Juyrda Núrlan Orazalin basqaratyn «Qazaq әdebiyeti» gazetining №52-shi sanynda әdebiyetimizding belgili túlghalarynyng biri, endi ýsh jyldan keyin 90-nyng túghyryna qonghandardyng qataryn tolyqtyratyn qadirmendi qariyamyz Ázilhan Núrshayyqovtyng «Múhtar Shahanovqa hat» atty maqalasy jariyalanypty.

Ádebiyetimizding aqsaqaly hatynda mening 1986 jylghy Jeltoqsan shyndyghyn ashuda jәne qazaq tiline «memlekettik til» dәrejesi berilu túsynda jasaghan isterime joghary bagha bere kelip: «El ýshin, halyq ýshin ymyrasyz әreketke baryp, jalantóstik tanytu - erding erining ghana qolynan keletin batyrlyq ekenin bilemiz», - dep madaqtaydy.

Joq Ázeke, men eshqanday erlik, batyrlyq jasaghan emespin. Azamattyq boryshymdy, mindetimdi atqarugha ghana talpyndym. Mening ornymdaghy kez-kelgen adam osynday minez kórsetuge tiyisti edi. Sondyqtan da men memlekettik dengeydegi marapattaulardyng bәrinen jariyaly týrde bas tarttym. Áytpese elge, últqa degen adal peyilinning ózin aramdyqqa búryp jatatyn keybireuler «osy isterding bәrin Shahanov «halyq qaharmany», nemese «enbek eri» ataghyn alu ýshin jasady» deui әbden mýmkin ghoy.

Juyrda Núrlan Orazalin basqaratyn «Qazaq әdebiyeti» gazetining №52-shi sanynda әdebiyetimizding belgili túlghalarynyng biri, endi ýsh jyldan keyin 90-nyng túghyryna qonghandardyng qataryn tolyqtyratyn qadirmendi qariyamyz Ázilhan Núrshayyqovtyng «Múhtar Shahanovqa hat» atty maqalasy jariyalanypty.

Ádebiyetimizding aqsaqaly hatynda mening 1986 jylghy Jeltoqsan shyndyghyn ashuda jәne qazaq tiline «memlekettik til» dәrejesi berilu túsynda jasaghan isterime joghary bagha bere kelip: «El ýshin, halyq ýshin ymyrasyz әreketke baryp, jalantóstik tanytu - erding erining ghana qolynan keletin batyrlyq ekenin bilemiz», - dep madaqtaydy.

Joq Ázeke, men eshqanday erlik, batyrlyq jasaghan emespin. Azamattyq boryshymdy, mindetimdi atqarugha ghana talpyndym. Mening ornymdaghy kez-kelgen adam osynday minez kórsetuge tiyisti edi. Sondyqtan da men memlekettik dengeydegi marapattaulardyng bәrinen jariyaly týrde bas tarttym. Áytpese elge, últqa degen adal peyilinning ózin aramdyqqa búryp jatatyn keybireuler «osy isterding bәrin Shahanov «halyq qaharmany», nemese «enbek eri» ataghyn alu ýshin jasady» deui әbden mýmkin ghoy.

Jaqynda teledidardan Memlekettik marapat alyp jatqandardy jәne sol oqighanyng aldynda ghana әdebiyetimizding klassikteri arasynan suyryla shyghyp, biylikti kózsiz madaqtaudaghy san jyldyq eren enbegi ýshin, kózine jas ala túryp, kósemning qolyn sýng baqytyna ie bolghan bir aghamyzgha qarap, ózimning әlgi toptan әldeqayda tәuelsiz, әldeqayda shynshyl, biylikting tufliyin múrtymen shótkeleuge beyim pendelikten mýlde ada, ózgeshe sezimnin, ózgeshe baqyttyng adamy ekenimdi sezindim.

Áriyne, men әdebiyet, óner qayratkerleri arasynda әzirge ózim ghana ústanghan búl baghytty eshkimge tanbaymyn. Biylikting erekshe daralanghan adamdardy marapattap otyruy qajettigin de joqqa shygharmaymyn. Biraq biylikting qoldauymen, elimizding bir kezgi ortaq baylyghyn tughan әkesining mýlkindey iyelenuge mýmkindik alghan, kez-kelgen zandastyrylghan alayaq úrynyng kem degende eki orden, ýsh medali bar ekenin, solardyng qatarynda jýrgim kelmeytinin, búl saladaghy әdilettilikting tym әlsirep ketkenine qarsy ekenimdi ghana úghyndyrdym...

