Kenes ókimeti kezeninde,  Ertisting Kereku ónirinde júrtshylyqtyng tәuelsizdikke úmtylysy oqtyn-oqtyn boy kórsetip túrdy. Revolusiya men azamat soghysy jyldarynda Alash avtonomiyasyn  qoldaushy qazaq ziyalylarynyng is-әreketi zanmen toqtatylyp, ózderi jazalau qúrbandaryna ainaldy. 1960-1970 jyldary tәuelsizdikti kókseushi erkin oily azamattar otarlandyru sayasatyna qarsy jasyryn sayasy úiym qúryp, astyrtyn  әreket etti.  Mysaly, 1969 jyly Pavlodar qalasyndaghy oblystyq №3 mektep-internattyng  9-synyp oqushysy (osy joldardyng avtory) Arman Qaniyev jasóspirimder arasynda «Jas úlan» atty sayasy úiym qúrghan. Sol 1969 jyldyng jeltoqsan aiynda jas úlandar jer-jerde júrtshylyqty otarshyldyqqa qarsy shyghugha ýndegen paraqshalar japsyryp ketken. Kóp uaqyt ótpey-aq MQK (KGB) basqarmasy úiymdy әshkerelegen son, jas úlandar týrli jazalau sharalaryna úshyrady.

Kenes ókimeti kezeninde,  Ertisting Kereku ónirinde júrtshylyqtyng tәuelsizdikke úmtylysy oqtyn-oqtyn boy kórsetip túrdy. Revolusiya men azamat soghysy jyldarynda Alash avtonomiyasyn  qoldaushy qazaq ziyalylarynyng is-әreketi zanmen toqtatylyp, ózderi jazalau qúrbandaryna ainaldy. 1960-1970 jyldary tәuelsizdikti kókseushi erkin oily azamattar otarlandyru sayasatyna qarsy jasyryn sayasy úiym qúryp, astyrtyn  әreket etti.  Mysaly, 1969 jyly Pavlodar qalasyndaghy oblystyq №3 mektep-internattyng  9-synyp oqushysy (osy joldardyng avtory) Arman Qaniyev jasóspirimder arasynda «Jas úlan» atty sayasy úiym qúrghan. Sol 1969 jyldyng jeltoqsan aiynda jas úlandar jer-jerde júrtshylyqty otarshyldyqqa qarsy shyghugha ýndegen paraqshalar japsyryp ketken. Kóp uaqyt ótpey-aq MQK (KGB) basqarmasy úiymdy әshkerelegen son, jas úlandar týrli jazalau sharalaryna úshyrady.

Al 1986 jylghy jeltoqsan aiynda oblystaghy qazaq júrtshylyghynyng narazylyghy týrli sipatta kórinis berdi.  Ókinishke qaray,  sol kezdegi sayasy ahualdy Pavlodar oblysy memlekettik múraghat qújattary naqty ashyp kórsete almaydy. Jeltoqsannyng 24-i kýni oblystyq partiya komiytetining burosy ótkizilip, «Qazaqstan kompartiyasy OK-ning 1986 jyldyng 19-jeltoqsanyndaghy «Almaty qalasyndaghy jaghdaygha baylanysty sharalar jónindegi» qaulysyn jýzege asyru sharalary» bekitilgen. On bes tarmaqtan túratyn búl sharalarda memlekettik mekemelerding mindetteri men júmys josparlary belgilengen. Degenmen, Almatyda jeltoqsanshylardyng narazylyq kórsetui  bastalysymen-aq Qazaq KSR kompartiyasy OK-nen, respublikalyq MQK-nen, IIM-nen Pavlodardaghy partiya jәne memlekettik organdargha óz baylanys jýieleri arqyly týrli núsqaular, búiryqtar berilip, olar resmy qauly shygharylmay-aq, qolma-qol jýzege asyryla bastaghan dep týsingenimiz dúrys.

