SÚLTANBEK QOJANOV JÁNE JER ÝShIN KÝRES
Biz maqalamyzda iri memleket jәne qogham qayratkeri S.Qojanovtyng úrpaqqa ónege bolarlyq ómir jolynyng jarqyn qyrlarynyng biri onyng 1924 jyly jýzege asyrylghan Orta Aziyadaghy últtyq-territoriyalyq mejeleudi jýrgizu kezindegi qyzmetine ghana toqtalmaqpyz. Jer ana ýshin, jan berisip jan alysar sol bir kezende ol qazaqtyng bir sýiem jeri ýshin tabandy týrde kýresip, últ mýddesi ýshin eshteneden de tayynbaytynyn kórsete bilgen qayratker boldy.
«Bólshekte de, biyley ber» prinsiypin ústanghan Resey imperiyasy býkil qazaq jerin otarlap, uysyna endirgennen keyin, óz qalauy boyynsha qasiyetti jerimizdi birneshe general-gubernatorlyqqa bólshektep tastady. Imperiyalyq biylik qúlap, jana kenestik biylik ornaghannan keyin búrynghy imperiyanyng qol astyndaghy halyqtar kenestik negizdegi avtonomiyalyq biylikke qol jetkizuge úmtyldy.
1920 jyly 26 tamyzda BOAK men RKFSR Halyq komissarlary kenesining «Avtonomiyaly Qyrghyz(Qazaq) Sosialistik Kenestik Respublikasyn qúru turaly» V.IY.Lenin men M.IY.Kalinin qol qoyghan dekreti jariyalandy.
Biz maqalamyzda iri memleket jәne qogham qayratkeri S.Qojanovtyng úrpaqqa ónege bolarlyq ómir jolynyng jarqyn qyrlarynyng biri onyng 1924 jyly jýzege asyrylghan Orta Aziyadaghy últtyq-territoriyalyq mejeleudi jýrgizu kezindegi qyzmetine ghana toqtalmaqpyz. Jer ana ýshin, jan berisip jan alysar sol bir kezende ol qazaqtyng bir sýiem jeri ýshin tabandy týrde kýresip, últ mýddesi ýshin eshteneden de tayynbaytynyn kórsete bilgen qayratker boldy.
«Bólshekte de, biyley ber» prinsiypin ústanghan Resey imperiyasy býkil qazaq jerin otarlap, uysyna endirgennen keyin, óz qalauy boyynsha qasiyetti jerimizdi birneshe general-gubernatorlyqqa bólshektep tastady. Imperiyalyq biylik qúlap, jana kenestik biylik ornaghannan keyin búrynghy imperiyanyng qol astyndaghy halyqtar kenestik negizdegi avtonomiyalyq biylikke qol jetkizuge úmtyldy.
1920 jyly 26 tamyzda BOAK men RKFSR Halyq komissarlary kenesining «Avtonomiyaly Qyrghyz(Qazaq) Sosialistik Kenestik Respublikasyn qúru turaly» V.IY.Lenin men M.IY.Kalinin qol qoyghan dekreti jariyalandy.
Dekretting birinshi punktinde: «RKFSR-ding bir bóligi retinde Avtonomiyaly Qyrghyz(Qazaq) Kenestik sosialistik respublikasy» qúrylsyn delindi. Qazaq AKSR-ining qúramyna Semey, Aqmola, Torghay, Oral oblystary jәne Zakaspiy oblysy men Astrahani guberniyasynyng qazaqtar mekendegen jerleri kirdi. 26 tamyzdaghy dekretke qosymsha retinde BOAK 22 qyrkýiekte qabyldap jariyalaghan qosymsha qaulyda óz manayyndaghy audandarmen qosa Orynbor da qazaq AKSR-ining qúramyna engizildi. Sonymen qatar dekrette bylay dep atap kórsetilgen bolatyn: «Qazir Týrkistan respublikasynyng qúramyna enip otyrghan qyrghyz(qazaq) territoriyasyn Qyrghyz(Qazaq) respublikasynyng qúramyna engizu osy oblystardyng halyqtarynyng bildirgen tilegi boyynsha jasalady». (Obrazovanie kazahskoy ASSR. Sbornik dokumentov y materialov. Alma-Ata, 1957. -s 252)
Zang jýzinde Kenestik negizdegi Qazaq avtonomiyasy qúrylghanymen de ol býkil bayyrghy qazaq jerlerin qamtyghan joq. Birtútas qazaq jerlerin biriktirude sol kezdegi әrtýrli dәrejede memlekettik, partiyalyq qyzmette otyrghan jәne taghy da basqa últ janashyrlarynyng ter tóguine tura keldi. Ásirese, Qostanay uezin, Aqmola men Semey guberniyalaryn, Týrkistan AKSR qúramynda bolghan Jetisu jәne Syrdariya oblystaryn Qazaq Avtonomiyasyna qaytaru óte qiyn aitys, tartys jaghdayynda jýrgizildi. Talas tudyrghan Qostanay uezi, Aqmola jәne Semey guberniyalary 1920-21 jyldary Qazaq avtonomiyasyna qaytarylghannan keyin, endigi kezektegi negizgi júmys Syrdariya men Jetisu oblystaryn Qazaq avtonomiyasyna qaytaru edi.
