QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG PREZIYDENTI N.NAZARBAEVQA, QAZAQ HALQYNA JÁNE RESPUBLIKAMYZDAGhY ÓZGE ÚLT ÓKILDERINE

AShYQ HAT

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Sizding atynyzgha qazaq tiline Memlekettik mәrtebe beriluining 20 jyldyghyna oray, elimizdegi belgili qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyn, merzimdi basylym basshylarynyn, ziyaly qauym ókilderining úiymdastyruymen, 20-qyrkýiek kýni Almatydaghy Respublika Sarayynda ótkizilgen «Memlekettik tildi qoldau aksiyasynda» qabyldanghan ashyq hat joldaghanymyzdy bilesiz.

Bizding sol ashyq hatymyzdyng atyn atap, týsin týstemese de, Memlekettik hatshy - Syrtqy ister ministri Qanat Saudabaev 20-qazan kýni, Aqordada ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdar basshylarynyn, Qazaqstan halqy Assambleyasy ókilderining qatysuymen ótken keneste hattaghy úsynys, talaptargha jauap bergen synay tanytty. Mәselen, ol kisi bylay dedi:

QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG PREZIYDENTI N.NAZARBAEVQA, QAZAQ HALQYNA JÁNE RESPUBLIKAMYZDAGhY ÓZGE ÚLT ÓKILDERINE

AShYQ HAT

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Sizding atynyzgha qazaq tiline Memlekettik mәrtebe beriluining 20 jyldyghyna oray, elimizdegi belgili qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyn, merzimdi basylym basshylarynyn, ziyaly qauym ókilderining úiymdastyruymen, 20-qyrkýiek kýni Almatydaghy Respublika Sarayynda ótkizilgen «Memlekettik tildi qoldau aksiyasynda» qabyldanghan ashyq hat joldaghanymyzdy bilesiz.

Bizding sol ashyq hatymyzdyng atyn atap, týsin týstemese de, Memlekettik hatshy - Syrtqy ister ministri Qanat Saudabaev 20-qazan kýni, Aqordada ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdar basshylarynyn, Qazaqstan halqy Assambleyasy ókilderining qatysuymen ótken keneste hattaghy úsynys, talaptargha jauap bergen synay tanytty. Mәselen, ol kisi bylay dedi:

«...biz jekelegen shekten shyqqandardyng eldegi qazaq tilining jaghdayyn qasaqana, sybay syndy tóndiretin, prosesti atýsti, jasandy týrde jedeldetuge shaqyratyn qanday da bir populistik jәne arandatushy mәlimdemelerdi qabyldamaymyz. Osynau barynsha nәzik saladaghy radikaldyq pen bir qiyrdan bir qiyrgha ketudi de qabylday qoymaymyz».

Sonda Q.Saudabaev myrzanyng baghalauynsha, aksiyagha qatysqan «Núr Otan» partiyasynan bastap barlyq sayasy partiyalardyng ókilderi, qoghamdyq úiymdar, ziyalylar, til janashyrlary, qysqasy, Saraygha jinalghan 4 mynnan astam halyq shekten shyqqandar, populister, arandatushylar, radikaldar, keudemsoqtar bolghany ma?

Biz atalghan hatta tizip kórsetken 10 týrli úsynys, talaptar, yaghni, Memlekettik til turaly zang qabyldau, «Qazaqstandyq últ» iydeyasyna tosqauyl qoiy, «Ýsh túghyrly til» úranyn ózgertu, Til agenttigin, Til inspeksiyasyn qúru, resmy kezdesulerde Memlekettik tilde sóileu, Innovasiyalyq-tehnologiyalyq ortalyq qúru, qoldanbaly tilmen ainalysatyn institut ashu, 24 saghat memlekettik tilde habar taratatyn telearna ashu sekildi 20 jyldan beri jinaqtalghan, kezek kýttirmes mәselelerde qanday shekten shyqqandyq, populizm, arandatu, radikaldyq, keudemsoqtyq bar?

