«El-elding ilgeri basyp, júrt qataryna qosyluy ozat shyghuynyng adam tarihy búryn bir-aq jolyn bilushi edi. Ol qazaqtyng maqalymen aitqanda, - «bireu ólmey, bireu kýn kórmeydi» joly... Jana zamanda baylyghy tasyp, óneri órge jýzgen osy kýngi Europa, Amerikanyng irgeles últtaryn alasyz ba, bәribir, bәri de osy jónmen, ózgening ólimin tauyp, ólimtigine shyghyp baryp basyn kótergen bolatyn-dy». Ózi ómir sýrgen zamangha tap kelgen kenestik jýiening de dәl osynday jolmen ornaghanyn ashyq aitqan osynau joldardyng avtory kim? Ol – HH ghasyr basynda  Súltanmahmúttyng sózimen aitqanda, «qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn» bola bilgen, qazaqtyng til ghylymynan bastap, әdebiyet, muzyka, týrkologiya syndy ghylym salalarynyng negizin  salghan, fenomen ghalym Qúdaybergen Júbanov edi. Osylaysha, otyzynda orda búzghan Qúdaybergen Quanúly qyrqynda da qazaq ýshin talay jemisti enbek eter edi, әtten... Ahmet, Mirjaqyptardy atqan qorghasyn oq ony da qyrshynnan qidy. Artynda ayaqtalmaghan isteri, anyraghan asyl jary men alty birdey balasy qalghan-dy. Býginde sol Qúdaybergennen tughan balalardyng birazy o dýniyelik bolyp ta ýlgeripti. Kózi tiri úl-qyzdarynyng ishinen biz Qyzghaldaq apamen tildestik:

«... Qúdaybergen túrghanda,  qazaqqa jәrdem qajet emes...»

«El-elding ilgeri basyp, júrt qataryna qosyluy ozat shyghuynyng adam tarihy búryn bir-aq jolyn bilushi edi. Ol qazaqtyng maqalymen aitqanda, - «bireu ólmey, bireu kýn kórmeydi» joly... Jana zamanda baylyghy tasyp, óneri órge jýzgen osy kýngi Europa, Amerikanyng irgeles últtaryn alasyz ba, bәribir, bәri de osy jónmen, ózgening ólimin tauyp, ólimtigine shyghyp baryp basyn kótergen bolatyn-dy». Ózi ómir sýrgen zamangha tap kelgen kenestik jýiening de dәl osynday jolmen ornaghanyn ashyq aitqan osynau joldardyng avtory kim? Ol – HH ghasyr basynda  Súltanmahmúttyng sózimen aitqanda, «qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn» bola bilgen, qazaqtyng til ghylymynan bastap, әdebiyet, muzyka, týrkologiya syndy ghylym salalarynyng negizin  salghan, fenomen ghalym Qúdaybergen Júbanov edi. Osylaysha, otyzynda orda búzghan Qúdaybergen Quanúly qyrqynda da qazaq ýshin talay jemisti enbek eter edi, әtten... Ahmet, Mirjaqyptardy atqan qorghasyn oq ony da qyrshynnan qidy. Artynda ayaqtalmaghan isteri, anyraghan asyl jary men alty birdey balasy qalghan-dy. Býginde sol Qúdaybergennen tughan balalardyng birazy o dýniyelik bolyp ta ýlgeripti. Kózi tiri úl-qyzdarynyng ishinen biz Qyzghaldaq apamen tildestik:

«... Qúdaybergen túrghanda,  qazaqqa jәrdem qajet emes...»