1918 jyly 20 sәuir men 1 mamyr aralyghynda Týrkistan kenesining V sezi Týrkistan kenestik federativtik respublikasynyng qúrylghandyghyn jriyalaydy. RKFSR qúramyna avtonomiya dәrejesinde kirgen búl avtonomiyanyng qúramyna Qazaqstannyng Syrdariya men Jetisu oblystary kirgen bolatyn.
Aldaghy júmys otarshyl Resey imperiyasy bólip ketken qúrylym negizinde payda bolghan búl avtonomiyanyng qúramyndaghy qazaq jerlerin qaytaryp alu boldy.
1924 jyldyng bas kezinen bastap Orta Aziya Respublikalarynyng territoriyasynda últtyq-territoriyalyq túrghyda mejeleudi jýrgizu júmystaryna dayyndyq bastaldy. Qazaq, Qyrghyz, Ózbek, Týrkimen, Tәjik, Qaraqalpaq halyqtarynyng sayasy jәne ekonomikalyq ómirine tikeley qatysty búl jauapty sharany ótkizu onayshylyqpen iske asqan joq. 1924 jyldyng 5 sәuirinde RK(b)P Ortalyq komiytetining sayasy burosy Orta Aziya partiya úiymdarynyng mejeleudi jýrgizu jónindegi úsynystaryn qarady. Osy iske tikeley jauapty jәne úiymdastyrushy Ortaaziyalyq burogha Orta Aziyanyng etnografiyalyq, sayasy jәne ekonomikalyq kartalaryn jәne taghy basqa qajetti materialdardy dayarlap, Ortalyq komiytetke tapsyru jýkteldi. Osy júmystardy atqaru ýshin Ortalyq komissiya jәne әr respublikalardyng ókilderinen kúrylghan kómekshi komissiyalar qúryldy. 1924 jyly 12 mausymda RK(b)P Ortalyq komiyteti «Orta Aziya respublikalaryn últtyq mejeleu turaly» qauly qabyldady. Qauly negizinde Ortalyq komissiyagha janadan qúrylatyn respublikalar men oblystardyng ókilderin qatystyra otyryp, bolashaq qúrylghaly jatqan respublikalar men oblystardyng shekaralaryn anyqtap shyghu tapsyryldy. Ortalyq komissiyanyng janynan últtyq burolar, qúqyqtyq, ekonomikalyq kómekshi komissiyalar úiymdastyryldy.
Osy bir jauapty kezende Týrkistan ortalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary, RK(b)P OK Orta Aziya burosynyng mýshesi qyzmetterin atqarghan Súltanbek Qojanúlynyng atqarghan qyzmetin erekshe bólip aitugha bolady. Ol Syrdariya men Jetisu oblystaryn Qazaq avtonomiyasyna qosugha qarsylyq bildirgenderge, Syrdariya men Jetisu oblystarynyng territoriyasynan biraz jerlerdi qarmap qalghysy kelgen ózge respublikalar basshylaryna batyl toytarys berip, últtyq territoriyalyq mejeleudi jýrgizu kezinde kórshi respublikalardyng territoriyasynda qalyp bara jatqan qandastarymyzdyng jaghdayyna baylanysty úsynys-pikirlerding bastamashysy boldy. Ásirese sayasi-ekonomikalyq túrghydan qazaq avtonomiyasy ýshin bolashaqta manyzdy ról atqaratyn Tashkent qalasyn qazaq avtonomiyasyna qosu jónindegi kýresi óz aldyna bir әngime.