Sonday-aq, óziniz basqaratyn «Núr Otan» partiyasynyng 2007 jylghy 4-shi shildede kezekten tys ótken HI sezinen keyingi baspasóz mәslihatynda bildirgen oiynyzdy Qazaqstan halqy Assambleyasynyng 15-shi sessiyasynda taghy da qaytalauynyz bizdi ghana emes, últym deytin barsha qazaqty qatty tiksintip tastaghanyn da aitpay túra almaymyz. Mәselen, Siz 4-shildede bylay degen bolatynsyz: «...my iydem k samoiydentifikasiy - byti edinym narodom Kazahstana. Vot, napriymer, amerikansy sostoyat iz sotny narodov y nasiy, no nazyvaytsya amerikansami. Nikto tam ne nazyvaet drug druga kitaysem ily koreysem. A tvoya nasionalinosti - eto tvoe delo... Y eto pravilino. Potomu chto odna strana doljna jiti odnim narodom». Osy sózinizdi juyrda Assambleyada jasaghan bayandamanyzda bylay tolyqtyrdynyz:

«Pervyy vopros - chto my ponimaem pod nasionalinym edinstvom? Eto znachit byti soobshestvom splochennyh etnicheskiyh, religioznyh y drugih sosiokuliturnyh grupp, jivushih v nashey strane. Pojaluy, samaya mnogonasionalinaya strana - eto SShA, gde sotny etnosov, no vse ony - amerikansy. Buduchy s ofisialinym vizitom v Brazilii, ya otmetil dlya sebya, chto y eta strana mnogonasionalina, no vse jiytely - brazilisy... My doljny idty po etomu putiy...»

Sany kóp últtardyng sany az últtargha qysym jasamauy jalpyәlemdik Adam qúqy deklarasiyasynyng 1, 19, 26-baptarynda jәne halyqaralyq azamattyq jәne sayasy qúqyqtyq paktining 1, 2-baptarynda tasqa tanba basqanday etip kórsetilgen. Biraq Resey Federativtik Respublikasy songhy jyldary óz qaramaghyndaghy tatar, bashqúrt, ingush, sheshen, altay, yakut, buryat, qúmyq, balkar, t.b. últtargha ashyq týrde qysym kórsetip, olardyng ana tilindegi mektepterin jauyp, orystildi bilim oshaqtaryna auystyruda. Mysaly, Tatarstan men Bashqortostanda songhy jyldar ishinde 3 myngha juyq tatar, bashqúrt mektepteri osynday kýige úshyraghan. Reseyding jappay orystandyru sayasatynan ýlgi alghan Qytay Halyq Respublikasy da basqa últ tilderindegi mektepterdi jappay qytaylandyrugha kóshti. Búryn Kenester Odaghynyng qúramynda bolyp, býginde egemendik tuyn kótergen memleketterding kóbi Reseyding orystandyru sayasatyna ýrke qarauda. Tek Belorussiya men Qazaqstan ghana Reseyding az últtargha kórsetip otyrghan zorlyghyn mýlde eleusiz qaldyryp, onymen kedendik odaq qúryp, ózgeshe ortaq mәmilege keldi.

Egemendi memleket atanghanymyzgha 18 jyl bolsa da, sonau Patshalyq Resey túsynda jәne Kenestik totalitarlyq jýie kezinde keng qanat jayghan orystandyru sayasatyna kýni býginge deyin bagha berilgen joq. Qayta elimizdegi últsyzdandyru búrynghydan da ýdey týsti. Jaraydy, Assambleya arqyly Siz úsynyp otyrghan amerikandyq jýiege kóshe qoyayyq. Sonda qay tildi ortaq til etemiz? Áriyne, biylik kýni býginge deyin mensinbey kele jatqan, erteng de mensine qoymaytyn memlekettik tildi emes. Til joq jerde últ joq. (Búl arada qanday mýdde algha shyghyp túrghany taghy belgili).