Ázilhan agha maghan joldaghan hatynda bylay deydi:

«Al ayaq astynan eldi elendetip, qoghamdy dýrliktirgen «Qazaqstannyng el birligi» doktrinasynyng jobasy әngime arqauyna ainalghannan beri, sening nildey búzylghanyna alanday bastaghanymyz jasyryn emes. Birinshiden, «El birligi» degen úghymnyng sonshalyqty oghash kóretindey ne әbestigi bar edi?»

Ázeke, Siz «El birligi» doktrinasynyng «amerikandyq últtan» bastau alatynyn bilmeytin be ediniz? Álde bilseniz de biylikke sheksiz sengendikten bizding pikirimizben sanasqynyz kelmey túr ma? Ras, «El birligi» doktrinasynda júrtty shatastyru maqsatynda «amerikandyq últ» pen «qazaqstandyq últ» tirkesteri alynyp tastalghan. Keybir deputattar: «El birligi» doktrinasynda «qazaqstandyq últ» degen atymen joq. Belgili bir toptar manyzdy qújatqa jala jabuda» dedi betteri býlk etpesten. Halyqty kózin baqyraytyp qoyyp aldaugha kóshken kim sonda? «El birliginin» basty maqsaty kóp últtan bir últ jasau ekendigi aidan anyq. Sondyqtan onda jazylghan «Memlekettik tildi jәne ózge últ ókilderining tilin damytamyz» degenning bәri bos sóz, júrtty aldarqatu ýshin engizilgenin talay ret aittyq. Óitkeni tilderdi damytugha «amerikandyq últtyn» tabighaty mýlde jibermeydi. Búl turaly Elbasy «Núr Otan» partiyasynyng kezekten tys ótken HI sezining baspasóz mәslihatynda taygha tanba basqanday bylay dep shegelep aitty:

«...my iydem k samoiydentifikasiy - byti edinym narodom Kazahstana. Vot, napriymer, amerikansy sostoyat iz sotny narodov y nasiy, no nazyvaytsya amerikansami. Nikto tam ne nazyvaet drug druga kitaysem ily koreysem. A tvoya nasilonalinosti - eto tvoe delo... Y eto pravilino. Potomu chto odna strana doljna jiti odnim narodom».

Búl az deseniz sol «El birligi» doktrinasynyng talqylaugha úsynylghan núsqasynda: «Etnostyq emes, azamattyq qauymdastyq qúrugha baghyttalghan bastapqy tandau - kelisim men túraqtylyqtyng irgetasy bolyp qalanady. Etnostyq ereksheligine qaramastan eldegi barlyq azamattardyng mýddelerin toghystyru eng dúrys jol ekenin uaqyt kórsetip berdi» delingen.

Siz taghy da bylay depsiz: «Attan!», «Attan!» dep aighay kótermey-aq, doktrina jobasyn jasaushylardy keleli dialogqa shaqyrugha sening bedeling de, parasatyng da, azamattyq erik-jigering de jetedi. Irgemiz bekip, el bolyp sanatqa tolyq iligip kele jatqan shaqta irgeden su jiberuge úqsaytyn myna minezing kónilimizge syimay túr, Múhtar-jan! Qara qyldy qaq jaryp әdiletin aitatyn bolmysyndy bilsek te, ayaq astynan ahual tuyndatyp, eldi ekiúday halge týsirgenindi qúptamaymyn, qalqam!..

Qazir eldi betaldy әbigerge saludyng jóni de, josyghy da joq. Sondyqtan ashtyq jariyalap, ata-babamyzdyng qanynda joq salttan boyymyzdy aulaq ústayyq. «Qúl qashamyn dep qorqytady» degendey, múnyng ne, shyraghym-au?»