Kenestik kezende jazylghan tarihy oqulyqtarda últtyq qayratkerding Tashkent qalasyn jәne onyng tóniregindegi qazaq jerlerin Qazaq avtonomiyasyna qosu jónindegi tabyndy talaby: «Tashkent halqy últtyq qúramy jaghynan, ekonomikasy men mәdeniyeti jaghynan Ózbekstanmen kóbirek baylanysty bola túrsa da, S.Qojanov jәne basqa da qazaqtyng últshyl uklonisteri Tashkentting Qazaqstangha beriluin talap etti»,-dep búrmalanyp, onyng qazaq halqy ýshin sayasy jәne ekonomikalyq manyzy bar qala ýshin kýresi joqqa shygharyldy.
1924 jyly 8 shildede bolghan RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining mәjilisinde Týrkistan Respublikasynan bólinip Qazaq Respublikasynyng qúramyna kiretin qazaq audandaryn basqaru jәne qabyldau tәrtibi turaly jәne RK(b)P OK Orta Aziyalyq burosy janyndaghy territoriyalyq komissiyagha ókilder taghayyndau turaly mәseleler qaraldy. Osy mәseleler mәjiliste talqylanyp mynaday qauly qabyldandy: Orta Aziya respublikalaryn mejelu jónindegi territoriyalyq komissiyanyng qúramyna Kazatkomnyng tóraghasy S.Mendeshev komissiya tóraghasy, egin sharuashylyghy halyq komissary Á.Álibekov, komissiya mýsheligine kandidat T.Jýrgenov bekitilsin. Týrkistan qazaqtary atynan úsynylghan S.Qojanov, N.Syrghabekov, S.Esqaraevtardyng kandidaturalary da bekitildi.
Mәjiliste Týrkistan respublikasynan bólinetin qazaq audandaryn basqaru jәne qazaq avtonomiyasynyng qúramyna qabyldau ýshin qúramynda S.Mendeshev, Á.Álibekov, S.Esqaraev, N.Syrghabaev jәne T.Jýrgenov bar revolusiyalyq komiytet qúryldy. Revolusiyalyq komiytetting tóraghasy S.Mendeshev onyng orynbasarlary bolyp Á.Álibekov jәne S.Esqaraev taghayyndaldy. Revolusiyalyq komiytetting mýsheligine kandidattar bolyp S.Qojanov, Izbasarov, J.Mynbaev bekitildi. Revkomnyng saylanghan qúramyna Revolusiyalyq komiytet jóninde erejeni dayyndap, úsynu tapsyryldy. Osy mәjiliste qaralghan basty mәselelerding taghy biri bolashaq astananyng jaghdayy bolatyn. Mәjilis qazaq respublikasynyng astanasyn Orynbor qalasynan ishki qazaq audandaryna kóshiru jónindegi mәseleni qarap: Ortalyqtyng jergilikti halyqtyng tyghyz bóligine jaqyndylyghynyng qajettiligine sonday-aq Qazaq respublikasynyng keybir bólikterining shashyranqylyghyn esepke ala otyryp, Qazaq respublikasynyng ortalyghyn Orynbor guberniyasynan auystyrudyng qajettiligine baylanysty jәne Qazaq eli ýshin Ontýstik oblystardyng ekonomikalyq, sayasy ýlken manyzyn jәne Qazaqstannyng Orta Aziyalyq ekonomikalyq birlestikke qatysuyn eskerip, Qazaqstannyng ortalyghyn Orynbordan qazaqtar tyghyz qonystanghan audangha kóshiru osy maqsatta RK(b)P OK-nen uaqytsha Tashkent qalasyn pәter retinde paydalanugha rúqsat beruin súraghan qauly qabyldady.(QR PM. 139-q, 1-t, 818 v-is, 71-72 p.p.)
RK(b)P Orta Aziya burosy janynan qúrylghan Qazaqstandyq komissiya ókilderi territoriyalyq mejeleuge baylanysty, aldaghy qúrylghaly jatqan respublikanyng memlekettik qúrylymyna baylanysty ózderining úsynystaryn jasady. Qazaq avtonomiyasynyng qúramyna qosylghaly jatqan oblystardyng shekarasyn anyqtaugha qatysyp, sol aimaqtaghy halyqtardyng etnografiyasyna qatysty jәne basqa da kerekti mәlimetterdi jinady. Búl qazaq komissiyasynyng sol kezdegi batyl da dúrys sheshimderining biri, últtyq-territoriyalyq mejeleudi jýrgizu barysynda qazaq avtonomiyasyn odaqtas respublikagha ainaldyru jónindegi úsynysy edi.
