Keshe Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynda halyqaralyq  "Taghylym» mәdeni- intellektualdyq Klubynyng birinshi mәjilisi bolyp ótti. Mәjilis jahandanu prosessterining qazaqtyng dәtýrli mәdeniyetine әseri degen әngimege qatysty órbidi.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu Institutynyng diyrektory Erlan Sairov:

- Aymaqtardyng mәdeniy-tarihy potensialyn jogharylatu kerek. Osy túrghyda Ontýstik Qazaqstan oblysynyng júmysy bizdi quantyp otyr. Jaqynda oblys basshylyghy Týrkistandaghy Ahmet Yassauy kesenesine Ahmet Yassauy әuliyening halyqty birlikke, shaqyrghan hikmetteri jazylghan granit taqtalaryn ornatqan. Osy bir syrt kózge qaraghanda kishkentay ghana qadam - elimizding mәdeniyetin, tarihyn týsinu ýshin jasalghan ýlken qadam. Jaqyn arada Yassauy kesenesi janynda etnopark salynbaq. Búl Týrkistanda mәdeniyet industriyasyn jasau jónindegi Elbasy tapsyrmasyn oryndaudan shyghyp otyrghan júmys.     Shymkent óniri - týrk әlemining mәdeniyet oshaghy. Biz  mәdeniyetke qatysty barlyq is-shara ýshin asa quanyshtymyz, - dedi.

Qazaqta «el boldyq, ensemizdi týzedik» degen sózding maghanasy «etek-jenimizdi jidyq» degenge de sayady.

Keshe Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynda halyqaralyq  "Taghylym» mәdeni- intellektualdyq Klubynyng birinshi mәjilisi bolyp ótti. Mәjilis jahandanu prosessterining qazaqtyng dәtýrli mәdeniyetine әseri degen әngimege qatysty órbidi.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu Institutynyng diyrektory Erlan Sairov:

- Aymaqtardyng mәdeniy-tarihy potensialyn jogharylatu kerek. Osy túrghyda Ontýstik Qazaqstan oblysynyng júmysy bizdi quantyp otyr. Jaqynda oblys basshylyghy Týrkistandaghy Ahmet Yassauy kesenesine Ahmet Yassauy әuliyening halyqty birlikke, shaqyrghan hikmetteri jazylghan granit taqtalaryn ornatqan. Osy bir syrt kózge qaraghanda kishkentay ghana qadam - elimizding mәdeniyetin, tarihyn týsinu ýshin jasalghan ýlken qadam. Jaqyn arada Yassauy kesenesi janynda etnopark salynbaq. Búl Týrkistanda mәdeniyet industriyasyn jasau jónindegi Elbasy tapsyrmasyn oryndaudan shyghyp otyrghan júmys.     Shymkent óniri - týrk әlemining mәdeniyet oshaghy. Biz  mәdeniyetke qatysty barlyq is-shara ýshin asa quanyshtymyz, - dedi.

Qazaqta «el boldyq, ensemizdi týzedik» degen sózding maghanasy «etek-jenimizdi jidyq» degenge de sayady.

Múnyng mәni Erlan Sairovtyng oiynsha, ózimizde bardy týgendep, keregemizdi  keneyte týsu bolyp tabylady. Memleketik túrghydan alyp qarasaq, búl Altay men  Atyraudyn, Alatau men Sibirding tómengi saghasy arasyna sozylyp jatqan baytaq qazaq dalasynyng jan-jaghyn qymtay týsu, jiystyru degendi bildiredi deydi ol.

Biz Tәuelsizdik alghaly ontýstigimizdi týgendep, Týrkistandy, Syr boyy turaly túraqty aityp kelemiz. Batystaghy Manghystau men Atyraudy, soltýstigimizdegi Kóksheni, Qyzyljardy, ondaghy Abylayhan sarayynyng jay-kýiin de nazardan tys qaldyrmay otyrmyz . Biraq Shyghystaghy Altaydy jyrlauymyz kemshindeu syaiyqty. Áriyne, Altay jóninde nebir zertteu maqalalar, prozalyq, poeziyalyq shygharmalar jaryq kórdi. Degenmen Týrkistan degende Qazaqstan dep eleng ete qalatyn júrtshylyq, Altay dese - ony iysi týriktin, sol týrikting shanyraq iyesi qazaqtyng altyn besigi dep oilay qoyy ekitalay. Kóbine orystyng Altayskiy krayy dep jatady.

