Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 6066 0 pikir 27 Qazan, 2009 saghat 08:17

Preziydent Nazarbaevtyng qazaq halqyna qaratyp aitqan sózi

Osy arada men ózimning barsha bauyrlaryma - qazaqtargha airyqsha sóz arnaghym keledi, - dedi Núrsúltan Ábishúly  Assambleyanyng 15-sessiyasynyng  tórinde túryp.

Ol bylay dedi:

- Úlystyng úiytqysy bolghan qymbatty qandastarym, qúrmetti qazaq bauyrlarym!

Býginde dýnie jýzinde 200-ge tayau memleket bar. Al 3 myngha juyq etnostyng ózindik últtyq mem­leketi joq. Biz ata-babalary­myz­dyng ansar-armanyna qol jet­ki­zip, mynjyldyqtyng týiisken to­ghysynda tәuelsiz memleket qúrdyq.

Biz, qazaqtar, aragha ghasyrlar salyp óz jerimizde alghash ret erkin tynystap, ense tiktedik. Qazaq tili órken jayyp, balalarymyz ana tilinde tәrbie alyp keledi.

Dәuir almasyp, zaman ózgerdi. Qazir bayyrghy qazaq jerinde jana azamattyq qogham qalyptasuda. HHI ghasyrda qazaqtar memleketqúraushy últ retinde jana beleske kóterilip, Qazaqstan halqynyng berik ózegine, senimdi dingegine ainaluda.

Búl rette taghy bir aita keteti­nim - Qazaqstannyng tәuelsizdigining bolashaghy ýshin, ósip-órkendeu ýshin, nyghangy ýshin qazaqtyng - ózimizding últtyng birligi kerek. Eger bәrimiz jarmasayyq biylikke dep jan-jaqqa ketetin bolsaq, osy tәuelsizdikten, erkindikten airy­la­tyn bolamyz. Men múny әdeyilep aityp otyrmyn.

Týrli etnostardyng búryn oryn alghan azaptary men ashy taghdyry bolashaqta qaytalanbas ýshin olardy әrkez eskere bilu kerek.

Osy arada men ózimning barsha bauyrlaryma - qazaqtargha airyqsha sóz arnaghym keledi, - dedi Núrsúltan Ábishúly  Assambleyanyng 15-sessiyasynyng  tórinde túryp.

Ol bylay dedi:

- Úlystyng úiytqysy bolghan qymbatty qandastarym, qúrmetti qazaq bauyrlarym!

Býginde dýnie jýzinde 200-ge tayau memleket bar. Al 3 myngha juyq etnostyng ózindik últtyq mem­leketi joq. Biz ata-babalary­myz­dyng ansar-armanyna qol jet­ki­zip, mynjyldyqtyng týiisken to­ghysynda tәuelsiz memleket qúrdyq.

Biz, qazaqtar, aragha ghasyrlar salyp óz jerimizde alghash ret erkin tynystap, ense tiktedik. Qazaq tili órken jayyp, balalarymyz ana tilinde tәrbie alyp keledi.

Dәuir almasyp, zaman ózgerdi. Qazir bayyrghy qazaq jerinde jana azamattyq qogham qalyptasuda. HHI ghasyrda qazaqtar memleketqúraushy últ retinde jana beleske kóterilip, Qazaqstan halqynyng berik ózegine, senimdi dingegine ainaluda.

Búl rette taghy bir aita keteti­nim - Qazaqstannyng tәuelsizdigining bolashaghy ýshin, ósip-órkendeu ýshin, nyghangy ýshin qazaqtyng - ózimizding últtyng birligi kerek. Eger bәrimiz jarmasayyq biylikke dep jan-jaqqa ketetin bolsaq, osy tәuelsizdikten, erkindikten airy­la­tyn bolamyz. Men múny әdeyilep aityp otyrmyn.

Týrli etnostardyng búryn oryn alghan azaptary men ashy taghdyry bolashaqta qaytalanbas ýshin olardy әrkez eskere bilu kerek.

IYә, ashtyq ta, qughyn-sýrgin de, soghys ta, jer audarular da boldy.

Biraq búl derekterdi biz ótken uaqyt pen býginde joq adamdardy bostan-bosqa synau ýshin paydalan­baymyz. Onyng ýstine búrynghy Ke­nes Odaghynyng barlyq halyqtary da zardap shekti.

Bir kezde bizge jamandyq istel­geni ýshin jaydan-jay bireulerge jamandyq jasaugha bolmaydy. Ótken ótip ketti. A.S.Pushkin ait­qan­day, shlyapamyzdy sheship, ót­kenge taghzym eteyik te, bolashaqqa bet búrayyq, bilek sybana enbekke kiriseyik.