Hat avtorlary mejeleuding nәtiyjesinde Syrdariya men Jetisu oblystary jәne Týrkistannyng Amudariya oblystary sonday-aq Horezmning Qazaqtar men Qaraqalpaqtar mekendegen Hojeli oblysynyng Qazaq avtonomiyasyna qosylatyndyghyna baylanysty onyng territoriyasy keneygennen keyin astanany qazaqtar tyghyz ornalasqan Syrdariya oblysyna auystyrudyng qajettigin dәleldeydi. Ekinshiden, Qazaq delegasiyasy qazirgi uaqytta qazaq avtonomiyasynda evropalyqtar 54 prosentti, qazaqtar 45 prosentti qúrap otyrghandyghyn, kompartiyadaghy kommunisterding 94 prosenti evropalyqtar ekendigin aita kelip, búnday jaghdayda últtyq respublika ýshin kompartiyanyng últtyq syasatty jýrgizui qiyndyqqa úrynatynyn algha tartty. Yaghny últtyq mejeleudi jýrgizu barysynda qazaqtar kópshilik qúraytyn oblystar Qazaqstangha qosylyp, nәtiyjesinde últtyq respublika qúrugha keng jol ashylmaq. Ýshinshiden, qazaq delegasiyasy qazaq halqynyng sandyq qúramyna keninen toqtalyp qazaq avtonomiyasy men Týrkistan aumaghynda 5 500 000 qazaq túratyndyghyn jәne kórshi Qytay, Mongholiya memleketterinde túratyn milliongha juyq qazaqtardyng territoriyalyq jaghynan Qazaqstanmen tyghyz baylanystyghyna toqtalyp, búdan arghy oilaryn bylay dep jazady: «Týrkistan oblystaryndaghy qazaqtar osy uaqytqa deyin tolyq egemendi Respublikada ómir sýrmese de, keng avtonomiyaly jaghdayda bolyp, ózderine degen ýkimetting naqty kózqarasyn qalyptastyra bildi. Olar qazirgi uaqytta Búqaradaghy, Horezmdegi óz qandastarymen birigip, tәuelsiz Ózbek jәne Týrkimen sosialistik Respublikasyn qúryp jatqan ózbekter jәne týrkimendermen bir jaghdayda ómir sýrdi. Horezmning Hojeli oblysy halqynyng da sayasy kónil-kýiin eskeruimiz kerek. Qazaq avtonomiyasyndaghy halyq ómirining ózekti mәselelerin qalypty retteu jәne basqaru ýshin federasiya jýiesinde onyng qúqyqtary men mýmkindikteri keneytilui qajet. Týrkistan oblystarynyng Qazaq avtonomiyasyna qosyluyna baylanysty onyng Qytay jәne Mongholiya men shekarasy úzarady jәne búl shekaranyng arjaghynda Qazaq AKSR-i men tuystyq jәne ekonomikalyq jaghynan tyghyz baylanysty qazaqtar túrady. Búl qazaqtardyng KSRO men qatynasyna dúrys jaghday jasau sayasy jәne ekonomikalyq jaghynan manyzy ýlken. Qazaq AKSR-nyng osynday jaghdayy Qazaq avtonomiyasynyng qúqyqtyq jaghdayyn kórshi Orta Aziya respublikalarymen teng dәrejede qayta qaraudy qajet etedi. Osy jaghdaylardyng bәrin eskergen Kirobkom biylghy jylghy 26 tamyzda bolghan plenumynda búl mәselege baylanysty bir auyzdan ondy sheshim qabyldady. Bizding qazaqtar ýshin mejeleuding nәtiyjesi jogharyda aitylghandarmen qatar, KSRO-gha tikeley kiretin Qazaq AKSR-yn tәuelsiz Respublika dep jariyalau dep bilemiz». (QR PM. 719-q, 1-t, 336-is, 173-174 p.p.)
<!--pagebreak-->
Qazaq avtonomiyasynyng qúqyqtyq mәrtebesin keneytip, odaqtas Respublikagha ainaldyru S.Qojanúlynyng basty armandarynyng biri bolatyn. Jogharyda RK(b)P Ortalyq komiytetine jazylghan hattyng belsendi avtorlarynyng biri bolyp, negizgi dәiekter men pikirler úsynghan da S.Qojanúly edi. Ókinishtisi, qol astyndaghy az últtardyng taghdyryn óz qalaularymen sheship ýirengen ortalyq «búnday ýlken territoriyada az sandy halyqpen, artta qalghan ekonomikamen, sauatsyz halyqpen, jergilikti kenestik mamandardyng óte azdyghy, RKFSR-dyng kómeginsiz memlekettik basqaru mýmkin emes» degen siyaqty qisynsyz dәlel symaqtardy algha tartyp búl úsynysty qabyldamay tastady.
