Men keyde syghan degen halyqqa basymdy iygim keledi. Adamzat balasy jappay tehnogendi tirshilikke úmtylyp jatqanda tabighattyng bauyrynan ajyramay, kóship-qonyp, azyghyn joldan tauyp jýretin syghandar ómirlik pәlsapasy tereng el siyaqtanyp kórinedi. Kóldeneng júrtqa sýikimsiz syghandar Jer-anagha qiyanat qylmaytyn birden-bir halyq ekeni esime týsedi, óitkeni. Bir kezderde biz de bórilermen bauyr bolyp, qústardyng tilin týsinetinbiz, shaqyrymdyq jerdegi an-qústy iyisinen sezip, búltqa qarap aua-rayyn boljaytynbyz... Tәniri jaratqan tabighatpen etene týsinis tikte, ýilesimde, birlikte, tepe-tendikte ómir sýrgenge ne jetsin, qúdaya...

Men keyde syghan degen halyqqa basymdy iygim keledi. Adamzat balasy jappay tehnogendi tirshilikke úmtylyp jatqanda tabighattyng bauyrynan ajyramay, kóship-qonyp, azyghyn joldan tauyp jýretin syghandar ómirlik pәlsapasy tereng el siyaqtanyp kórinedi. Kóldeneng júrtqa sýikimsiz syghandar Jer-anagha qiyanat qylmaytyn birden-bir halyq ekeni esime týsedi, óitkeni. Bir kezderde biz de bórilermen bauyr bolyp, qústardyng tilin týsinetinbiz, shaqyrymdyq jerdegi an-qústy iyisinen sezip, búltqa qarap aua-rayyn boljaytynbyz... Tәniri jaratqan tabighatpen etene týsinis tikte, ýilesimde, birlikte, tepe-tendikte ómir sýrgenge ne jetsin, qúdaya...

Ermek Túrsynovtyng «Kelin» filimi týrkilerding (qazaqtardyng emes, birden aitayyq) on segiz myng ghalammen qoyan-qoltyq kýn keshken osy dәuiri jayynda әngimeleydi. Sózsiz, kórkem týsirilgen búl filimning tili metaforagha bay. Rejisser adam ómirin jan-januarlarmen paralleli arqyly kórsetedi. Mergen jalghyz otyrghan Kelinge kirip keledi: esik aldyndaghy ýki appaq tyshqandy jútyp jiberedi. Kelin bosanady: auladaghy it kýshikterin bauyryna alady, t.t. Januarlar әlemi adamdarmen tildesip, Jaratqannyn, ardyn, abyroydyng ýnin jetkizedi: qyzyl monshaq syigha alghan jesir Kelinning mylqau quanyshyn týndikke qonghan qarghanyng ýni basady... Týrkilerding totemi - kók bórining jortyp jýrgeni jii kórsetiledi. Adammen qatar ómir sýretinderding arasynda eng manyzdy tirshilik iyesi - osy degen oidy oqisyz. Osy sekildi kórkemdik ústyndar taygha tanba basqanday anyq, týsinikti. Operatordyng júmysy qiyalynyng kendigimen este qaldy. Jútynyp otyryp qaraytyn әdemi kórinister, rakurstar kóp. Bir qúbylystyng ózi mýmkindiginshe jan-jaqty týsirilgen. Mysaly, birde kamera tómen qúldyraghan eki erkekpen birge dóngelese, birde qúldilap kele jatqan qar kóshkinine tómennen joghary qaraydy.

«Qazaqfilimdi» rekvizitter, kiyimder, dekorasiyalar ýshin marapattaugha bolady. Shyn mәninde әsem, kórkem dýnie týsirilgen. Sonymen birge, filimde qodastardyng paydalanylghany arhaikalyq aurany sezindirip túr. Edil Qúsayynovtyng siqyrly sazy da kórermenin arbap alady. Tilsiz kino bolghandyqtan, keyipkerler arasyndaghy tartys qimylmen, әsirese, bet qimylymen jetkiziletini týsinikti jayt. Osy orayda, Enening rólindegi Túrahan Sydyqovany airyqsha ataugha bolady. Onyng jýzindegi renish, «әi, bolmady-au» degen jaratpau, jek kóru - bәri-bәri jýreginizge dóp tiyedi. Filimde bir auyz sóz aitylmasa da, bәri taygha tanba basqanday.

