Shyghys Qazaqstan oblysy әkimdiginde әkimdik qyzmetkeri Medet Qasenjanovtyng besinshi qabattan ózin-ózi tastap jibergeni turaly, sóitip óz ómirin ózi qighany jayynda abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan bolatyn. Mine, sol bir qayghyly oqigha turasynda Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek  Saparbaev súhbat berigendi jón kóripti. Qaranyzdar:

- 5-jeltoqsanda, yaghny senbi kýni tanerteng oblys әkimining orynbasary Serik Ábdenov pen oblystyq әkimdik qyzmetkeri Medet Qasenjanovtyng arasynda ne boldy?

- Shynyn aitsaq, saual týsiniksizdeu. Al olardyng arasynda ne bolu kerek edi? Búl biylik organynyng josparlanghan oqighalar men is-sharalargha toly kәdimgi júmys kýni bolatyn. Mening biluimshe, S. Ábdenov tanerteng budjettik komissiyanyng júmys kenesin ótkizdi. Bólimning bas mamany bolyp enbek etken Medet Qasenjanov búl keneske qatyspaghan. Serik Ábdenov bolghan oqigha turaly basqalar siyaqty júmys ornynda otyryp estigen.

- Ákimdik qyzmetkerleri júmysta týngi saghat birge deyin kidiruge qanshalyqty jii mәjbýr bolady?

Shyghys Qazaqstan oblysy әkimdiginde әkimdik qyzmetkeri Medet Qasenjanovtyng besinshi qabattan ózin-ózi tastap jibergeni turaly, sóitip óz ómirin ózi qighany jayynda abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan bolatyn. Mine, sol bir qayghyly oqigha turasynda Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek  Saparbaev súhbat berigendi jón kóripti. Qaranyzdar:

- 5-jeltoqsanda, yaghny senbi kýni tanerteng oblys әkimining orynbasary Serik Ábdenov pen oblystyq әkimdik qyzmetkeri Medet Qasenjanovtyng arasynda ne boldy?

- Shynyn aitsaq, saual týsiniksizdeu. Al olardyng arasynda ne bolu kerek edi? Búl biylik organynyng josparlanghan oqighalar men is-sharalargha toly kәdimgi júmys kýni bolatyn. Mening biluimshe, S. Ábdenov tanerteng budjettik komissiyanyng júmys kenesin ótkizdi. Bólimning bas mamany bolyp enbek etken Medet Qasenjanov búl keneske qatyspaghan. Serik Ábdenov bolghan oqigha turaly basqalar siyaqty júmys ornynda otyryp estigen.

- Ákimdik qyzmetkerleri júmysta týngi saghat birge deyin kidiruge qanshalyqty jii mәjbýr bolady?

- Múnday mәjbýrlik joq. Eshkim de onday talaptardy qoymaydy. Áriyne, apparat qyzmetkerleri key kezderi, tyghyz sharualardy ayaqtau qajet bolghanda ghana júmysta kidirui mýmkin. Sebebi, memlekettik qyzmetker zangha sәikes tapsyrmany merziminde oryndauy tiyis, aitalyq, ol búqaralyq aqparat qúraldarynyng jazbasha saualdaryna da der kezinde jauap jazuy qajet. Biraq júmysta kidiru jaghdaylary ýnemi bolyp túrmaydy. Al endi eshkim eshkimdi mәjbýrlemeytini beseneden belgili.

- Ákimdik qyzmetkeri Qasenjanov senbi kýni besinshi qabattan ózin tastap jibergennen song Sizdi Pavlodargha ketip qaldy deydi, ras pa?

- Medet Qasenjanov 5-jeltoqsanda, senbi kýni saghat kýndizgi on ekining mólsherinde qúlaghan eken, men ol kezde jolgha shyghyp ketken bolatynmyn. Óitkeni Pavlodar oblysynyng әkimi ekeuimiz sol kýni eki oblystyng arasyndaghy yntymaqtastyq turaly memorandumgha qol qongymyz kerek bolghan. Búl shara - Shyghys Qazaqstannyng elimizde qazaqstandyq ýlesti úlghaytu jóninde songhy bes-alty aidyng ishinde oblystarmen jasasqan on ýshinshi qújaty. Yaghny Pavlodargha sapar әldekimder jazyp jýrgendey ayaqasty bastalghan dýnie emes, josparly jýrgizilip kele jatqan isting jalghasy bolyp tabylady.

- Ákimdik qyzmetkeri Ivanovty jýrek talmasyna deyin jetkizdi  degen aqparattardy taratugha tyiym salynghany ras pa? Al Medet Qasenjanovtyng óz ómirin ózi qiigha ne iytermeleui mýmkin?

- Eshqanday tyiym salynghan joq. Olay boluy mýmkin de emes. Men qay kezde, qanday mәselede bolsyn, ashyqtyq pen jariyalylyq prinsiypin ústanamyn, qolastymdaghylardan da sony talap etemin.

Oblys әkimi apparatynyng búrynghy qyzmetkeri, bas inspektor Gennadiy Ivanovqa qatysty aitar bolsaq, onyng jýrek talmasy bolmaghan. Tek dәrigerlerding 2009 jylghy qyrkýiek aiyndaghy anyqtamasy boyynsha «Infilitrativti tuberkulezding asqynghan týri» degen diagnozben stasionarlyq emdeuge jiberilgen. Áriyne, siz búl diagnoz ben jýrek talmasynyng arasy jer men kóktey ekenin jaqsy týsinetin bolarsyz. Alayda dәrigerler qanshama әrekettense de, ony ajal qúryghynan qútqaryp qala almady.