Súltanbek Qojanúly 1924 jyly qazan aiyndaghy Stalinning atyna jazghan hatynda últtyq mejeleuding nәtiyjelerin bayanday otyryp: «Qalay eseptesekte Qazaqstandaghy evropalyqtar sany jaghynan kóp bolyp 54 prosentti qúrap otyr, qazaqtar 46 prosent ghana. Qazaqstandaghy RK(b)P úiymdaryndaghy qazaqtardyng qúramy 6 prosent (368 adam). Onyng ýstine qazaq kommunisteri barlyq partiya bólimderinde shashyrap ketken», - deumen qatar, jik-jikke bólingen basqaru apparatyn bir ortalyqqa biriktirip, partiyalyq-kenestik baqylaudy kýsheytu, qalyptasyp otyrghan túnghiyqtan shyghudyng joldary jóninde óz úsynystaryn bildiredi. Al 1924 jyly 29 jeltoqsan kýni Qazaq Respublikasynyng ortalyghyn auystyrudyng qajettiligine baylanysty Stalinning atyna jazghan ekinshi hatynda: «Tot kuriez chto kirgizy v sobstvennoy respubliyke zanimait polojenie nasmen, nado izjiti. Proletarskoe rukovodstvo doljno osushestvlyatisya ne v poryadke pleneniya kirpartintelegentov v proletarskom sentre, kak Orenburg, a v jivoy massovoy rabote. Proletarskoe rukovodstvo niskoliko ne oblegchaetsya uvelicheniyem chislennosty russkogo krestiyanstvo v sostave naseleniya, a, naoborot, zatrudnyaetsya obostreniyem tradisionnoy mejnasionalinoy vrajdy y neizbejnoy osenkoy proletarskogo rukovodyashego vliyaniye, kak russkogo nasionalinogo zasiliya. Proletarskoe rukovodstvo doljno vyrajatisya ne v «leialinom» zastoe, a v razvernutom, razvivaisheysya hozyaystvennoy y obshestvennoy jizny strany...» degen bolatyn. (QR PM. 141-q, 1-t, 1129-is, 79-80 p.p.)
San jaghynan qazaqtardy últtyq kópshilikke ainaldyru nәtiyjesinde RK(b)P qúramyndaghy qazaqtardyng sanyn kóbeytu jәne Qazaqstandy shyn mәnisinde últtyq negizdegi Respublikagha ainaldyru Súltanbek Qojanúlynyng basty armany bolghanyn angharamyz.
Orta Aziya territoriyalaryn últtyq mejeleuge baylanysty RK(b)P OK Orta Aziyalyq burosy janynan qúrylghan qazaqstandyq komissiyanyng atqarghan júmystarynyng barysy 1924 jyly 26 tamyz kýni bolghan RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining mәjilisinde tyndaldy. Súltanbek Qojanúly búl mәjiliske Orta Aziya burosynyng ókili retinde qatysady. Mәjiliste qazaqstandyq delegasiyanyng basshysy Qazaq ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy S.Mendeshev bayandama jasap, Qazaq avtonomiyasyna qosylghaly jatqan Syrdariya men Jetisu oblystarynyng shekaralaryn aiqyndau júmystary qiynshylyqtarmen jýrgizilip jatqandyghyna toqtalady. Atap aitqanda S.Mendeshev RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining tóralqa mýshelerin Ortalyq komiytet sayasy burosynyng qaulysyna sәikes Ortalyq komiytetting ókili jәne Orta Aziya burosynyng tóraghasy Zelenskiyding tóraghalyghymen әr últtan ýsh adamnan túratyn komissiya úiymdastyrylghandyghyn jәne búl komissiyamen qatar ekonomikalyq komissiya da úiymdastyrylghandyghyn bayanday kelip, últtyq territoriyalyq mejeleudi jýrgizu júmystaryndaghy talas tudyryp otyrghan jerlerge airyqsha toqtalyp ótedi. «Tashkent uezinen bastayyn. Búl uezding últtyq qúramy tórt topqa bólingen: birinshisi Shyghys toby, oghan Angren ózeni boyyndaghy qúramalardan túratyn 8 bolys kiredi. Qazaq delegasiyasy olardy qazaq últyna jatqyzsa, ózbek delegasiyasynyng ókilderi olardy ózbek teginen dep dәleldeude. Ekinshi topqa Shyrshyq ózenining sol jaghalauyndaghy qazaqtar kópshilik qúraytyn 