«Egemen Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde jariyalanghan qalyng kópshilikting talqylauyna úsynylghan, Qazaqstan Halqy Assambleyasy qabyldaugha tiyisti, «Qazaqstandyq últty» (júrtty shatastyru maqsatynda) «el birligi» degen sózben almastyrghan «Qazaqstannyng el birligi doktrinasynda» «...memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda qazaq tilimen teng dәrejede orys tili resmy týrde qoldanylady» delingen. 2006, 2007 jyldary keybir Parlament deputattary: «Bizde memlekettik til ekeu, óitkeni Ata Zanymyzdyng 7-babynda orys tilining resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylatyny aitylghan», - dep daulasqan-dy. Sol kezgi bir deputattyng mәlimdemesine baylanysty QR Konstitusiyalyq Kenesi kóterilgen mәselege oray qosymsha qauly shygharghan bolatyn. Biraq ol qaulyny memlekettik basylymdardyng birde-biri jariyalamady. Endi sol qújattan ýzindi keltirelik:

«...Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady degen konstitusiyalyq norma orys tiline ekinshi memlekettik til mәrtebesi beriletinin bildirmeydi.

...memlekettik rәmizderde tek qana qazaq tilining paydalanyluy; memlekettik organdardyng mórleri men mórtanbalaryndaghy ataularynyn, memleketting egemendigin aiqyndaytyn memlekettik belgilerding (shekara baghandarynda, keden atributtarynda jәne t.b.) qazaq tilinde jazyluy; memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng qúqyqtyq aktileri men ózge de resmy qújattarynyng mәtinderin qaghazda jәne ózge de tasymaldauyshtarda ornalastyrghanda, memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng resmy túlghalary kópshilik aldynda sóz sóilegende; memlekettik organdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng resmy blankileri men basylymdarynda; últtyq valutada jәne ózge de memlekettik baghaly qaghazdarda; Respublika azamatynyng jeke basyn kuәlandyratyn qújattarda, memleket atynan beriletin ózge de qújattarda, sonday-aq memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng qyzmetimen baylanysty ózge de salalarda qazaq tiline basymdylyq beriledi».

QR Konstitusiyalyq Kenesining qosymsha qaulysynda kórsetilgen memlekettik til iyelenuge tiyisti basymdyqtardy biylik kýni býginge deyin bayqamaghan synay tanytuda. Eger osy qaulygha zang kózimen ýniler bolsaq, basqasyn bylay qoyghanda, eki tilde basylghan últtyq tengemiz de, Preziydent әkimshiliginen bastap Ýkimet ýii de jәne olardyng oblystyq, qalalyq, audandyq, yaghny memlekettik úiymdarynyng mandayshalary (qoghamdyq, jeke menshik oryndardan basqa) tek memlekettik tilde jazyluy kerek eken. 2010 jyldan bastap jappay memlekettik tilge kóshuge tiyisti bolatynbyz, qazir ol qauly da kóp bos әngimening birine ainaldy. Qúrylymy men zandylyghynyng ózi dauly Qazaqstan halqy Assambleyasy talqylaugha úsynghan Qazaqstannyng el birligi doktrinasynyng «Til sayasaty salasynda» atty bóliminde memlekettik til tónireginde jenil salmaqty, manyzy shamaly mәseleler ghana algha tartylghan. Kerisinshe, orys tilin memlekettik til retinde zandastyrugha baghyttalghan «ýsh túghyrly til» sayasatyn kezen-kezenimen iske asyru mindeti qarastyrylghan. Al úzaq jyldardan beri jinaqtalghan problemalar, «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda úsynylghan talaptardyng biri de kórinis tappaghan. Qysqasy, ýlkendi-kishili biylik iyelerining memlekettik tildi damytugha dәrmeni joq. Óitkeni olardyng bәri ózinizding auzynyzgha ghana qarap otyr.

Siz Assambleyada sóilegen sózinizde Konstitusiyalyq Kenesting qosymsha qaulysyna ýndespeytin «orys tiline memlekettik tildi qarsy qoygha bolmaydy» degen pikir aittynyz. Sonda, búdan bylay memlekettik tilge múryn shýiire qarap, tek orys tilinde ghana sayraytyn bir basshygha «ana tilinizdi nege mensinbeysiz?» dep eskertu jasasaq, orys tiline memlekettik tildi qarsy qoyghandyghymyz bolmay ma?! Osy sóziniz arqyly «qazaq tili uaqytsha, bolashaqta týgel orys tiline kóshemiz degen» oidy menzep túrghan sekildisiz. Qazir búl mindetti bastauyn amerikandyq últtan alatyn «el birligi» («qazaqstandyq últ») iydeyasy atqaratynyna kózi qaraqty adamnyng kýmәndanbasy aiqyn.