- Ákemizdi ortamyzdan  әketkende, men nebary tórtke tolar-tolmas jasta ekenmin. Ákemiz әueli auyldaghy ózining әkesi Quan ashqan mektepten bilim alghan. Sonday-aq sol tústaghy diny medrese bar ma, gimnaziya bar ma, reti kelgen oqudyng barlyghyn eki jyldyq bolsa, jarty jylda, tórt jyldyq bolsa, eki jylda bitirip otyrghan. Quan atamyzdan tughan eki balanyng biri әkem Qúdaybergen de, ekinshisi ózinen jeti jas kishi Ahmet. Ekeuining de boyyna Qúday erekshe daryn bergen. Ákemiz ol  inisining de qamyn oilap, qolynan kelgenshe demeu beruge tyrysqan. Ahannyng muzykagha qabiletin alghashqy bolyp bayqap, Polishadan Aqtóbege jer audarylyp kelgen múghalimdi jaldap oqytqan osy bizding әkemiz bolsa kerek.  Sodan keyin ózi Leningradqa oqugha ketse de, inisin de qaldyrmay ertip әketedi. Shesheleri «әkelering arghy dýniyelik boldy, ekeuing de birdey qasymnan ketip qaldyndar ghoy, әri bala-shaghalaryng bar» dep biraz jibergisi kelmegen eken, sonda әkemiz «jana zamanda eski bilimmen eshqayda bara almaymyz, oqu kerek» depti. Osylaysha Quannyng eki balasy da ýiding emes elding azamaty bolatyndyqtaryn anghartypty.       
Qara basynyng emes, qazaq halqynyng qamyn oilaghan arystarymyz jana zamangha senip, jana ýkimetke ýmit artqysy keldi. Bar bilimderin ortagha salyp, bar kýsh-qayratyn sarqyp, qyzmet etti. Tildi ghylym dep sanamaghan tústa qazaq til ghylymynyng negizin tynnan salghan  Ahmet Baytúrsynovtyng izin basqan túlgha osy Qúdaybergen Júbanov boldy. Qazaqtyng eng alghashqy akademiyalyq-lingvistikalyq sózdigining avtory, túnghysh joghary oqu orny Qazaq Pedagogikalyq Institutyna professor degen ataqpen kelgen eng alghashqy filolog ta osy Qúdaybergen Júbanov. Tuma talant, asqan daryn iyesi qazaq tilimen qatar, týrki tilderi, arab tili, europanyng birneshe tilin bilgen. Ózi toltyrghan anketalarynda erkin mengergen tilderining sanyn ol kisi on segiz dep kórsetipti. Birneshe jazu tanbalaryn, yaghny arab grafikasyn, latyn, kirillisadan bólek, ol kisining kóne týrki jazbalardyng tanbasy orhonshany óte jaqsy bilgenin shәkirtteri óz estelikterinde erekshe bir tanghalyspen, sýisinispen jazghan. Osynday daryn iyesi, 1929 jyly Ahang jasaghan arab әlipbiyine negizdelgen qazaq jazuynyng tәjiriybede ýlken qiyndyqtar tudyratynyn dәleldep, óz kezinde latyn әlippesine kóshuge ayanbay at salysqan ghalymnyng ataghy tek qana qazaq dalasynda ghana emes, alys-jaqyn elderde de sharyqtap túrghan-dy. Kórshiles elderding barlyghyna latyn qarpine kóshuge orys týrkologtary kómektesse, bizding elimizge «Ózderining Qúdaybergen túrghanda, qazaqqa eshqanday jәrdem qajet emes» degen eken. 

«Áuezov te әkemizge alghys aitqan...»

Tek til salasynda ghana emes, qazaqtyng әdebiyeti, mәdeniyetine ýlken ýles qosqan Qúdaybergen Quanúly «Qazaq muzykasynda kýy janrynyng payda boluy» atty  ghylymy enbek jazghan. Búl qazaq muzykasy, onyng ishinde kýiding shyghu tarihyna ýnilgen túnghysh ghylymy shygharma edi. Sonday-aq Qúdaybergen Júbanov zamanynda Abayday úly túlghany arashalap qalugha da múryndyq bolghan.
- «Abay ras, baydyng balasy bolghan shyghar, biraq ony sol shyqqan tegine qaray bólip, bayshyl, dinshil aqyn dep qarau bilimsizdikti kórsetedi. Abay halyqtyng qamyn oilaghan naghyz aqyn, ony sol dengeyde baghalay biluimiz kerek», degen maghynadaghy  sózder aityp әkemiz birneshe ret bayandama jasaghan, - dep jalghady әngimesin Qyzghaldaq Qúdaybergenqyzy, - sebebi kóp til bilgendigining arqasynda Abaydyng әr ólenin óz tilinde oqyghan. Sony aityp, ólenderin taldap týsindirip bergende, Múhtar Áuezovting ózi rizalyqpen qolyn alyp, «Sizge mynda bir rahmet, Qúdeke. Abaydyng kezindegi kóp nәrseler bizge orys tili arqyly kelse,  siz parsyshasyn parsysha, arabshasyn arabsha, týpnúsqadan oqyp, halyqqa jetkizip jatsyz» dep sheksiz alghys aitypty. Ol tústa Múhang da Abaydy jaqtayyn dese  «alashordashy» degen aiyppen jýrgendikten, tilin tistep jýrgen ghoy.  Ákemizding «Abay – qazaq әdebiyetining klassiygi» degen ayaqtalmay qalghan kitabynyng basqy bóligi 1934 jyly Úly aqynnyng qaytys bolghanyna 30 jyl toluyna oray, «Ádebiyet maydany» jurnalynyng 11-12 sandarynda kólemdi maqala bolyp jaryq kóripti. Ol jóninde әkemning shәkirtterining biri Múhamedjan Qarataev «Júbanovtyng der kezinde jariyalanghan enbegi býkil teris pikir ataulynyng kýlin kókke úshyrdy» dep bagha bergeni bar. Últynyng úlylaryn dәriptep, jylt etken janalyghyn kórsetuge tyrysqan әkemiz ózining jazghan grammatikalyq enbeginde Ahmet Baytúrsynovtyng «Til qúralyn» negizge ala otyryp,  barlyq mysaldardy sol tústaghy  Iliyas, Sәken, Beyimbet, Maghjandardan  alghan ghoy. Al, olardyng barlyghy otyz jetide «halyq jauy» dep ústaldy. Áriyne, sonan song solardyng ólen-jyrlaryn dәriptegen әkemizdi ondyrsyn ba?..      