8 bolystan túratyn top jatady. Ýshinshi orta 4 bolystan túratyn, halqynyng qúramy talas tudyryp: ózbekterding núsqasy boyynsha 1920 jylghy sanaqta ózbekter kópshilik qúraghan, al qazaq delegasiyasynyng oiynsha qazaqtar kópshilik qúraytyn top. Tórtinshi Tashkent uezining batys jaghy sózsiz qazaqtar kópshilik qúraytyn top. Qazaq burosynyng jobasy boyynsha barlyq Tashkent uezin Qazaqstangha jatqyzu úsynyldy. Ózbek burosynyng jobasy boyynsha Qazaqstangha tek qana tórtinshi topty jatqyzu úsynyldy. Osylaysha komissiyanyng qarauyna 2 joba kelip týsti. Birikken talqylaudyng nәtiyjesinde komissiya Tashkent qalasyn ózining 30 verst aimaghymen qosa Ózbek respublikasyna jatqyzu jóninde sheshim qabyldady». Búdan әri S.Mendeshev ekinshi talas tudyryp otyrghan Myrzashól uezine toqtalyp, pikir-talas nәtiyjesinde búl mәselege baylanysty Qazaqstandyq delegasiyanyng úsynysy qabyldanghandyghyna, mejeleuge baylanysty barlyq júmystardy 15 kyrkýiekke deyin bitiru kerektigine toqtaldy. Osy mәjiliste S.Mendeshevtyng bayandamasyna sәikes: «Tashkent qalasy qazaqtardyng meken-qonystarymen tyghyz qorshalghandyghy jaghdayyn eskerip, Ortalyq komiytetten Tashkent qalasyn Ózbek respublikasyna beru jónindegi mәseleni qayta qarau súralsyn degen» qauly qabyldandy. (QR PM. 141-q, 1-t, 818-v-is, 110-112 p.p.)
RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining qauly sheshimderimen qatar Orta-Aziya territoriyasyn mejeleu jónindegi Qazaqstandyq komissiya mýsheleri Tashkent qalasyn jәne onyng tóniregindegi audandardy Qazaqstangha qosu jónindegi ózderining úsynystary men talaptarynda qauly-qararlyq sheshimderdi tolyqtyra otyryp, halyqtyng sandyq qúramyn naqty statistikalyq mәlimettermen anyqtap, talas tudyryp otyrghan audandardy Qazaqstangha qosu mәselesin Ortalyq komiytetting atyna jazghan hattarynda qoyghan bolatyn. Ortalyq komiytetting atyna jazylghan búl hattardyng mazmúnyna ýnile otyryp qazaqstandyq komissiya mýshelerining ýlken sharua atqarghanyn angharugha bolady. Eng bastysy talas tudyryp otyrghan audandardaghy qazaq halqynyng sanyn qoldan kemitip otyrghandardyng betin ashady. RK(b)P Ortalyq komiytetining atyna jazghan hattarynda Qazaqstandyq delegasiya Orta Aziya Respublikalarynyng territoriyasyn mejeleudi jýrgizu barysynda RK(b)P Ortalyq komiyteti Tashkent qalasyn Ózbek respublikasynyng qúramynda qaldyru qajet dep tapqanyn al qazaq oblystyq komiyteti búl mәseleni qayta qarap, býkil Tashkent uezin, Tashkent qalasymen qosa Qazaq Respublikasyna qosu qajettigining negizgi dәiekterine toqtaldy. Orta Aziya respublikalarynyng territoriyasyn mejeleu barysynda negizgi prinsipterding biri әlsiz últtardyng mýddesin qorghau ekendigine toqtalghan hat avtorlary, qazaq últy sonday әlsiz últtardyng biri ekendigine basa nazar audartyp, últtyq, mәdeny jәne sharuashylyq damuda qazaq halqy ýshin Tashkent qalasynyng manyzdy ról atqaratyndyghyna toqtalyp ótedi. Tashkent qalasy Syrdariya oblysynyng ortalyghy bolghandyghyna basty nazar audarylyp ekonomikalyq túrghydan búrynghy qalyptasqan baylanysty ýzbeu qajettigine toqtalady. Tashkent uezindegi Angren jýiesi boyynda 1920 jylghy býkilreseylik sanaqtaghy ortalyq statistikalyq basqarmanyng mәlimetteri boyynsha 69 prosent qúramalar, 23 prosent ózbekter, 6 prosent qazaqtar jәne 2 prosent taghy da basqa әr últtar túrghan. Tashkent