Eger biz aiqay kóterip, ashtyq jariyalaugha bel bumaghanymyzda búl doktrina Tәuelsizdik kýnine deyin, nemese osy jyldyng ayaghyna deyin qabyldanyp keter edi. Óitkeni Preziydent әkimshiligi basshylarynyng biri Astanada ótken dóngelek ýstelde búl qújattyng EQYÚ-gha ýlgi retinde úsynylatynyn sezdirgen bolatyn. Qújat qabyldanyp ketkende «men - qazaqpyn», «men - oryspyn», «men - ukrainmyn», «men - úighyrmyn» dep aita almaytyn, aitsaq jauapqa tartylatyn jaghdaygha dushar bolar edik.

Tәuelsizdik tuyn kótergen - 16 jeltoqsan kýngi saghat 10-gha deyin respublika boyynsha bizben birge ashtyq jariyalaushylardyng tizimi 3 mynnan asyp jyghyldy. 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine qatysqan B.Sәduúly basqaratyn «Jeltoqsan aqiqaty», B.Imanqoja basqaratyn «Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestikterimen birge halyq qaharmany Qayrat Rysqúlbekovtyng anasy Dәmesh apay men Jeltoqsan qúrbany Lәzzat Asanovanyng anasy Altynay Asanova, elimizge belgili Túrsynbek Kәkishev, Mekemtas Myrzahmetov, Asanәli Áshimov, Dulat Isabekov, Sofy Smataev, Maqpal Jýnisova, Tólen Ábdik, Ghabbas Qabysh, Beybit Qoyshybay, Sovethan Ghabbasov, Qazybek Isa, Núrghaly Nýsipjanov, Bolat Atabaev, Mereke Qúlkenov, Qarjaubay Sartqoja, Baqytjan Tobayaqov, Islam Jemeney, Sahan Ákeley, Serik Túrghynbekov, Aydos Sarym, Hayrolla Ghabjalilov, Ómirzaq Aqjigit, Arman Qaliyev, Amanhan Álim, Áshirbek Syghay, Amanghazy Kәripjantegi, Zәkir Asabaev, Úlyqpan Joldasov, Erkin Raqyshev, Sәken Mayghaziyev, Sayat Medeuov, Uәliybek Ábdirayymov, Bekjan Túrys, Beybit Qorghan jәne basqalar bastaghan ghalymdar, jazushylar, әrtister, әnshiler toby eger biylik ózine qoyylghan talapty oryndaugha uәde bermese bizben birge ashtyq jariyalaugha otyratynyn mәlimdedi.

«El birligi» doktrinasy arqyly júrt kýtpegen tústan qazaqtyng últtyq mýddesining qyspaqqa týsui keudesinde oty sónbegen әr qazaqtyng namysyn oyatty dep aitugha tolyq negiz bar. Búl - 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin úzaq jyldar boyynsha qalghyp ketken últtyq namystyng qaytadan bas kóterui ekeni dausyz. Tipti bizding biylikpen kelisimge kelip, respublika halqyna toqtau aitqan sózimizden keyin de elimizding týpkir-týkpirinen joldanghan hattar, soghylghan telefon qonyraulary, Atyraudan, Shymkentten, Qyzylordadan, Pavlodardan, Aqtóbeden, Janaózennen, Tarazdan, Óskemennen Almatygha últjandy azamattardyng úiymdasqan týrde top-top bop jinaluy osynyng aighaghy. Biylik ýshin búl kýtpegen jaghday edi. Olar býkil halyqtyng Jeltoqsan kóterilisi kezindegidey birlesip kóterilip ketuinen qauiptendi. Áytpese bizding qoyghan talaptarymyzgha jәne ashtyq jariyalaushylardyng ataq-abyroyyna biylikting pysqyrmauy da әbden mýmkin edi. Biylik sózsiz qalyng qauymnyng oyana bastaghan ashu-yzasynan qaymyqty.