Mening atyma osydan 15 jyl búryn Kókshetaudan ketip, qazirde Germaniyada túryp jatqan Ludvig Leyhnerden hat keldi.

Ol óz ýiinde shaghyn muzey ashyp, oghan qazirgi zamanghy Qazaq­stannyng tarihy men ómiri turaly materialdar jinaytynyn, sóitip olardy kórshilerine, qonaqtargha kórsetetinin jazady.

Hatta mynaday sózder bar: "Volga boyynan qonys audarghan nemisterdi qonaqjaylylyqpen qarsy alyp, bәrin de - tamaghyn da, túrghyn ýiin de, jyluyn da bólisken qazaq halqy turaly jadymyz óshpeuge tiyis".

Bizding elimizdegi ózge etnostar­dyng ókilderi de qazaqtargha dәl osynday jyly alghys sezimderin bildiredi.

Germaniya, Grekiya, Izraili siyaq­ty shetelderde bola jýrip men qazaq halqyna jәne bizding jeri­mizge shynayy rizashylyqtaryn bildiretin búrynghy qazaqstan­dyq­tardy kezdestiremin. Maghan alghys aita otyryp, olar qazaqtardyng bú­ryn­ghy buynyna, yaghny ózderin qar­sy alghan bizding әkelerimiz ben ana­larymyzgha óz niyetterin jetkizedi dep bilemin. Mening oiymsha, bizding ata-babalarymyzdy aldaugha qú­qy­myz joq. Biz olargha layyq bolyp, osy júmystardy jalghastyruymyz kerek.

Biz bólshekteu mýmkin emes zor mәdeny qúndylyqtardy da birlese jasap jatyrmyz.

Ýshinshi  túghyr - ol bizding ortaq bolashaghymyz. Tәuel­sizdik alghannan keyin qazaq­standyqtar birlese otyryp óz taghdyrlaryna erkin tandau jasady. Bizder bolashaqty birigip ornatyp jatyrmyz. Eldi damytyp, ózimizding balalarymyz ben nemerelerimiz ýshin uniyversiytetter, mektepter, auruhanalar saludamyz.

Eger biz olargha dostyq pen bauyrlastyq, senim men tolerant­tylyq sezimderin daryta alsaq, olarda bәri de bolady.

Tútastay alghanda, Últtyq birlik doktrinasynyng mazmúnyna qatys­ty kózqarastar osynday.

 

Endi bolashaqqa arnalghan keybir naqty mindetter turaly aitayyn dep jalghady sózin Elbasy.

Etnosara­lyq kelisimning әleuetin nyghayta týsu ýshin tómendegidey baghyttarda birqatar sharalardy jýzege asyru kerek.

Birinshi. Eng aldymen bilim men tәrbie beru jýiesi arqyly, BAQ-tarda etnosaralyq qarym-qaty­nas­tar taqyrybyn әdepti jazu ar­qyly, qazaqstandyqtardyng qúqyq­tyq mәdeniyetin arttyru arqyly azamattyq birtektilikti, qazaqstan­dyq qoghamdaghy toleranttylyqty damytu qajet.

Bilim jәne ghylym ministrligi qa­zaqstandyq qoghamnyng erekshe­lik­terin eskere otyryp, etno- jәne po­liy­mәdeny bilim berudi damytu jóninen tújyrymdamalyq úsy­nys­tar dayyndauy kerek. "Tolerant­ty­lyq negizderi" atty fakulitativtik kurs әzirlep, ony mektepter men joo-largha engizu qajet.

BAQ-tarda etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq qarym-qatynas­tar­dy әdeptilikpen jazu - manyzdy mәsele.

Ekinshi baghyt - memlekettik tildi odan әri damytu.

Memleket barsha qazaqstandyq­tar­dyng qazaq tilin birtindep ýi­re­nui ýshin barlyq jaghdaylardy jasap otyr.

Endi QHA el halqynyng memle­ket­tik tildi mengeruining jalpy­últ­tyq ýderisine basshylyq jasauy ke­rek. Ol ýshin eshkimge qysym jasa­may jәne eshkimdi tómendetpey, qajetti sharalar keshenin jýieli de tabandy jýzege asyru qajet.

Demek búl - memlekettik tildi ýiretu ortalyqtarynyng jelilerin keneytip, olardy әrbir qalada jәne audan ortalyghynda, joo-lar men óz­ge de mekemelerde qúru kerek de­gen sóz. Olargha kómektesip әri yn­talandyryp otyru qajet. Mem­leket jetkilikti qarjy bólip otyr, olardy tek dúrys paydalanu kerek.