uezi boyynsha barlyq talas qúramalardyng qay últqa jatatyndyghyna baylanysty bolyp otyr. Tarihy derekter qúramalardyng qazaq rularynyng bir bóligi ekendigin dәleldeydi. Tek kýshti últtyng tarapynan azdap assimilyasiyagha úshyraghan dey otyryp, Tashkent uezindegi barlyq bolystar men auyldaghy halyqtyng qúramyn 1911 jyly shyqqan «Spisky naseleniya mest Syrdarinskoy oblasti» (oblastnogo stiticheskogo komiyteta) degen enbekting mәlimetteri boyynsha jәne 1920 jylghy býkilreseylik sanaq mәlimetteri boyynsha salystyrmaly týrde dәleldep, kórsetip, Tashkent uezindegi Qazaq halqynyng sanyn Orta Aziya burosy qoldan kemitip otyrghandyghyna toqtaldy. Mәselen, Tashkent uezi Shinaz bolysyndaghy Shengeldi, Qúlauyl, Kóterme, Sarysu auyldarynda 100 prosent qazaqtar túrsa da, Orta Aziya burosynyng mәlimetterinde olar ózbekter dep kórsetilgen. Al Taytóbe, Osmanata, Bolat, Aqjar, Maydaata, Ýsh Qorghan bolystaryndaghy qazaqtardyng sany kemitilip ózbek halqynyng sany qoldan búrmalanyp ósirilgendigin naqty mysaldarmen dәleldep kórsetedi.
Talas tudyryp otyrghan Tashkent qalasy men onyng tóniregindegi audandargha qatysty naqty dәlelder men úsynystar, dәiekterdi algha tartyp otyrghan qazaq komissiyasynyng pikirlerimen sanaspay Ózbekterge qaray búra tartqan, osy iske jauapty jәne basshylyq etushi Orta Aziya sayasy burosy, onyng basshylyghynyng isine Súltanbek Qojanúly qatty narazy boldy. Sonday-aq, Orta Aziya respublikalarynyng territoriyasyn mejeleudi jýrgizu barysynda Súltanbek Qojanúlyn tolghandyrghan ózekti mәselelerding taghy da biri-Orta Aziya Respublikalarynyng territoriyasyndaghy qandastarymyzdyng hal-jaghdayy bolatyn. Kenestik biylikke deyin Búqar әmirligining odan keyin Búqar respublikasynyng territoriyasyndaghy qazaqtardyng jaghdayy óte auyr boldy. Kenes ókimeti ornaghannan keyin de olardyng últ retindegi barlyq qúqyqtary taptalyp, talap aryzdary qanaghattandyrylmaq týgil qaralmady da. Osy jaghdaylargha baylanysty Súltanbek Qojanúlynyng bastamasymen әri dayyndap jazuymen Qazaq Respublikasy jәne Týrkistan oblystarynyng qazaqtary ókilderining atynan RK(b)P OK sayasy burosyna, kóshirmesi sayasy buronyng barlyq mýshelerine arnalghan «Orta Aziyany últtyq mejeleu»jónindegi bayandama hat dayyndalyp Moskvagha joldanghan edi. Onda Orta Aziya respublikalarynyng teritoriyasyn mejeleu júmystarynda Orta Aziya burosy Orta Aziyadaghy qazaqtardyng ishinde Búqar Respublikasyndaghy qazaqtardyng mýddesin búzuy aiqyn kórinip otyr delindi.Mәlimetter boyynsha Búqar әmirligining territoriyasynda 230 000 qazaq túrghan. Al, 1923 jyly tórtinshi últtyq keneste F.Hodjaevtyng aituynsha, ondaghy qazaqtardyng sany 260 000 1923 jyly bolghan Býkilbúqaralyq qúryltaydyng sheshimi boyynsha 250 000 adam bolghan. Olardyng Búqar ualayatynyng ontýstik-batys jaghynda Núrata uәlayatyn jәne Kermenty uәlayatyn tútasymen Qarshy uәlayatynyng batys jaghynda mekendegendigi aitylyp, RK(b)P OK sayasy burosyn osy qordalanghan mәselelerden habardar etip, tómendegidey tabyndy týrde súralghan úsynys jasaydy:
1. Peresmotreti vopros o g. Tashkente v smysle predostavlenie ego Kirrespublika v kakoy by to ny bylo forme.
2.Peresmotreti vopros o gosudarstvennoy prinadlejnosty 6-kirgizskih vlastey Tashkentskogo uezda v smysle udovletvoreniya jelaniya naseleniya otoyty k svoey nasionalinoy respublikiy.
