrastyryp, batyrdyng nemeresi Órkenbek Nәbiyúlynyng qolyna bergen edim. Ol kitapqa tolyqtyrular engizip óz esimin qosqan bolatyn. Keyinnen demeushi tabuyna baylanysty Dәuletkerey Kәpúly degen azamattyng da atyn qosqysy keletinin aitqan. Maqúldyq bergenmin. Sóitip alghashqy núsqanyng qúrastyrushylary J.Shәkenúly, D. Kәpúly, Ó.Nәbiyúly bolyp jaryq kórgen edi. Kitap ekinshi ret Mәdeniyet jәne Aqparat ministrligining tapsyrmasymen qayta basylghanda mening atym alynyp tastalypty. Órkenbek pen «Arda» baspasynyng iyesi Asqar Altaydyng qynjyla aituynsha búl «joghaltu» «Dәuletkereyding pysyqtyghy» eken. Jigittermen «sotta sóilesermiz» dep isti keyinge qaldyrghanmyn.

Endi mine «Ospannyn» dauyna «Er Jәnibek» qosyldy.

Bayaghyda Abay ózining agha-bauyrlarynyng osynday oghash qylyqtaryna kýigeninen: «Qaynaydy qanyn, ashidy janyn, qylyqtaryn kórgende» dep kýnirense  kerek. M. O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty men Semey Memlekettik pedagogikalyq instituty atalatyn qasiyetti shanyraqtardyng astynda otyrghan T. Tynysbekúly, S. Qorabay, T. Shanbaylardyng jәne de aitys aqyny degen ayauly atty jamylyp esimi elge belgili bola bastaghan Dәuletkereyding «qylyqtaryn kórgende» «janynyz ashidy».

Ini ózimdiki bolghanmen әdebiyet pen tarih halyqtiki ghoy. Kózing ashyq, kókireging oyau otyrghanda jasalyp jatqan qiyanatqa qalay ýndemey qalarsyn.

Desede Túrdyqúl siyaqtylardyng túrlausyz isinen kitapqa aty jazylghan azamattargha kir júqpasa eken degendi oilaghanda kimdi kinalaryndy bilmey sharshaysyn. Batyrlar ruhy ýshin bәrin keshireyinshi desende azamattyq ar-újdanyng kótermeydi. Ústazdyng úrlyghyn timasaq shәkirtti qalay tәrbiyeleymiz, úrpaqqa ne betimmen qaraymyz dep kýizelesin. Úrlanghan kitaptyng úyatyna kimder kýier eken dep ózing ýshin emes ózgeler ýshin Alladan keshirim súraghyng keledi. Aynalanda jýrgen agha-bauyrlarynnyng adamdyq atqa qúrmet qylyp tezirek tәubagha keluin tileysin. «Sheksiz meyirimdi Allanyng keshirimine ie bolsandar, halyq ta senderdi kesher edi» degendi jýrekterine qúighynyz keledi.

Alla taghala bәrimizge sabyr, bereke-birlik, meyir, keshirimdilik syilasyn, aghayyn!.

Senderden ese qaytaru ýshin emes, adasqan soqpaqtarynnan qaytaryp,  dúrys jolgha salu ýshin aityp otyrmyn búl sózimdi! Aq jýregimning aqiqaty qor bolmasa eken!