Túlgha ómirindegi toghyz sanynyng tylsym syry

1899 jyldyng 19 jeltoqsanynda Aqtóbe guberniyasynyng Temir uezi, 9-auyl Aqjar degen jerinde dýniyege kelgen Qúdaybergen Júbanovtyng ómirinde toghyz sanynyng jii úshyrasuynda bir tylsym syr jatqanday. Tughan jyly, tughan kýni, tughan auly toghyzben baylanysty, odan keyin  әkesi Quannyng qaytys bolghan jyly 1919 bolsa, 1929 jyly Qazaqstan Halyq aghartu komissariatynyng kollegiyasy «Júbanov joldasty ghylymy júmysqa paydalanu turaly» mәsele qarap, birneshe tildi jaqsy biletin әri jan-jaqty tereng bilim iyesi dep baghalap, ony Leningradtaghy Shyghystanu institutynyng aspiranturasyna oqugha jiberedi. Eng ayaghy, jappay «halyq jaularyn» «qara voronmen» alyp ketip jatqan 1937 jyly Qúdaybergen Quanúlyn ústaghan kýn
qarashanyng 19-y bolatyn jәne bes-alty ay qamauda jatyp, atylghan 1938 jyly ol otyz toghyz jasqa ayaq basqan shaghynda qara tizimdegi otyz toghyz adamnyng eng basynda atylyp kete barady. 
- Ákemizdi alyp ketken sәt kýni keshegidey esimde. Ákem meni jetektep eng kenje úly Asqardy bosanyp jatqan anamyzdy perzenthanadan shygharyp alugha bardyq. Sodan ýige kelsek, bizderdi «ýshtiktin» adamdary kýtip aldy ghoy. «Búl jerde bir týsinbestik bolghan, aq-qarasyn ajyratqannan keyin jiberedi ghoy» dedi әkem ketip bara jatqanynda. Bәrimiz solay dep sendik. Áytse de әketip bara jatqan әlgilerding әkemnin  kabiynetin kilttep ketkenin kórip, sheshemiz kóniline sekem alypty. Olar ketken song óz kiltimen kabiynetti ashyp qarasa, barlyghy óz ornynda  túrghan son, qaytadan bekitip qoya salghan. Ertenine taghy da bireuler kelip, kabiynetting ishindegi әkemizding kitaptaryn, qújattary men qoljazbalaryn, tipti, iluli túrghan kiyim-keshekterine deyin edende jatqan kilemge orap alyp ketipti. Sodan Almatydaghy Dzerjinskiy kóshesindegi týrmede jatqanda bes-alty aiday ol kisimen kezdesuge baryp túrdyq. Jana tughan balasyna da at qoyyp ýlgirgen joq qoy, sol kezdesulerding birinde anamyz «Asqar dep qoydyq atyn» degen eken, maqúldaghanday bas iyzepti. Songhy ret barghanynda anamyzgha «endi kelmey-aq qoyynyzdar, ol kisini on jylgha sottap, basqa jaqqa auystyryp jiberdik» depti. Sóitsek, sonda әkemizdi atyp tastap, bizderge ótirik aitqan eken ghoy. Kóp úzamay bizdi túryp jatqan ýiimizden shyghardy. Sonan song bizge deyingi ústalghandardyng әielin KARLAG-qa, balalaryn jetimder ýiine jibergenin biledi ghoy júrt. Solar anama «saghan da sonday kýn tumay túrghanda, tez kóshinider» dep aqyl aitypty. Anamyz soghan qúlaq asyp, alty balasyn alyp, әkemizding tughan auly Júryn stansiyasyna kóship ketedi. Onda barghanda da «halyq jauynyng әieli» dep qansha uaqyt kolhozgha mýshelikke almay qoyghan. Solaqay sayasattyng әkemizdi jau degenine sengemiz joq. Eng estiyarymyz әri әkemizding janynda kóbirek jýrgen Mýslima apayym  mynaday óleng shygharghany bar-dy:
Búlqynyp jýrek tulap, kóne almay túr,
«Ákeng jau» degen sózge sene almay túr.
Oryny qas pen dostyng auysty ma,
Jauabyn bala aqyly bere almay túr.
Jau degen bolmay ma eken jalmauyzday,
Qaskýnem, qara niyet, qany múzday.
Adal jandy «jausyn» dep jala japsa,
Et jýrek jarylmay ma syzday-syzday.