Respublika boyynsha barlyq jogharghy jәne arnauly oqu oryndaryna, mektepterge, mekemelerge Bilim, ghylym ministrligi, Ishki ister ministrligi, Qauipsizdik komiyteti jәne jergilikti әkimshilik tarapynan «arandatushylardyn» yqpalyna erip alangha shyqpau qatang tapsyrylypty. Tapsyrmany oryndamaghandardyng «Tasjarghan» gazetinde Pavel Shulis jazghanday, tek oqudan, júmystan shygharylyp qana qoymay 3 jyldan 5 jylgha deyin jauapqa tartylatyny da eskertilipti. Studentterding kópshiligin 13-jeltoqsannan bastap ýiine qaytaru qolgha alynghan. Últtyq mýddeden qyzmetin biyik qoyghan rektorlar, dekandar, kafedra mengerushileri, mektep diyrektorlary, múghalimder jas óskinderdi, ózge de әrtýrli mamandyq iyelerin alangha jibermeuge jantalasyp baqsa kerek. Biraq biylik bizben kelisimge kelmegende búl isting ayaghy ýlken daugha úlasyp ketui әbden mýmkin edi.

Biz biylikke mynaday 9 talap qoydyq:

1. Bastauyn «amerikandyq últtan» alatyn, qazaq últynyng mýddesin mansúq etetin, Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasyn Almaty qalasynda talqylau uaqytsha toqtatyldy. Respublika kóleminde de osynday qadam jasaudy talap etemiz;

2. Qordalanyp qalghan últtyq mýddelerding sheshimin tabu maqsatynda Preziydent N.Nazarbaevpen derbes kezdesu mәselesin sheshu;

3. «Qazaqstandyq últ» iydeyasyna birjola nýkte qoyatyn, jana últtyq doktrina jasau ýshin ýkimettik, parlamenttik jәne qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyng ókilderi engizilgen arnayy komissiya qúru qajet. Al últtyq mýddege janashyrlyqpen qaraytyn azamattardyn, qoghamdyq-sayasy úiymdar men ziyaly qauym ókilderining balama jobasy Qazaqstandaghy barlyq aqparat qúraldarynda jariyalanuy kerek dep bilemiz;

4. Jeltoqsan kóterilisine tarihiy-sayasy bagha beru jәne kóteriliske qatysushylardyng qúqyqtyq mәrtebesin sheshu qarastyryluy kerek;

5. Osy jyldyng 4-jeltoqsanynda QazTAG agenttigi taratqan mәlimet boyynsha Qytay Halyq Respublikasyna 1 million gektar jer beruimiz mýmkin degen әngime algha shyqty. Biz búghan týbegeyli qarsymyz;

6. Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin alghanyna 20 jyl tolsa da, әli kýnge deyin memlekettik til turaly arnayy zang joq. Memlekettik tilge degen múnday nemqúraydylyqty bizden ózge birde-bir órkeniyetti elden kezdestire almaysyz. Sondyqtan Qazaqstan Parlamenti «Memlekettik til turaly» zandy tez arada qabyldauy tiyis;

7. Memlekettik tildi damytudyng innovasiyalyq-tehnologiyalyq ortalyghyn qúru jәne qoldanbaly tilmen ainalysatyn arnayy institut ashu da asa qajetti is. Sebebi, HHI ghasyrda qazaq tilin ghylym-bilimnin, ekonomikanyn, bank jýiesinin, salyq salasynyng (t.b.) tól tiline ainaldyru kezek kýttirmeytin mәsele. A.Baytúrsynúly atyndaghy institut teoriyalyq irgeli ghylymmen ainalysudan asa almay otyr. Memlekettik tildi barlyq salagha bir jýiemen endiru ýshin onymen arnayy institut ainalyspay bolmaydy;

8. Tәuelsiz el atanghanymyzgha 18 jyl, qazaq tilining memlekettik mәrtebe alghanyna 20 jyl tolsa da memlekettik tilde 24 saghat habar taratatyn bir telearnanyng bolmauy eldigimizge syn. Tipti keybir telearnalardaghy qazaq tilindegi habarlardyng kóbi týn jarymyna qaray ysyrylghan, nemese audarma úzyn-sonar kinofilimder arqyly qazaq tiline bólingen uaqyt esebinen tolyqtyrylghan. Búl salada da egemendi memleketting ruhyna say jana kózqaras, jana ózgeris qajet;