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng tóraghasy Qasymjomart Toqaev QR Syrtqy ister ministri bolyp qyzmet atqaryp túrghan shaghynda «Týrkistan» gazetine bergen súhbatynda (2.HI.2004 j.) «Qazaqstandyq últ» degen tezisti mýlde qabyldaugha bolmaydy», - dep mәlimdese, óziniz basqaratyn «Núr Otan» partiyasy jetekshilerining biri Erlan Qarin taghy sol «Týrkistan» gazetinde (29.H.2009 j.) «...búryn da aityp jýrmin, qazir de qaytalap aitayyn, men «qazaqstandyq últ» konsepsiyasyn qoldaushylardan emespin. Mening oiymsha, últtyq sayasatta eng әueli qazaqtyng birligin qalyptastyrudy oilau kerek», - dep óz pikirin ashyq bildiredi. Tipti óz ainalanyzda ýlken qyzmette jýrgen, el, últ taghdyryna nemqúraydy qaramaytyn adamdardyng edәuir bóligi «qazaqstandyq últqa» yaghny («el birligine») qarsy.

Alayda Qazaqstandy orystildi memleket etip jasaqtaytyn «el birligi» («qazaqstandyq últ») iydeyasyn orystildi qauym osy joly da dәl týsindi. Týsindi de, quanyshtaryn jasyra almady. Mysaly, Sergey Duvanov degen sarapshy bylay dep jazady:

«...IY tretiy vyvod, organichno vytekaishiy iyz dvuh pervyh: chto v Kazahstane ne budet nasionalinogo gosudarstva, a budet grajdanskoe po priymeru SShA, Brazilii, Avstraliiy...

Soglasiytesi, chto etim Nazarbaev stavit jirnui tochku v obshestvennoy diskussiy o tom, kakoy Kazahstan my stroiym: nasionalinoe gosudarstvo kazahov, v kotorom pozvoleno jiti ostalinym etnosam, libo sugubo grajdanskoe gosudarstvo, nazvannoe v chesti korennogo etnosa, no v kotorom voprosy etnicheskogo proishojdeniya ostaitsya za bortom gosudarstvennoy jizniy.

V svoem vystuplenii, priyvedya konkretnyy priymer SShA, Brazilii, Fransii, Nazarbaev chetko oboznachil gosudarstvennui politiku v etom voprose. V ponimaniy Nazarbaeva nyneshniy Kazahstan - eto edinyy narod bez razdeleniya na kazahov iy russkiyh, na aziatov iy evropeysev, na musuliman, pravoslavnyh, katolikov iy protestantov. Vse projivaishie v strane - GRAJDANE iy potomu kazahstansy.

Pry vsem moem kriticheskom otnosheniy k Nazarbaevu trudno ne priznati, chto eto silineyshiy hod, kotoryy odnoznachno obespechit samui shirokui podderjku nyneshnego rejima so storony vseh nekazahov, a takje chasty russkoyazychnyh kazahov» (Informasionno-analiticheskiy portal «Respublika KZ»).

S.Duvanov Sizding neni menzep otyrghanynyzdy dóp basqan.

Sizding bayandamanyzdyng «Pry etom razvitie gosudarstvennogo yazyka ne doljno vesty k diskriminasiy iyz-za togo, chto kto-to im poka ne vladeet. Narusheniya konstitusionnyh prav nashih grajdan nedopustimy, ih doljny nemedlenno presekati pravoohraniytelinye organy» degen túsy últjandy qazaq perzentterining qolyna kisen bolyp salynghaly túr. Búl talap doktrinagha da endirilipti. Biz endigi jerde memlekettik tilding mýshkil halin mýlde aitudan qalatyn tәrizdimiz. Aytsaq - jauapqa tartylamyz. Óitkeni qúqyq qorghau oryndaryna әlgindey tapsyrma berdiniz. Osy mәlimdemenizdi oqyghanda 37-jylgha qayta oralghanbyz ba dep qaldyq. Sol zamanda da dәl osylay shekteu qoyylghan. Memlekettik tilde sóileuge namystanatyn biyliktegi keybir qandastarymyzgha «múnyng dúrys emes» deuge qúqymyz bolmasa, últymyzdyng joq jitigin týgendey almasaq, bizge Tәuelsizdikting qajeti qansha? Osy tapsyrmanyzdyng quatyn joyghyzugha tiyistisiz. Álde jetken jerimiz osy ma?