«Altyn ba, basqa ma, saghat uaqytty
dúrys kórsetse boldy emes pe?!.
«Men tek otbasy qamyn oilap enbek etip jýrgen joqpyn, halyqtyng qamyn oilaymyn, halyqtyng aldynda oryndaytyn azamattyq boryshym bar» deytin Qúdaybergen Júbanov artynan ergen shәkirtterine ýnemi ústazdyq úlaghattyqpen qatar aghalyq abzaldyq tanytudan sharshamaytyn. Onyng osy bir qasiyeti jóninde júbayy Raushan Ospanqyzy «búl qasiyetterin alyp tastasa, ol Qúdaybergen de bolmas edi ghoy» dep, mynaday bir estelikter keltirgen:
1931 jyldyng kýzi. Bala-shaghamyzben Leningradqa kóship bara jatyrmyz. Jolda Syzdryanab degen stansiyadan ekinshi poezgha auysyp, jayghasyp jatyrmyz. Poezd jýre bergende Qúdaybergen tanys emes bir jigitti kupege ertip keldi. Kýn edәuir suyp qalghanyna qaramay, әlgi jigit kostumsheng jәne jalanbas túr. «Búl kim?» degendey men Qúdaybergenge qaradym. Ol maghan týsindirip jatyr. Qúdaybergenning aituyna qaraghanda, ol Mәskeude oqityn suretshi eken, poezda kiyimin, aqshasyn, biyletin aldyryp alypty. «Ózi bir pysyq jigit eken, múndaydan birdene shyghady. Basqa qazaqtyng balalary aidalada qalghanda aram óler edi, búl maghan agha dep kelip, jón súrasyp, Mәskeuge deyin jetkizip saludy ótinip otyr... Sol jigit qazirgi Qazaqstangha aty belgili, enbegi singen suretshi Áubәkir Symayylov edi».
Taghy bir mysal, aghaly-inili Tóle men Nәby degen jetim balalargha Qúdaybergen jәrdem berip, jetim balalar ýiine ornalastyrypty. Keyin olar ýlkeygende de ózi oqityn Leningradqa institutqa týsuge kómektesipti. Sol balalar aghalap kelip túrady eken. Birde Qúdaybergenning altynnan jasalghan qol saghaty búzylyp, sony jóndetip keludi Nәbiyge tapsyrypty. Student bala aghasynyng bergen aqshasyn jaratyp qoyyp, birshama uaqytqa deyin úyalyp jýripti. Qúdaybergen Júbanov bolsa ol saghatyn joghaltyp alghan ekenmin dep oilap, qarapayym qalta saghatyn satyp alypty . Altyn saghatty jóndetip Nәby kelipti. Sóitse, «e, jaraydy, men ol saghatymdy joghaltyp alghan ekenmin dep, basqa saghat alyp qoygham, endi ol seniki bolsyn» depti. «Au, agha búl altyn ghoy» dese, Qúdaybergen: «altyn ba, basqa ma, saghat uaqytty dúrys kórsetse boldy emes pe, andaghyny ala ber, ózi búzylghysh edi» depti. Osynda anghal da aq kónil Qúdaybergen adam balasynyng bәrine sengish, eshkimnen jamandyq kýtpepti, zalymdyqtan saqtanu degendi tipti de bilmepti.    