9. Býgingi tanda Qazaqstannyng aqparat kenistigin Reseyding búqaralyq aqparat qúraldary on-on bes ese basymdyqpen jaulap alghany eshkimge qúpiya syr emes. Keyde kókeyde «Osy biz Qazaqstanda túramyz ba, nemese Resey Federasiyasynyng qaramaghyna enip kettik pe?» degen súraq kóldenendeydi. Halyqqa anda-sanda eldegi shyndyqty aityp túratyn «31-telearna» da Resey alpauytyna satylyp, egemendi aqparattyq tәuelsizdigimizge eleuli dengeyde kólenke týsirdi. Endi Qazaqstangha kelip taraytyn myndaghan Resey basylymdaryna qosylyp, búl arna da Resey iydeologiyasyn algha tarta bastady. Aqparattyq ekspansiyanyng saldarynan memlekettik til órisi kýrt qúldyrady. Sondyqtan Qazaqstannyng aqparat kenistigin basqa elderding iydeologiyasyn nasihattau maqsatynda paydalanugha jol berilmesin.

Biylikting atynan Preziydent әkimshiligi basshysynyng orynbasary M.Áshimbaev mynaday jauap qayyrdy:

«1. Kelisimge sәikes, sizderding úsynystarynyz kelgenge deyin «El birligi» doktrinasynyng jobasyn Qazaqstan halqy Assambleyasy hatshylyghy tarapynan respublika kóleminde talqylau toqtatyla túrady. Sizder úsynystarynyzdy kelesi jyldyng 20-qantaryna deyin berersizder;

2. Sizding ótinishinizdi Elbasyna jetkizuge tyrysamyz. Jalpy Elbasy Astana men Almaty qalalarynda jylyna birneshe mәrte shygharmashyl ziyaly qauymdy, ghylym men mәdeniyet ókilderin qabyldap, ózekti problemalardy talqylap, kezdesip túrady. Sondyqtan júmys kestesine qaray Sizdi jeke qabyldau mәselesin Preziydent ózi derbes sheshedi;

3. Sizderding úsynystarynyzdy arnayy qúrylghan júmys tobynda birigip qarap, ortaq sheshimge kelip, birlesip joba jasaghandy qoldaymyz. Búlaysha ortaq maqsat ýshin birge júmys istegenimiz bәrimizge abyroy bolar edi;

4. Jeltoqsan kóterilisine tarihiy-sayasy bagha beru jәne kóteriliske qatysushylardyng qúqyqtyq mәrtebesin sheshu isin zang shygharu organy - Parlament arqyly jýzege asyrudyng mýmkindigi bar. Úsynys-talaptarynyzdy Parlament Mәjilisining reglamentin saqtay otyryp, engizulerinizge bolady.

Úsynystarynyzdyng bir danasyn Preziydent Ákimshiligine de jiberinizder. Jeltoqsan oqighasynyng 25 jyldyghyna dayyndyq barysynda biz de ony qarap, qoldanugha tyrysamyz;

5. El aumaghynyng tútastyghy Konstitusiyamyzda naqty jazylghan. 1 mln gektar jerdi iygersek degen әngime úsynys qana. Ata-babamyzdyng amanat etken qazaqtyng jeri basqa memleketterge satylmaydy.

Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksining 23-babynda tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizuge jәne orman ósiruge arnalghan jer uchaskeleri shetel azamattarynyn, azamattyghy joq adamdardyng jәne sheteldik zandy túlghalardyng jeke menshigine berilmeytindigi naqty jazylghan;

6. «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldau jayynda úsynys birazdan beri kóterilip jýr. Bastamashyl top tarapynan әzirlengen zang jobasy 2008 jylghy 23 mausymda Premier-ministr K.Q.Mәsimovtyng tóraghalyq etuimen ótkizilgen «Memlekettik til sayasatyn odan әri jetildiru jónindegi Komissiya» otyrysynda qaralghan bolatyn.

Otyrystyng hattamasy boyynsha zang jobasy Ádilet ministrligine úsynylghan edi.

Qazirgi kezde reglamentke sәikes búl jobagha jan-jaqty zandyq-normalyq saraptama jasaluda.

Búlargha qosymsha taghy mynany aitamyz.

Memlekettik tilding súranys ayasyn meylinshe keneytu maqsatynda qazirgi qoldanystaghy birneshe zandar men normativtik aktilerdi qayta qarap, múqiyat saraptau jónindegi júmystar jýrgizuge tapsyrma berildi.