Mәjiliske qatysyp otyrghan kópshilik osylay desti. Jәne sonday-aq

Shyghys Qazaqstan әkimdigi osy túrghyda tiyisti júmystar atqaryp, ózine ghana emes, jalpy júrtshylyqqa, alys-jaqyn kórshige, onyng ishinde orysy, qytayy, mongholy bar, barshasyna Altaydyng qazaq degen ataumen o basta tamyry bir, bite qaynasqan úghym ekenin týsindirui qajet deydi olar.

Búl baghytta jergilikti biylik tarapynan songhy uaqytta atqarylyp jatqan júmys joqtyng qasy kórendi. Mysaly Sairov basqaryp otyrghan Institut elimizding belgili mәdeniyettanushylary, sayasattanushy ghalymdarynyng qatysuymen «Shyghys Qazaqstanda mәdeny klaster» qúru baghdarlamasyn úsynypty. Baghdarlama ayasynda «Qozy Korpesh-Bayan Súlu» eposyn halyqaralyq dәrejege shygharu, Shyghys Qazaqstandy, Altay ónirin týrki mәdeniyetining kindigi retinde әlemge әigileu mәseleleri de keshendi qarastyrylghan. Biraq osy kýnge deyin jauap bolmapty.

- Ákimdikten mine, 4 ay boldy bir habar joq. Bizding hatymyz «barsa kelmeske ketkendey» habar osharsyz ketti. Al zang boyynsha әr-bir hatqa memlekettik organdar bir aidyng ishinde jauap berui qajet. Sonda oblystyng basshylyghy qanday júmyspen ainalysyp otyr? - dep renishin jasyra almady Erlan Biyahmetúly.

«Taghylym» klubynyng alghashqy otyrysy «Aktualdy óner: qazirgi kez jәne dәstýr» degen qyzyqty taqyrypty da qamtydy. Osy mәsele boyynsha Reseyding belgili mәdeniyettanushysy, «Konservator» jurnalynyng bas redaktory Rustam Áripjanov ózining oilaryn ortagha saldy.

Bayandamashy dәstýrli mәdeniyet degenimiz - mәueli bәiterek tәrizdi tereng tamyry bar dýniye, al jahandanu mәdeniyeti osy aghashqa әser etetin jel, janbyr tәrizdi qúbylystar. Sonyng ishinde jauyn-shashyn ulanghan bolsa, aghash solyp qalady, jel dauylgha ainalsa aghash qúlap qaluy mýmkin dep Shyghys mәnerine say sóiledi.

Jiyngha qatysushylar, art-mәdeniyet býgingi kýnning qúbylysy, onyng qazaqtyng mәdeny psihologiyasyna әseri nashar boluy yqtimal, sondyqtan búl qúbylysty zertteu kerek degen ortaq pikirge keldi.

Biz býgin jahandanu dәuirinde ómir sýrip otyrmyz. Biz teledidar kóremiz, internet qabyldaymyz, osynyng barlyghy býgingi mәdeniyetting negizgi elementteri. Mega, Ramstor tәrizdi cauda ortalyqtarynyng ózi mәdeniyettin, jahandanu mәdeniyetining elementteri. Sondyqtan qazaqtyng dәstýrli mәdeniyetin damytu mәselesi kýn tәrtibinde túr.

Biz Bittlz, ABBA -gha qarsy emespiz, kerisinshe biz búl әuenderdi tyndaugha әuespiz, biraq Alpamys jyryn, Qoblandyny, Qozy Kórpesh-Bayan-Súludy qayda jiberemiz. Biz osy tól tumalarymyzdy shet elge kórsete biluimiz kerek.

Osy kezde mәdeniyetting sayasaty qajet ekendigi shyghady, óitkeni qoghamnyng «mәdeniy-ruhnay» jaghdayy  qazaq mәdeniyetining damuyna baylanysty ekendigi anyq.

Sonymen birge dәstýrli mәdeniyetti saqtap qana qoymay, qazaq mәdeniyetin halyqaralyq dәrejede nasihattau ýshin mәdeniyetti keshendi týrde damytu qajet, ol ýshin memleketting zang túrghysynan, qarjy túrghysynan kómek qajet degen oilar aityldy «Taghylymnyn» alghashqy otyrsynda.

Marat Ghaliy