«Ghalymnyng haty ólmeydi» egerde...  múrageri bolsa

Alty bala da, analary da әkelerining kelmeske ketkeninen beyhabar boldy, jiyrma jyl ótkennen keyin, yaghni, 1957 jyly repressiyagha úshyraghandar aqtalyp jatqanda baryp, әkelerining búl dýniyede joq ekenin bir-aq biledi. Al, oghan deyin Mýslima, Aqyrap, Eset, Qyzghaldaq, Qyrmyzy, Asqarlardyng oqyp, bilim aluyn aghalary Ahmet qadaghalap, barlyghyn birtindep joghary oqu ornyna týsirdi. «Sender úly túlghanyng úrpaghysyndar» dep ýiretken ana tәrbiyesining arqasynda balalar eseygen song әke enbegin jaryqqa shygharudy perzenttik paryz dep týsindi. Qúdaybergen Júbanovtyng qalamynan tughan әr qoljazbasyn shyraq alyp izdeuge kiristi. Sonyng arqasynda kezinde «Qazaq», «Alash», «Enbekshi qazaq», «Kedey tendigi» sekildi basylymdarda jaryq kórgen ghalymnyng әr týrli kókeytesti mәselelerdi qozghaytyn maqalalaryn múraghattardan izdep tapsa, әli jaryq kórip te ýlgirmegen keybir qoljazbalaryn shәkirtterining ózderi kelip tabystaghan. Mәselen, Qúdaybergen Júbanov QazPiy-de sabaq berip jýrgen kezinde Shamghaly Sarybaev syndy shәkirtine til bilimi pәnining leksiyalaryn mashinkagha bastyryp keludi tapsyrypty. Biraq sonyng artynsha ony «halyq jauy» dep ústap әketedi de, qoljazbalar shәkirtining qolynda qalyp qoyady. Ústazynyng amanatyn jiyrma jyl boyyna kózining qarashyghynday saqtaghan Shamghaly Sarybaev ol kisi aqtalghan son, qoljazbany Eset Qúdaybergenúlyna beripti. Taghy sonday Janghazy Jolaev degen auyl múghalimi Qúdaybergen Júbanovtyng Qoja Ahmet Yassauiyding hikmetterin taldaghan ghylymy enbegin saqtaghan. Mine osynday tirnektep jinaqtaghan materialdardyng alghashqysy kitap bolyp 1966 jyly «Qazaq tili jónindegi zertteuler» degen atpen jaryq kórse, sodan keyin әr jyl sayyn bir kitaptan shyghyp túrady. Ghalymnyng toqsan jyldyq mereytoyynda túnghysh tolyq shygharmalarynyng jinaghy jaryq kórdi. 1999 jyly jýz jyldyq mereytoyy qarsanynda Aqtóbe uniyversiytetine Qúdaybergen Júbanov atyn berip, sol oqu ornynyng aldynan memorialdyq eskertkish ashylady.

«Dar aldynda shyqqan sóz»

Últtyq qauipsizdik qyzmeting múraghatynan Qúdaybergen Quanúlyn tergegen sәttegi jazylghan aktiler, jendetterding qinap, súraudyng astyna alghanda, ol kisining óz qolymen jazghan hattamalary tabylady. Sonda qanday azaptyng astyna alsa da, qaysar túlgha qoryqpay, taysalmay, sosialistik rejimning qazaqqa әkelgen barlyq qayghy-qasiretin tizip jazyp beripti. «Dualy auyzdan dar aldynda shyqqan sózdi» Eset Qúdaybergenov pen jurnalist Ámir Oralbay qaghaz betine týsirgen eken, sodan biraz ýzindi keltirsek: «My govoriym, chto peregiby sovershil Goloshekiyn, y voobshe, staroe kraevoe rukovodstvo. No v takom sluchae, pochemu je glavnyy peregibshik Goloshekin ne privlekaetsya k otvetstvennosti? Za rastranjirovanie deneg – ludey sudyat, a pochemu je rastranjirovanie nasii, selogo naroda ne schitaetsya prestupleniyem? Konechno, eto delo ne odnogo Goloshekina. Vse eto proishodit na glazah Sovetskoy vlasti, tem ne menee ona ne obrashaet na eto nikakogo vnimaniya. Eto potomu, chto ona stroit sosializm i  sosializm ona budet stroiti, esly daje neizbejno jertvovati otdelinymy narodami. Takim obrazom, kazahskiy narod y yavilsya jertvoy sosializma... »
Ólimge qasqaya qarap túryp, osynshalyqty quatty yzamen ashy shyndyqty aitu tek qana jýrekti, ruhy biyik túlghanyng qolynan ghana keletini haq. Endeshe, halqyna osynshalyqty enbek sinirgen túlghanyng atyn Aqtóbeden ary asyrmay, Almaty men Astanada birde-bir kóshe, ne bir oqu ornynyng atyn qimaghanymyz qalay?

Mәriyam ÁBSATTAR