Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3122 0 pikir 22 Qazan, 2009 saghat 18:32

Daniyar ÁShIMBAEV, sayasattanushy: Ýkimetting 78 payyzy - ghylym kandidattary men doktorlar

«Aytpark» qoghamdyq-sayasy pikirtalas klubynyng kezekti otyrysy ótip, oghan «Kto esti kto v Kazahstane» ensiklopediyasynyng baspageri, sayasattanushy Daniyar Áshimbaev qatysty. Kenestik jәne qazaqstandyq elitany zerttep jýrgen azamattyng búl enbegine qazirgi tanda 10 myngha tayau sayasatker kiredi.

Klub qonaghyn tanystyrghan sayasattanushy, moderator Núrlan Erimbetov óz mәnerinde birqatar súraqtaryn qoydy. Biz moderator N.Erimbetov pen D.Áshimbaev arasyndaghy súhbattyng qysqasha núsqasyn berip otyrmyz.

«Aytpark» qoghamdyq-sayasy pikirtalas klubynyng kezekti otyrysy ótip, oghan «Kto esti kto v Kazahstane» ensiklopediyasynyng baspageri, sayasattanushy Daniyar Áshimbaev qatysty. Kenestik jәne qazaqstandyq elitany zerttep jýrgen azamattyng búl enbegine qazirgi tanda 10 myngha tayau sayasatker kiredi.

Klub qonaghyn tanystyrghan sayasattanushy, moderator Núrlan Erimbetov óz mәnerinde birqatar súraqtaryn qoydy. Biz moderator N.Erimbetov pen D.Áshimbaev arasyndaghy súhbattyng qysqasha núsqasyn berip otyrmyz.