Kez kelgen eldi jalqy últtyq (mononasionalinaya) dep moyyndau ýshin sol últtyng býkil túrghyndar sanynyng 67% payyzdyq ýlesi bolsa jetkilikti eken. Búl halyqaralyq qúqyq pen órkeniyettik qaghidasynyng tújyrymdamasy bolyp tabylady.

Eger biz eng bayyrghy jәne erekshe bedeldi, әlem moyyndaghan halyqaralyq qúqyq qorghaushy «Fridom Haus» atty úiymnyng (onyng qamqorshylarynnyng sanatynda atyshuly sayasattanushylar Z.Bjezinskiy, B.Richardson, K.Adeliman jәne t.b. bar) qújattaryn qarasaq, onda aiqyn da anyq mynaday anyqtama berilgen: «Túrghyndarynyng ýshten eki bóliginen astam ýlesi biregey etnos tobyna jatatyn el jalqy últtyq (mononasionalinaya), al osy ýles ýshten eki bóliginen aspasa, ol kóp últty (mnogonasionalinaya) dep atalynady» delingen.

Qazaq elinde jýrgizilgen songhy túrghyndar sanaghynyng nәtiyjesi - (27.02.2009 j.) elimizdegi qazaq últynyng ýlesi 67,8% payyzyn qúrap, jalpy halyq sanynyng ýshten eki mejesinen artqanyn mәlim etti. Eger jogharyda keltirilgen halyqaralyq bedeldi, qaghidalyq anyqtamagha sýiensek, Qazaqstan jalqy qazaq últynyng (mononasionalinaya) memleketi ekendigi kýmәnsiz.

Alayda Izraylide evrey últy 60% ghana, biraq ol jalqy últtyq memleket. Onyng barlyq sayasaty tek qana evreylerding jaqsy túrmys qúruyna baghyttalghan. Birikken Arab Ámirliginde  jergilikti arab últy 20% qúraydy jәne tek solar ghana múnaydyn  iygiligin kórip otyr. Búl jalqy últtyq (mononasionalinoe) memleketting emes, últtyq (nasionalinoe) memleketting mysaly bolyp tabylady.

Biz osy jayttardy eskere kele «El birligi» («Qazaqstandyq últ») doktrinasynyng ómirge keluine negiz bolghan, halyqaralyq qúqyqtyq normalargha  say kelmese de, kezinde qabyldanyp ketken «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» Zandy qayta qarap, Konstitutsiyagha mýlde jana  ózgeris engizu qajet dep bilemiz.

Biz eshqashan da óz últymyzdy ózge últtardan biyik qoyghan emespiz. Respublikamyzda ómir sýrip jatqan barlyq etnostar tilinin, salt-sanasynyn, ruhany qúndylyqtarynyng saqtaluyn, órken jangyn qalaymyz. Sol yqylas-niyetimiz eshqashan ózgermeydi. Áriyne, elimizdegi әr últ ókilining tili men ruhy ýlken auqymda qanat qaghar óz týpki Otany bar. Orystardiki - Resey, ózbekterdiki - Ózbekstan, nemisterdiki - Germaniya, ukraindardiki - Ukraina, tәjikterdiki - Tәjikstan... Sonda basqa Otany joq, óz ata-babasynyng jerinde «el birligi» («qazaqstandyq últ») arqyly kóp etnostyng birine ainalyp, tili, ruhy joyylghaly túrghan qazaq halqynyng bolashaghy qalay bolmaq? Qazaqstan halqy Assambleyasy arqyly úsynylyp otyrghan doktrinada memlekettik til turaly jazylghan jyly sózderding kóbi kóz aldau, oiyn ekenin de sezip otyrmyz. Ýlken biylik basyndaghylardyng birde-bireui balasyn, qyzyn, tym qúrysa nemeresin memlekettik tildegi balabaqshagha, mektepke bermeuinen keleshekte «el birligi» («qazaqstandyq últqa») kóshiretinderinizdi shamalaghanbyz. (Biraq býgingi dengeydegi jamandyqqa qimap edik...) Búl arada respublikamyzdy meken etetin basqa últ ókilderi de myqtap oilanghany jón. Olar tilin, salt-sanasyn, ruhany qúndylyqtaryn tikeley joygha aparatyn, ózining negizgi bastauyn «amerikandyq últtan» alatyn, tipti Assambleya úsynghan doktrinada da aty, týpki maqsaty jasyrylghan «qazaqstandyq últtyn» qasireti shash etekten ekenin este ústaghandary lәzim. Árbir últ óz tilin, óz bolmysyn saqtap qalugha qúqyly. Qazaqstan biyligining búl qadamy Birikken Últtar Úiymy men YuNESKO qabyldaghan zandargha kereghar. Qazaq halqyn jәne respublikamyzdaghy ózge últ ókilderin últsyzdandyrugha bastaytyn, búl amerikandyq, kosmipolittik qadamgha, demokratiyalyq ýrdis ayasynda, ashyq týrde qarsylyghymyzdy bildiremiz!