3. Otmeniti reshenie sred. Az.Buro o buharskih kirgizah y predstaviti kirgizam y karakalpakam avtonomnoe ustroystvo v predelah Uzbekistana.
4. Peresmotreti vopros o Shurahatskim uezde o g. Turtkulem y otdati ih Karakalpakskoy Avtonomnoy oblasti.
5. Obnoviti sostav Sred. Az.Buro izgladiv preobladeniya odnoy nasionalinosty y dopustiti kirgizkogo predstaviytelya v sostav buro. (QR PM. 719-q, 1-t, 336-is, 168-172 p.p.)
Búqar qazaqtarynyng ótinish-talaptary 1924 jyly 27 qyrkýiekte bolghan Qazaq oblystyq RK(b)P Prezidiumynyng mәjilisinde Qaraqalpaq halqy delegasiyasynyng aryzymen birge arnayy qaraldy. Mәjiliske Súltanbek Qojanúly Týrkistan ókili retinde qatysqan. Mәjiliste Búqar qazaqtary delegasiyasynyng atynan Nauryzbaev, Qúdaybergenov, Qúltaevtar sóz sóilep Búqar qazaqtarynyng aldynda «ne ómir, ne ólim mәselesi túr» dep ashyna bayandaydy. Revolusiyadan keyin de ondaghy qazaqtardyng túrmystyq jaghdayynda esh ózgeris bolmaghan. Avtonomiya alugha degen talpynysyna jergilikti biylik qughyndau, jazalau sharalaryn qoldanghan. Osy mәjiliste Búqar qazaqtarynyng delegasiyasy, Búqar oblysynyng qazaq avtonomiyasynan alys jatqandyghyna baylanysty, qazaq avtonomiyasyna qosylu mýmkin emes ekendigin atap kórsetip, qúrylyp jatqan Ózbek respublikasynyng qúramynda ózderine avtonomiya berudi talap etip otyrghanyn jәne osy mәselede ózderine jәrdem berudi súrady. Mәjiliste Búqar qazaqtarynyng sózin Súltanbek Qojanúly qazaqshadan orysshagha audaryp otyrghan bolatyn.
Búqar qazaqtarynyng ótinish-talaptaryna baylanysty mәjiliste S.Mendeshevting úsynysy maqúldanyp qauly qabyldandy. Qaulyda: Búqar qazaqtarynyng adam tózgisiz auyr jaghdayyna RK(b)P Ortalyq komiytetining nazaryn audaryp, osy auyr jaghdaydy jaqsartu jolynda qajetti sharalar qoldanu qajettigin atap kórsetip, ondaghy qazaq halqynyng últ retinde saqtaluyn qamtamasyz etu, ózbek halqy tarapynan qazaqtardy assimilyasiyalaugha baghyttalghan әreketterdi dogharu syndy mәseleler aityldy. Degenmen de «Qúrylyp jatqan Ózbek respublikasynda Búqar audany qazaqtarynyng bólinip, avtonomiyaly oblys boluyn qajetsiz dep sanau» degen siyaqty qauly da qabyldanyp ketken bolatyn.
1924 jyly 12 qyrkýiek kýni RK(b)P Oblystyq komiytetining mәjilisine RK(b)P Orta Aziya burosynyng tóraghasy IY.Zelenskiy qatysyp, Qazaq Respublikasynyng Orta Aziya respublikalarynyng mejelenuleri turaly habarlama jasady. Mәjiliste Týrkistan Respublikasynyng ókili retinde qatysqan Súltanbek Qojanúly Qazaq avtonomiyasy ýshin aldaghy bolatyn ózekti manyzy bar mәselelerge toqtalyp, Qazaq avtonomiyasynyng ortalyghyn qazaqtar tyghyz ornalasqan aimaqqa kóshiru, oghan qajetti dayyndyq júmystaryn jýrgizude qazaq oblystyq komiytetining mardymdy júmystar atqarmaghanyn synap ótedi
(Jalghasy bar)
Dosaly SALQYNBEK, Tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent. «Týrkistan» aptalyghy, №47 (801)
26 qarasha, 2009 jyl