- Qazirgi Ýkimet pen Qonaev, Kolbin túsyndaghy, erte Nazarbaev kezindegi ýkimet arasynda qanday aiyrmashylyqtar bar? Bilimi, jasy jaghynan ózgeshelikter qanshalyqty?
- Men búl súraqty keshe estigen son, Ýkimetting 90-jyldardaghy qúramy men qazirgi qúramyn erinbey salystyryp keldim. 90-jyldyng mamyr aiynda tómen­degidey keste jariyalandy: Bilimi jaghynan alsaq, sol kezdegi Ýkimet adamdarynyng 60 payyzy injener-qúrylysshy mamandyghyn iygerdi. 12 payyzy - ekonomist, 8 payyzy - pedagog, 6 payyzy - agronom men zootehniyk, qalghany gumanitarlyq mamandyq iyeleri bolghan, atap aitsaq, 1-eui - rejisser, 2-eui - hiy­miyk. Qyzyghy sol, 90-jyldary 1 rejisser bolghan edi, qazir de
1 re­­jisser qaldy.
- Últtyq qúramy jaghynan qalay?
- Ýkimetting últtyq qúramyna kelsek, 90-jyldary ministr­ler qatarynda qazaqtar - 52 pa­yyz, orystar - 35 payyz, ukraiyn­dyqtar - 8 payyz, tatarlar - 4 pa­yyz, armyandar - 2 payyz bolghan. Ýki­met mýshelerining orta jasy - 53 jas bolatyn.
Al 2009 jylghy derek mynaday: Bilimi jaghynan, Ýkimet mýshe­le­rining 31 payyzy - ekonomist, 28 payyzy - injener, qalghandary­nyng ishinde zangerler, jurnalist, veterinarlyq dәriger, rejisser, agronom men matematik bar. Qarap otyrsanyz, bilimi jaghynan búl keste kәdimgidey ózgeriske týsken. Egerde 90-jyldary tek qana 6 adam­nyng «ghylym kandidaty» degen ghylymy dәrejesi bolsa, qazir Ýki­metting 78 payyzy - ghylym kan­didattary men doktorlar, akade­mikter. Al últtyq qúram týbegeyli ózgerdi. Býgingi tanda premier-ministr men últtyq agenttikterding ókilderin sanamasaq, onda Ýki­metting 93 payyzy - qazaq.
Genderlik qúram 90-jyl­dar­dan beri týk ózgermegen. Sol za­manda Ýkimette 7-8 payyz әiel azamaty bolsa, qazir de sol kór­setkish. Eng qyzyqty jayt - qazirgi Ýkimet mýshelerining orta jasy. 90-jyldary búl kórsetkish 53 jasty qúraghan edi. Óz basym qa­zirgilerding orta jasy - 36-40 jas dep oi­lagham, biraq shyn mә­ninde Ýkimet­ting orta jasy - 49 jas eken. Yaghny Ýki­met nebary 4 jasqa ja­sarghan. Ne­gizi, 90-jyldary kelgen jas eliy­ta qazir qartayyp barady.
- Preziydent Ýkimetting keney­tilgen otyrysynda sóz sóilegen kezinde: «Hatshylar - ministrlik­ter men әkimdikterdegi mening kóz­derim. Olar mening Jarlyghymmen taghayyndalady. Ákim, ministrler ózgeretin bolsa da, jauapty hat­shylar qalady» degen edi. Búl bas­tama qanshalyqty jýzege asty?
- Jalpy, ózderine jaqsy ja­uapty hatshylardy tandap alghan birqatar ministrlikter de bar. Mәselen, Auyl sharuashylyghy miy­nistrliginde, Syrtqy ister miy­nistr­liginde jauapty hatshylar ózgergen emes. Al basym jaghday­larda kóp mәsele onyng qúzyryna baryp tireledi. Mәselen, algha qoy­ghan maqsat-múraty kóp, syrttan kelgen hatshylar ministrlikterge óz bastamalarymen kelip jatady...
- Jalpy, bizde qansha jauapty hatshy ózgerdi?
- Jalpy aitqanda, on shaqty adam ózgerdi. Keybir jaghdaylarda jauapty hatshylar ministrler­den de jii auysyp otyrdy.
- Esimde, osydan eki jyl búryn bizding premierding bir ghana oryn­basary bolady dep aitylghan edi. Al qazir bizde qansha viyse-premier bar?
- Bizde ýsh viyse-premier bar. Tarihy túrghydan, viyse-premier­ler ýsh adamnan kem bolmauy tiyis. Óitkeni bizde qanshama ministr­lik­ter, qúrylymdar men әkimdikter bar?! Búl jaghday ózara ýilesimdi­likti talap etedi. Jalpy, odan bú­ryn bir jarym jylday bizde bir ghana viyse-premier bolghany ras.
- Býgingi tanda biylik elita­syn­da rulyq qatynas pen traybalizm qanshalyqty ról atqarady?