Bәrimizge oilanar, tolghanar kezeng keldi...

Á.NÚRPEYISOV, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng Halyq jazushysy; Q.MEDEUBEKOV, akademiyk, auylsharuashylyghy ghylymdarynyng doktory, professor, QR memlekettik syilyghynyng laureaty, 1982-1991 jyldar aralyghyndaghy Qazaq KSR Jogharghy Kenesining tóraghasy; M.ÁLIMBAEV, Qazaqstannyng Halyq jazushysy, QR memlekettik syilyghynyng laureaty; M.MYRZAHMETOV, akademiyk, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, filologiya ghylymdarynyng doktory; A.ÁShIMOV, KSRO Halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; M.ShAHANOV, respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyn, tirkelmegen «Halyq ruhy» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Qazaqstannyng Halyq jazushysy; J.TÚYaQBAY, B.ÁBILEV, JSDP «Azat» partiyasynyng teng tóraghalary; S.Ábdildiyn, Qazaqstannyng Kommunistik partiyasynyng tóraghasy; V.KOZLOV, tirkelmegen «Algha!» halyqtyq  partiyasynyng tóraghasy; B.NÚRMÚHAMEDOV, «Aq jol» partiyasy atynan partiya tóraghasynyng orynbasary; K.ORMANTAEV, akademiyk, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, medisina ghylymdarynyng doktory, professor; M.TÁTIMOV, demograf, Ortalyq Aziya uniyversiytetining rektory, politologiya ghylymdarynyng doktory, professor, «Qúrmet» ordenining iyegeri; Gh.Jaylybay, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasy tóraghasynyng birinshi orynbasary; T.KÁKIShEV, akademiyk, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor; R.SYZDYQOVA, akademiyk, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Q.YSQAQ, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, QR enbegi singen qayratker; D.Isabekov, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory; Q.MYRZA-ÁLI, Qazaqstannyng halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Sh.ELEUKENOV, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor; N.Nýsipjanov, Qazaqstannyng halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Q.JÚMADILOV, Qazaqstannyng halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; G.BELGER, jazushy, Preziydentting Beybitshilik jәne ruhany kelisim syilyghynyng laureaty; S.GhABBASOV, jazushy, Medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory,  Mahambet syilyghynyng laureaty, KSRO densaulyq saqtau isining ýzdigi; T.Medetbek, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; S.IMANASOV, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; IY.SAPARBAY, aqyn, Platinaly «Tarlan» syilyghynyng laureaty; S.Batyrshaúly, respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng Astana qalalyq filialynyng tóraghasy; Gh.Qabyshúly, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jornalshysy; D.KÓShIM, «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy; A.SARYM, sayasattanushy, A.Sәrsenbayúly qorynyng jetekshisi; E.Tórehanov, Almaty qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy; A.Osman, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, Ázirbayjan mәdeny ortalyghynyng tórayymy; B.Imanqoja, «Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy; B.Sәduúly, «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining tóraghasy; H.Ghabjalilov, «Alash» tarihy zertteuler ortalyghynyng perziydenti, «Alash» etnologiyalyq tarihiy-ghylymy jurnalynyng bas redaktory; R.Sәrsenbay, «Jas Alash» gazetining bas redaktory; G.ERGhALIYEVA, «Svoboda slova» gazetining bas redaktory; J.