Sonday-aq, «Memlekettik tildi bilu - qazaqstandyq әrbir azamattyng mindeti» degen tújyrymdy is jýzinde qalyptastyru ýshin «QazTEST» jýiesi jasalyp jatyr. «Azamattardyng qazaq tilin mengeru dengeyin baghalau tehnologiyasy» atty memlekettik standarttar bekitilmekshi. Osy standarttargha sәikes, keleshekte memlekettik qyzmetke keletin ýmitkerlerden memlekettik tildi bilu talap etiletin bolady.

Tilderdi damytugha qatysty 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamany әzirleu barysynda da memlekettik tilding mәrtebesi naqty eskeriletin bolady;

7. Qazaq tilindegi týrli baghdarlamalardy ornalastyru, jýieleu, damytu isi jana tehnologiyalargha say ghylymy túrghyda saraptaluy qajet.

Soghan oray, memlekettik til sayasatyn qazirgi zaman talabyna sәikes ghylymy saraptay alatyn, әleumettik-lingvistikalyq zertteulermen ainalysatyn  Áleumettik-lingvistikalyq ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashu jobalanyp otyr.

Aldaghy uaqytta, osy baghytta tiyanaqty júmystar jýrgiziletin bolady;

8. Tәuelsiz elding ruhyna say jana kózqaras pen jana sipattaghy telebaghdarlamalar әzirleu - kýn tәrtibinde túrghan mәsele.

Ýstimizdegi jyldyng 6-aqpanynda Qazaqstan Respublikasynyng «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanyna engizilgen ózgerister men tolyqtyrular osyny kózdeydi. Yaghni, memlekettik tildegi habardyng ýles salmaghy tәulik boyynda (әrbir 6 saghat sayyn) teng dәrejede taratalyp otyruy tiyis.

Sóitip, qazirgi tanda televiziyalyq jәne radio baghdarlamalarynyng memlekettik tildegi aptalyq kólemi uaqyty jaghynan basqa tildegi habarlardyng jiyntyq kóleminen kem emes. Osydan bylay memlekettik tilding ayasyn keneytu maqsatynda memlekettik tildegi habarlardyng ýlesin arttyrugha barynsha manyz berilmek.

Qoldanystaghy zannamalargha sәikes BAQ-taghy tildik normalardy saqtau jónine túraqty baqylau jýrgizip, tiyisti sharalar qoldanyp otyru Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine mindetteldi.

Elbasynyng tapsyrmasymen Qazaqstanda sifrlyq televiydeniyege kóshu ayasynda tek memlekettik tilde habar taratatyn 3 telearnanyng tújyrymdamasy әzirlenude.

Olar aqparattyq-tanymdyq, әleumettik-mәdeni, tarihiy-patriottyq baghyttaghy telearnalar bolady dep otyrmyz.

Arnalardyng bireuin - «Mәdeniyet», kelesisin - oqu-aghartushylyq baghyttaghy «Zerde», al býldirshinderge arnalghanyn «Balausa» dep ataghan jón shyghar.

Arnalardyng attaryna baylanysty oilarynyzdy aityp, olardyng tújyrymdamasy turaly úsynystar jiberulerinizge bolady;

9. Memleketimizding aqparattyq qauipsizdigi jayynda alandauynyz óte oryndy.

Búl ýshin eng aldymen óz elimizdegi búqaralyq aqparat qúraldarynyng sapasyn arttyrugha úmtyluymyz qajet. Olardyng bәsekelestik qabiletin kýsheytu kerek. Búl problemany qazaq tildi BAQ-targha memlekettik tapsyrysty kóbeytu arqyly sheshuge bolady.

Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi osy baghytta júmystar jasap jatyr. Olar qazaq tilindegi búqaralyq aqparat qúraldaryna beriletin memlekettik tapsyrys kólemin jyl sayyn úlghaytuda. Sonday-aq qazaq tilinde shygharylatyn kitaptargha da memleket tarapynan qomaqty qarajat bólinude. Búl jayynda naqty derekterdi osy ministrlik beretin bolady».

Biylikting uәde beruine oray biz ashtyq jariyalaudy doghardyq.