Patalagonatomdar mәiitti soi barysynda ong jaq ókpening tómengi jaghyndaghy 3/2 bóligining kazeozdy nekrozyn anyqtady. Búl aqparat resmy súrau salu boyynsha alyndy, qajet bolsa, siz de resmy súrau salyp búl aqparattyng aqiqattyghyna kóz jetkize alasyz.

Qaytys bolghan adam turaly jaqsy sóz ghana aitugha bolady nemese ýndemegen jón deydi. Biraq men sizderge G.Ivanovtyng memlekettik qyzmetten qalay shettetilgeni jóninde tolyq aqparatty aitqanymdy maqúl kórip otyrmyn. Ol bas inspektor bola túra qyzmettin atqaryp jýrgen azamattardy ózining sayajayyna aparyp, júmys istetkizgen. Tegin júmys isteu kimge onay bolsyn, búghan shydamaghan azamattar әkimdikke shaghymdanghan. Bolghan jaghdaydyng barlyghyn múqiyat teksergen QR Memlekettik qyzmet isteri jónindegi agenttikting tәrtiptik kenesi G.Ivanovty memlekettik qyzmetin toqtatu jóninde sheshim qabyldady. Zang talaby - osy.

Qasenjanovqa qatysty aitar bolsaq, Ishki ister basqarmasy men ShQO әkimining baspasóz qyzmeti alghashqy kezde-aq bolghan oqigha turaly tiyisti aqparat taratqan bolatyn. Al búl oqighanyng sebebi ne degen mәsele jóninde tolyq bilgimiz kelse, tergeu amaldarynyng nәtiyjesin kýtuge tura keledi.

Aqparatty taratugha tyiym salynghany jónindegi әngime - bos sóz. Aqparattyng qaysysy jalghan, qaysysy aqiqat ekendigining ózi kýmәn tughyzady.

- Al marqúm Rýstem Esdәulet she? Ol auruhanada nauqastanyp jatqanda әkimdikten kelgen búiryq boyynsha teatrgha júmysqa shaqyrylypty ghoy. Oghan sahnalyq qoyylym jasau tapsyrylghan kórinedi?

- Joq. Nauqas adamdy jatqan tóseginen túrghyzu turaly núsqau berilgen emes jәne ne ýshin berilui kerek edi? Teatrda "Jol kartasy" baghdarlamasynyng ayasynda auqymdy jóndeu júmystary jýrgizilgen-di. Mausymnyng alghashqy túsaukeseri de bolyp ótken. Men onymen jalpy teatrdyng bolashaghy, ornalasuy, bazasynyng damuy jóninde jii әngimelesip túratynmyn. Rýstem Esdәuletov oblystyq drama teatrynyng diyrektory, bas rejisseri әri kórkemdik jetekshisi boldy. Birtuar shygharmashylyq iyesi edi.

- Sizding birinshi orynbasarynyz Serik Ábdenov kýdik tudyratyn keshter men jemqorlyq sybaylastyq shemalaryn úiymdastyrdy degen aiyptaulargha qanday týsinikteme beresiz?

- Múnyng bәrin mening jәne mening orynbasarymnyng atyna baghyttalghan orynsyz kýie jaghu dep esepteymin. Internette aty-jóni kórsetilmey ne bolmasa býrkenshik esimdermen jariyalanyp jatqandardyng bәri de - el senbese de, kókeyinde kýdik qalady-au degen pighylmen jasalyp otyrghan, baryp túrghan jala jabushylyq, yaghny "qara piardyn" klassikalyq formada oryndalghan týri. Las әri arzanqol tәsil. Jalpy, internettegi japtym jala, jaqtym kýie - domalaq aryzdyng bir týri ghoy.

Bizding ónirde barlyq salalarda tәrtipti qalypty jaghdaygha keltiru ýshin birtindep maqsatty jәne senimdi júmystar jýrgizilip jatyr. Búl sharanyng "arqasynda" әldekimderding jilikting mayly basynan aiyrylyp qaluy әbden mýmkin ghoy. Oblystyng óndiristi ónir ekenin eskersek, әldekimderding oblys naryghyndaghy kólenkeli yqpalyn joghaltuy da mýmkin. Qysqasyn aitqanda, ónirde memlekettik biylikting mýddesi algha shyqqanda óz yqpalynan aiyrylyp jatqandar bar. Bizding júmys, qanday da bir jaghdaylargha qaramastan, jalghasyn taba beretin bolady. Sebebi, men de memleket basshysynyng aldynda ant bergen memlekettik qyzmetkermin. Al atqaryp jatqan júmystarymyz ózderine únamaytyn adamdardyng qolayly bir uaqyt tua qalsa, taghy da qaralap shyghatynyna kýmәn keltirmeymin.

Ózim qashannan qúrmetteytin jurnalister qauymyna, әsirese internet-portaldardy jýrgizetin jurnalisterge bylay degim keledi: etika tek memlekettik qyzmetshilerde ghana bolmauy tiyis... Ony bәrimiz de jadymyzdan shygharmayyq. Anyq-qanyghyna kóz jetpegen aqparatty qoldanbastan búryn aldymen negizsiz jala jabudy oy tarazysynan ótkizip alghan dúrys shyghar. Al men qashanda kez-kelgen saualgha tura jauap beruge dayynmyn.

Súhbattasqan - Núrlan Atambaev.