Áshimjan, «Qalamger-Media» ortalyghynyng diyrektory; J.Shashtayúly, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory; Á.SYGhAY, «Daraboz» jurnalynyng bas redaktory, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Sh.Patteev, «Týrkistan» gazetining bas redaktory; M.Toqashbaev, «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory; B.Núrjekeev, «Jalyn» baspasynyng diyrektory; J.Qalybay, «Júldyzdar otbasy» jurnalynyng bas redaktory; Ú.Esdәulet, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory; M.Qúlkenov, «Tansholpan» jurnalynyng bas redaktory; N.DÁRIMBET, «Azat» gazetining bas redaktory; M.Salqynbaev, «Aqiqat» jurnalynyng bas redaktory; Q.Týmenbay, «Ýrker» jurnalynyng bas redaktory; Q.Isa, «Jas qazaq» TGR JShS gazetining bas diyrektory, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, QR Mәdeniyet qayratkeri; J.QORGhASBEK, jazushy, «Jas Órken» JShS-nyng bas diyrektory, «Tarlan Ýmit» syilyghynyng iyegeri; S.Múhtarbek, «Qazaqstan» gazetining bas redaktory; Q.Sәrsekeev, «Qazaq» gazetining bas redaktory; E.Ayghaliyúly, «Qazaqstan-Zaman» gazetining bas redaktory; M.QOSMAMBETOV, «Ýsh qiyan» baspasynyng diyrektory; E.Jenisúly, «Úlan» gazetining bas redaktory, I.OMAR, «Zamana» gazetining bas redaktory; Q.GhABDOLLA, «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory; T.AYTBAYÚLY, «Jyl on eki ai» jurnalynyng bas redaktory; S.SMATAEV, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; M.Ysqaqbay, Qazaqstan avtorlary qoghamynyng tóraghasy; B.Atabaev, «Aqsaray» muzikl jastar teatrynyng diyrektory; A.QORAZBAEV, әnshi-sazger, «Qazaq әuenderi» AQ «Qazaqkonsert» KB filialynyng diyrektory, Qazaqstannyng Halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; M.Iliyasova, «Mayra» produserlik ortalyghynyng diyrektory; Q.BILÁL, jazushy, Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasy tóralqasynyng mýshesi, QR Mәdeniyet qayratkeri; D.TÚRLYBEK, jazushy, Halyqaralyq Týrki әlemi telestudiyasynyng bas diyrektory, Halyqaralyq «Jambyl» atyndaghy syilyqtyng laureaty; J.Kenebay, «Tanym» pikirsayys klubynyng jetekshisi; Y.Dәbey, aqyn, «Alan» әdeby birlestigining jetekshisi; J.Mamay, «Ruh pen til» klubynyng jetekshisi, A.Sәrsenbayúly atyndaghy syilyqtyng laureaty; J.Shymshyqov, QR Ghylym, bilim ministrligi Ekonomika institutynyng Astana qalasyndaghy filialynyng diyrektory, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, professor; B.TÓREGhOJINA, «Ar. Ruh. Haq» qoghamdyq qozghalysynyng tórayymy; B.SARBALAÚLY, synshy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; K.Tәlimúly, Talghar audandyq memlekettik tildi oqytu ortalyghynyng diyrektory; A.ASANOVA, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining qúrbany L.Asanovanyng anasy; T.RYSQÚLBEKOV, «Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestigi tóralqasynyng mýshesi, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining qúrbany, «Halyq qaharmany» Qayrat Rysqúlbekovtyng inisi; Á.Qayyrbekov, S.Múqanov pen Gh.Mýsirepovting memlekettik әdebiy-memorialdyq múrajay keshenining diyrektory; J.BÓDESh, aqyn, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; A.