Eng bastysy «Amerikandyq últ» negizinde qúrylghan, býkil halyqtyng talqylaugha úsynylghan «El birligi» doktrinasynyng uaqytsha toqtatyluy jәne oghan kóp jyldan bergi jinaqtalghan últtyq mýdde tóniregindegi problemalardy engizuge mýmkindik aluymyz, Qytaygha jer berudi tejeuimiz, memlekettik til turaly arnayy zang qabyldaugha, qazaq tilinde 3 telearna ashugha biylikting uәde etui az jenis pe? Áriyne, qazaqtyng últtyq mýddesi degende naq bir jylan kórgendey jiyrylatyn biylikting bizdi aldap, bergen uәdesinen tayqyp shyghuy da әbden mýmkin. Sondyqtan kelisilgen qújattardaghy eldik, últtyq mýddelerding dúrys sheshim tabuyn saralap otyratyn Rysbek Sәrsenbayúly basqaratyn ashtyq jariyalau shtaby óz júmysyn odan әri jalghastyra beretin bolady.

Songhy kýnderi «Azattyq» radiosynyng saytynda jәne «Respublika» gazetinde mәselening bayybyna bara almaghandardyng «Shahanov biylikke satylyp ketipti» degen baybalamy jýr.

Áriyne, búl bazbireulerding maghan kýie jaghu maqsatynda oilap tapqan aila-sharghysy. Qúdaydan qorqu kerek! Men eshqashan últtyq, eldik mýddeni ózimning jeke mýddeme aiyrbastaghan jan emespin. Maghan satyludan ólu - әldeqayda jenil. Eskertetinim: búdan bylay ózime negizsiz aiyp taqqandardy sotqa beruge әzirmin. Osy joly da ruhany tabighatyma sengen adamdardyng eshqaysysyn jerge qaratpaytynym, eki jerdegi ekining tórt bolatynynday aiqyn!

17-jeltoqsan kýni Jeltoqsan kóterilisi qanat jayghan alanda, jinalghan ýsh jarym mynday halyq aldynda manaday oy aityp edim. Sol oiymdy taghy da qaytalaghym kelip túr.

Últty saqtap qalu tóniregindegi osy songhy shayqas kóp mәselening betin ashty. Qyzmeti men jeke mýddesi ýshin últyn qinalmay satyp kete alatyn el aghalarynyn, ziyalylarynyn, ghalymdardyn, әrtisterding az emes ekendigi әigilendi. Solardyng bәrine ózgeshe alghysymdy bildiremin. Zamandastarymyzdyng últtyq maqsattan auytquy men satqyndyghy qalyng kópshilikting yzasyn keltirip, oyanuyna sebepker boldy. Satqyndyqtyng da últty biriktiruge qyzmet etetinine osy joly túnghysh ret kóz jetkizdim.

Qadirli Ázeke, maghan arnalghan hatynyzdyng sonynda men turaly týsirilip jatqan derekti filimge pikir bildirgeninizdi aita kelip: «Óz sózimde men sening resmy ataghy joq, últtyq batyr ekenindi bayandadym. Últtyng úly perzentterining biri ekenindi atadym» depsiz.

IYә, týrik aghayyndar shygharghaly jatqan derekti filim turaly, ssenariy avtory B.Ábishting ótinishine oray ózinizge jolyqqan sәtimde әngime qozghaghanym ras edi. Biraq biyliktegilerding kónilin tabu maqsatynda, últtyq mýddeden oq boyy auytqyp ketkeniniz ýshin men turaly pikirlerinizdi filimnen týgel alyp tastaugha ótinish jasadym. Óitkeni últtyq mýddege erkin, batyl taban tirep túra almaghan kónilde ruhany әdilettilik te saltanat qúra almasy belgili.

Bәlkim, osy maqalanyzdy oqyghan song biylik basyndaghylar Sizge «Enbek Eri» ataghyn berip jiberui de ghajap emes. Endeshe jolynyz bolghay! Degenmen, mandayynyng sory bes eli últymyzdyng býgingi, ertengi taghdyry sizge ghana qarap qalmaghanyna senimim zor.

Qyspaqqa týsken últtyq arman, últtyq maqsat jolyna keybireulerding jeke pendelik mýddesi, qyzmetining mýddesi kóldeneng túryp alghan. Kimning kim ekenin aiqyndaytyn kezeng endi keldi.

21 jeltoqsan 2009 j.