Degenmen, shygharmanyng negizgi tini - únatqan jigitine shygha almay, tengesi kópting eteginen ústaugha mәjbýr bolghan Kelinning jan qinalysy emes, keshirersizder, jynystyq ómiri sekildi әser qaldyrady. Aldymen oghan kýieu jigit qol salady. Odan keyin jas júbaylarmen bir shanyraq astynda túratyn Qayny «qinalady». Qaynygha әmengerlikke berilgen Kelin búghanasy bekimegen qaynysyn mise tútpaydy. Sóitip jýrip Mergenmen tabysady. Odan keyingi týnde Qaynydan teris búrylady. Endi әbden «tityqtaghan» jas bala eshkini qoragha alyp kirip, bir kadrdan keyin dambalyn týzep shyghyp kele jatady.

Osy epizod turaly dau tughanda Túrsynov: «Qorada ne bolghanyn men kórsetken joqpyn, arghy jaghyn әrkim ózi oilansyn», - deydi. Qarapayym qulyq. Áytpese filimning ón boyyndaghy parallelige qol qoyyp otyryp, osy kadrgha kelgende kýy shaqyryp bir birine artylghan qodastar tegin kórsetilgen bolyp shygha ma? Bilmeymin ghoy, bizding týsinikte malmen shatysu degen azghyndyqtyng eng soraqysy dep esepteletin. Al, rejisser «Sezari» kinoteatrynda jinalghan kórermenderding aldynda (filim osy kinoteatrdyng «Arthaus - Kulitovoe kino» baghdarlamasy boyynsha kórsetilgen): «Bizding auylda eshkige jetu ýshin ósu kerek» dep qarap túr. (Ózimen ketsin). Degenmen, «kóne týrkilerding jynystyq ómiri turaly» filimning ayaghy kartinany aqtap shyqty deuge bolady. «Eki balasyn jútqan» kesir kelindi óltirmek bolyp, tamaghyna jabysqan Ene endi bir sәtte ony bosatyp jiberedi. Óitkeni, onyng qúrsaghynda (kimning balasy bolsa da) nәreste bary esine týsken. Búl dýniyede ómirge sәby әkeluden, úrpaq jalghastyghynan manyzdy eshtene joq. Filimning negizgi iydeyasy osy sekildi. Mergenning úlyna qasqyrdyng sýtin sauyp bergen Ene Kelinning qolyna baqsylyq asa tayaghyn ústatady da, óz jónimen kete barady. Bylay qarap túrsan, bәri dúrys. Al, bylay qarasan... týrkiler teksiz bolyp shyghady. Osy bizge kerek pe? «Qazaqty jarylqaymyn» dep jýrgen Ermek Túrsynov osyny nege oilanbaydy?