ÁLIM, aqyn, M.Maqataev atyndaghy syilyqtyng iyegeri, QR Mәdeniyet qayratkeri; B.QOYShYBAEV, jazushy, Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu Qoghamynyng preziydenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty; T.ÁLIMBEKÚLY, satiriyk, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; R.IMAHANBETOVA, A.Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty; Q.UMAROV, Qazaqstan kiynematografister Odaghynyng mýshesi, kinorejisser-dokumentalist; M.KENJEBAY, aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri; H.QOJA-AHMET, 1970-1980 j.j. sayasy tútqyn, «Azat» qozghalysynyng tóraghasy; J.QUANYShALIYN, «Jasa, Azattyq!» qoghamdyq birlestigining tóraghasy; Sh.ÁBDIKÁRIMOV, aqyn, Qyzylorda qoghamdyq teleradiokompaniyasynyng tóraghasy, respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy; K.ASAN-ATA, jazushy, Halyqaralyq Hellmann-Hemmett (AQSh) syilyghynyng laureaty; M.KENJEBAY, auylsharuashylyghy ghylymdarynyng kandidaty, dosent; A.QADYRBAEVA, «Kýretamyr» qoghamdyq qorynyng preziydenti; D.ÁShIMHANÚLY, jazushy, «El-shejire» qoghamdyq qorynyng tóraghasy; Q.ILIYaSÚLY, satiriyk, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; Q.BOLATBAEV, T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng prorektory, ónertanu doktory, professor; B.QÚNDAQBAYÚLY, ónertanu doktory, professor, QR enbek sinirgen qayratkeri, B.NÓGERBEK, ónertanu doktory, professor, QR enbek sinirgen qayratkeri; S.QAMShYGER, aqyn; B.ÁShIRBAEV, aqyn; T.ÁSEMQÚLOV, jazushy; Á.Qalambaev, KSRO halyq aghartu isining ýzdigi, Saryaghash audanynyng qúrmetti azamaty; B.TOBAYaQOV, aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri; S.ÁBDIKÁRIMOV, jazushy, QR Mәdeniyet qayratkeri; K.ADYRBEK, jurnalist, Preziydent syilyghynyng laureaty; J.SÁRSEK, aqyn, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; T.TANJARYQ, aqyn, «Serper» jastar syilyghynyng laureaty; S.SEYTMAN, aqyn; M.MÁLIKOV, jazushy; E.JÝNIS, aqyn, Preziydent kubogining iyegeri, halyqaralyq «Shabyt» festivalining jýldegeri: A.ELGEZEK, aqyn,«Serper» jastar syilyghynyng laureaty; J.Dәulet, sazger, QR Mәdeniyet qayratkeri; M.ABAGhAN, til janashyry, QR Mәdeniyet qayratkeri; B.ShARAHYMBAY, aqyn, Býkiltýrki dýniyesi aqyndary festivalining laureaty; B.ÁBISh, jazushy, Gh.Mýsirepov atyndaghy syilyqtyng laureaty; S.ÁKELEY, әnshi, Halyqaralyq әnshiler konkursynyng laureaty, Últtyq Óner akademiyasynyng agha oqytushysy; M.QALYBAY, Qazaqstan Respublikasyna erekshe enbegi singen zeynetker; Gh.DÝISEN, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty; E.AQShOLAQOV, jazushy; IY.JEMENEY, filologiya ghylymdarynyng doktory, QR Mәdeniyet qayratkeri; S.ShÝKIRÚLY, jurnalist, QR enbegi singen mәdeniyet qyzmetkeri; U.NÚRGELDI, filologiya ghylymdarynyng doktory; Z.BAZARBAEVA, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor; E.RAQYShEV, rejisser, «Jas Úlan» kinostudiyasynyng diyrektory; T.BINAShEV, mýsinshi, QR Mәdeniyet qayratkeri; D.MÚQANOV, audarmashy, әdebiyettanushy; B.OMAROV, sazger, «Arman» produserlik ortalyghynyng diyrektory; A.OMAROV, әnshi, «Do-Major» tobynyng mýshesi; S.MEDEUOV, әnshi, «Serper» jastar syilyghynyng laureaty; t.b.

Ashyq hatty býginge deyin 5219 adam  quattap qol qoydy. Qol qoy әli de jalghasa bermek.