Oqytudyng innovasiyalyq formalaryn batyl jәne kenirek engizu qajet.

Subtitrleri bar memlekettik tildegi teleradio habarlarynyng ýlesin arttyrudyn, qazaq tildi internet-kenistikterdi damytudyng manyzy zor, iskerlik, kórkem jәne basqa da әdebiyetterdi qazaq tiline kóptep audaru qajet.

Kenesterde qazaq tilinde sóiley bersin, biraq ilespe audarma arqy­ly sóileytin bolsyn. Ol qiyn emes qoy.

Búl isting tabystylyghy tek memleketke ghana emes, sonymen birge býkil qoghamnyng belsendiligine de baylanysty.

Ózge etnostardyng ókilderin qazaq tiline oqytuda etnomәdeny birlestikterding bastamashylyq tanytularyna bolady.

Memlekettik til - ol halyq bir­ligining negizgi faktory. Bizding qogham, intelliygensiya memleketting qazaq tilin damytugha kónil bólmeui jónindegi úsaq, yzaly jәne popu­liys­tik pikirlerden joghary túruy tiyis. Olardy men estip jýrmin. Ási­rese, eger olar artynda eshqan­day naqtyly is joq, barlyq jauap­kershilik tek memleketke ghana jýk­tele salghan, әnsheyin bos sózder bolsa odan beter orynsyz.

Sonymen birge memlekettik til­di damytu ony әli de bilmeytinderdi kemsituge aparyp soqtyrmaugha tiyis. Bizding azamattarymyzdyng konstiy­tu­siyalyq qúqyqtaryn búzugha jol berilmeydi, qúqyq qorghau organ­da­ry olardy shúghyl tyiyp otyruy kerek.

Býginde biz qazaqstandyqtardyng óskeleng úrpaghynyng boyynda memlekettik tildi biluge degen qan­day qyzyghushylyqtyng oyanyp jat­qanyn kórip jýrmiz. Múny baryn­sha yntalandyru qajet. Bizding birligimizding osynau baghytyna degen adaldyghy ýshin olardyng ata-analaryna rahmet te aitu kerek.

Qazaq tilin orys tiline qarsy qoi qate.

Orys tili bizding mәdeniyet bay­ly­ghynyng ajyramas bóligi, әlemdik bilimderding qalyng qatparlaryn tanu­dyn, últaralyq qarym-qaty­nastyng tili bolghan jәne bolyp qala beredi.

Aytynyzdarshy, býginde Qazaq­stannyng etnostary ózara qay tilde sóilesedi? Orys tilinde. Biz iyger­gen kezde, bolashaqta ol til qazaq tili boluy mýmkin. Biraq býginde búl róldi orys tili atqaryp otyr.

Júmysty tilderding ýshtúghyrly­ghy baghdarlamasy boyynsha belsendi jýrgizu manyzdy dep esepteymin.

Jalpy, tildi mengeru ýshin oghan ózinning jýregindi ashuyng kerek. Tosqauyl qonglarmen jәne dóreki mәjbýrleumen búl iste esh nәrsege qol jetkize almaysyn.

Jәne biz qazaq tilinde sóileu qalauy әrbir qazaqstandyqqa tabiy­ghy nәrse boluy ýshin bәrin isteuge tiyispiz.

Sonymen bir mezgilde biz Qa­zaqstanda túratyn barlyq etnos­tar­dyng ana tilderin, mәdeny múra­la­ry men dәstýrlerin erkin damytu ýshin búdan әri qaray da barlyq jaghdaydy jasaytyn bolamyz.

Sondyqtan Tilderding qyzmeti men damuynyng 2011-2020 jyldargha ar­nalghan memlekettik baghdarlama­syn әzirlep, qabyldau qajet.

Ýshinshi. Bizding qoghamdaghy kon­fessiyaaralyq kelisim últtyq bir­lik­ting manyzdy qúramdasy bolyp әreket etedi.

Qazaqstanda dinderding zannama­lyq tendigi men ýnqatysuy qaghiy­dat­tary myzghymaydy. Sonymen qatar memleket jalghan-diny birlestikter­ding qyzmetine qarsy túratyn bolady. Múnda elimizdegi barlyq diny birlestikterding belsendi ústanymy qajet etiledi.

Búl arada elimizdegi eng kóp­san­dy konfessiya - Qazaqstan mú­syl­mandary diny basqarmasyna erekshe ról beriledi. Óz dindarlary ara­syn­da osynday adamgershilik-tәr­biye­lik júmysty biz Orys pravo­slavie shirkeui men Qazaqstandaghy ózge de konfessiyalardan kýtemiz.

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5265