Qazaqstannyng jer-jerinen tabylyp jatqan qorymdargha qaraghanda, ata-babalarymyz adamy týgili onyng túlpary men er-túrmanyn da arulap jerlegen. Aruaghyn dәl biz siyaqty syilaytyn halyq dýniyede joq shyghar. Al, myna filimde ólgen Kýieuding denesine suret shimaylaghannan keyin (kóne týrkiler astekter men mayyalar emes siyaqty edi ghoy), onyng mýrdesin kiyizge orap alyp, sheshesi әri de sýireydi, beri de sýireydi... Aqyry balbaldardyng ortasyndaghy tastyng ýstine qaldyryp ketedi. Sol kezde әldeqanday alyp qús kelip, tuystarynyng kózinshe deneni shúqyp jey bastaydy. Mening janymda otyrghan, bir kezdegi óktem últtyng ókili osyghan deyin-aq «vot tak, kazahy jili, vse v odnoy yurte» dep qytyghyma tiygen. Ol ózi aityp otyrghan «qazaqtardyn» balasyn ýilendire sala enshi bólip, qarasha ýy bolsa da tigip beretinin bilmeydi ghoy, onday tektilikti qazaqqa qimaydy da. Endi myna kóriniske qarap: «Chto nazyvaetsya, na sedenie bogam» dep mәz-meyram bolady. «Jetisken ekensin» deymin. Tang qalarlyghy, ol qazaqty ózinen artyq bilemin dep esepteydi. Al, myna kartina qazaqtar turaly emes, qazaqtardyn, jalpy týrkilerding arghy ata-babalary turaly ghoy. Tabighatpen etene tirshilik keshken halyq an-qústy syr-sipatyna baylanysty qadirley de bilgen. Týrkiler asa joghary baghalaytyn qyran qús ólekseni jemeydi. Al «qúzghyngha jem bolypty» degen eng ayanyshty nәrse emes pe edi? Qaytqan adamnyng jýzin jasyrmaytyn ba edi topyraqpen? «Qystyng kýngi tauly jer qazugha kelmeydi» degen - sendiretin dәiek emes. Kerek deseniz, ghalymdar Altaydan tabylghan Altyn adamnyng búzylmay saqtaluyn jer tonazyp túrghan kezde jerlenuimen baylanystyrady. Ony qoyshy, Kýieuding ardaqty tuystary ary qaray qaytti dersiz? Kóktemde kelip Ene tughan balasynyng qurap qalghan sýiegin jinap, qapqa salyp aldy. Qúddy bir otyn terip jýrgendey. Rejisser kórkemdik qiyalyn qayda baghyttasa da erki ghoy, biraq «kórkemdik shyndyq», qisyn (logika) degen úghymdardy da esten shygharmayyq. Búl filimge kóne týrkiler turaly dep aidar taghudyng basty sebebi, әriyne, qaytken kýnde de kórkem týsirilgen dýniyeni aqtap alu. Búl oy kórinistermen de bekitilgen: mәselen, keyipkerlerding qasqyr sýtin ishkeni. Nemese qazir san-saqqa shashyrap ketken týrkitektes últtardyng salt-dәstýrlerining tegis qamtylghany. Óz basym avtorlyq kinony syilaymyn, kinogerlerding enbegine shyn niyetimmen basymdy iyem. Biraq kompleksterden arylyp, on eki mýshesi býtin kino týsiretin uaqyt jetken shyghar dep esepteymin.

Qazaq kinosynyng qarlyghashtary bolishevikterdi madaqtap, Kenes sayasatyn tikeley uaghyzdady. 60-70-jyldary últtyq bolmysqa moyyn búra bastadyq («Mening atym - Qoja», «Taqiyaly perishte», «Qyz-Jibek», t.b.). «Jana tolqynmen» birge kompleksterimiz ekrangha shyqty. Mәselen, jynystyq qatynas - biz ýshin «jabyq» taqyryp bolyp kelgeni ras, búl - kenestik senzuranyn, qala berdi jergilikti mentaliytetting talaby edi. 90-jyldary týsirilgen Narymbetovting «Kózimning qarasy», Qalymbetovting «Aynalayyny», Temenovting «Qyzghyshqúsy»... biri últtyq minez-qúlyqtargha ironiyamen qarap, ezuine eriksiz kýlki ýiirse, biri «Qúday tastap ketken jerdin» uayymyn, endi biri óz ýiinde ózgening etegine tyghylugha mәjbýr sormanday úlandy sipattaytyn. Sonysymen de qúndy ed olari. Osy jәne osy ispettes birqatar filimderde juynghan qyzdy qyzyqtau, әiel men erkek jaqyndyghyn úrlanyp baqylau siyaqty kórinister kóp boldy. Búl - zandy qúbylys edi. Jәne kinony terapiya dep qa byldasaq, eger, el sanasynda evolusiya bolsa, jana zamanmen sәikessizdenip qalghan kompleksterden «emdelip» bituimiz kerek edi.

R.S.: El sanasy qay dengeyde bolsa - kino da sol shamada. Basqasha boluy mýmkin emes. Mysaly, nege sol «Tulipan» men sol «Kelinde» aidalada, tomagha-túiyq ómir sýretin malshylardyng ómiri kórsetiledi? (Tipti eki filimde de qyz úzatatyn auyl - jalghyz ýy ghoy!) Qazaqtyng mandayyna bitken jalghyzdyq pa búl? Al, endi kembaghal sanadan qalay ajyraymyz?..

«Dala men qala» gazeti, 26.10.2009