- Jalpy, traybalizm joq emes, biraq ol sheshushi mәnge ie dep te oilamaymyn. Búl tek audandyq dengeyde bar nәrse boluy mýmkin. Al oblystyq dengeyde jaghday әrqily. Oblysta bir ghana etnika­lyq dominant joq, onda әrtýrli azamattar túrady. Ortalyqtarda ýrdis basqasha. Mәselen, bizde «últ­aralyq kelisimning qazaqsha modeli» bar. Búl arada, kerisinshe, Assambleyamyz bar, Parlamentimiz bar, solar arqyly ózge últ ókil­derining biylikke tartyluy qadagha­lanady.
- Qay әkim, ministrler ózining artynan «komandasyn» ilestirip jýredi.
- Jalpy, qazir kimdi almasaq ta, bәri de óz komandasyn alyp jýredi. Múnday praktika 80-jyl­dardyng orta sheninde bastal­dy, ol tústa Áuelbekov Torghaydan Qy­zylordagha adamdaryn kóshire bastady. Búghan obektivti de se­bepter boldy. Al 1997 jyldyng ayaghynda múnday ýrdis jalpyúlt­tyq dengeyge jetti. Preziydent astanany kóshirgennen keyin, әkimderding arasynda ýlken ro­ta­siya bastaldy. Pavlodardan Pet­ropavlgha, Petropavldan Aqmola oblysyna, Semeyden Pavlo­dar­gha, t.b. jerlerge adamdar qonys teuip jatty...
Jalpy, keybir basshylardyng boyynda qorshaghan ortasyna degen psihologiyalyq tәueldiligi payda bolatyn siyaqty. Mәselen, ol әleu­mettik mәselemen - pәlenshenin, ishki sayasatpen - týgenshenin, sha­ruashylyq istermen - ýshinshi bireuding ainalysqanyna boy ýi­retip alady. Ol oblystan tura sonday mamandardy tabamyn degenshe, oghan sol mamandardy ózimen birge aparghan ynghayly. Múnda tek qana Marat Tәjin miy­nistrlikten ministrlikke auys­qanda, ózimen eshkimdi de alyp jýrmeydi.
- Artynan adamdardy ertip jýru qanshalyqty oryndy?
- Múnda aimaqtyq mamandar­dyng óz problemasy bar, óitkeni ortalyqqa aimaqtan baru mýldem mýmkin emes. Mәselen, audan әkim­derining ne әkim orynbasarlarynyng ortalyq biylikke jetu mýmkindigi nólge ten. Mәselen, Mәjilis deputaty bolyp, keyin ministr orynbasary bolghan azamattar kezdesti. Biraq búl 1000 adamnyng ishinde bireuine ghana beriletin mým­kindik. Ortalyq ministrlikterge bayqau arqyly ótu taghy da mýmkin emes. Sebebi bәrimiz de jaqsy oryndargha bayqaudyng óz adamdary ýshin jariyalanatynyn bilemiz. Búl tústa jalghyz amal әri jyldarmen jýiege ainalghan mýmkindik - ol bireuding komandasyna kiru. Son­dyqtan adamdarda bir komandada bolyp, ósuden basqa amaly joq.
Zaldan súraq: - Eski maman­dardyng ornyn «bolashaqtyqtar» qalay basyp jatyr?
- «Bolashaq» baghdarlamasy­nyng iydeyasy әu bastan jaqsy edi: Balalar shetelden bilim alyp, keyin memlekettik qyzmetke tar­tyluy tiyis-tin. Biraq «bolashaq­tyqtar» jayly aitqanda, kim qanday mamandyqty aldy degenge kelgende, eshkim de tis jarmaydy. Egerde olar «memlekettik basqaru» mamandyghyn iygerse, ol bólek әn­gime. Al bizde «bolashaqtyq» dese, bitti, ol kez kelgen salanyng jaqsy mamany dep qabyldaydy. Bizde konservatoriyany bitirgen de bolashaqtyq memlekettik qyz­metker bar. Tura salagha qatysty mamandyq iyesi bolghan bolashaq­tyqtardy men bilmeymin.
Jalpy, «Bolashaq» boyynsha oqu - ýlken mәrtebe. Biraq keyin olardy qayda júmysqa ornalas­tyrudy eshkim de bilmeytin siyaqty. Óz basym 5-6 mysaldy bilemin, jaqsy bilim alyp, apparatta biraz qyzmet etip, birden ministrlik kreslogha otyrmay, ýlken tәjiriy­beden ótken jaqsy azamattar da bar. Biraq jalpylama zertteu jýrgizsek, tek qana bir adam ónir­dik dengeyde júmys istegen. Eshkim de tәjiriybe jinau ýshin Petropavl, Pavlodar, Qyzylorda siyaqty ai­maqtargha barmaydy. Yaghny olar­dyng qyzmettik karierasy orta­lyqta ótedi, ónirlerde qordalanghan prob­le­malardy sheship, tәjiriybe alma­su atymen joq.

Kәmshat TASBOLAT

«Ayqyn» gazeti 22 qazan 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322