Atyshuly Ý plenumnyng sony Almatyda qanday da bir tótenshe oqighagha әkep soqtyrghanyn pavlodarlyqtar sol 17-jeltoqsan kýni-aq sezdi. Almatymen telefon baylanysy ýzildi. Jazushylar ýiindegi tanys qalamgerlermen habarlaspaq boluymyzdan esh nәtiyje shyqpady. Sol kezdegi әdetimizshe «Golos Ameriki» tәrizdi radiostansiyalardyng habarlaryna qúlaq týrgenimizben, manyzdy aqparat ala almadyq. Qazaq tilinde habar taratatyn «Azattyq» radiostansiyasy «Almaty qalasynda qazaqtar bolishevikterge qarsy ashyq kýreske shyqty» degennen basqa mardymdy eshtene aitqan joq. Búl sózderding ózin radiojurnalist qazaq tilining qúlaqqa sinisti yrghaghyn búzyp, úighyr maqamymen aitty jәne «Endi Qúran oqiyq» dep ile ayat oqy jóneldi.

Ol kezde kompartiyagha degen senimin joghalta qoymaghan әri dinge bet búrmaghan búqara múnday aqparattardy qabyldamaytyn. Al, keyin respublikalyq býkil BAQ arqyly taratylghan, jeltoqsanshylardy asa jaghymsyz beynede sipattaytyn qysqa resmy habar kókiregi oyau, erkin oily adamdardyng eshqaysysyn sendire almady.

Jeltoqsannyng 17-si kýni, keshke qaray Pavlodar qalasynda qoghamdyq tәrtipti qadaghalaushy milisiya qyzmetkerlerining sany kóbeyip, is әreketterining belsendiligi arta týskeni aiqyn bayqaldy. Kelesi kýni qalanyng ortalyq alany manynda jәne oghan tayau kóshelerding qiylystarynda IIB qyzmetkerleri men negizinen evropalyq últtardyng ókilderinen qúralghan jasaqshylar toptary qoghamdyq tәrtipti baqylaugha aldy. Olar ortalyqqa qaray óz isterimen kele jatqan qazaq jastarynyng sany bir-ekeuden assa, eshbir sebep-saldarsyz toqtatyp, keyin qaytaryp túrdy. Qalada tótenshe jaghday jariyalamay, azamattardyng últtyq belgilerine qarap, kópshilik oryndarda jýrip-túrularyna tyiym salu ya shekteu qoi halyqaralyq jәne kenestik zandardyng da shenberine simaytyn. Solay bola túra tәrtip saqshylary ózderining zansyz is-әreketterine narazylyq bildirgen jastardy milisiyanyng qalalyq, audandyq bólimderine kýsh qoldanu arqyly jetkizip, tergeuge alghan, qoqan-loqy kórsetken. Bayanauyl audanynan Pavlodargha jenil avtomashinamen qanday da bir óz sharualary  boyynsha kele jatqan qazaqtyng bes jigitin qalanyng kire berisindegi MAY beketinde toqtatyp, keyin qaytaryp jiberipti degen aqparat ta bar. Áuejayda Almatygha úshatyn últy qazaq jolaushylardy aviabiyletterin kýni búryn alghanyna qaramastan, saparlarynyng maqsatyn jәne ózderi jayyndaghy mәlimetterdi súrap, teksergen. Sol kýnderi pavlodarlyq ónerpaz jigit Serik Talasbaevtyng «Qyzyq-ay» oiyn-sauyq keshin ótkizbek boluy partiya men qauipsizdik organy qyzmetkerlerin әbigerge salghan. Degenmen, kesh sauyqqúmar kórermendermen qatar «ýndemesterding de» kónilinen shyghyp, sәtti ótken.

Almatydaghy kóterilisting songhy kýnderi jeltoqsanshylargha ýn qosudy kózdegen pavlodarlyq jastardyng belsendiligi artty jәne olargha qarsy tәrtip saqshylarynyng is-әreketteri de kýsheyip, oblystaghy sayasy ahual túraqsyzdana bastady. Sovhoz-tehnikum - Pavlodar baghytyndaghy jolaushylar avtobusy qatynasy toqtatyldy Qalagha qaray jayau shyqqan studentter tobyn orta jolda milisiya qyzmetkerleri men jasaqshylar toqtatyp, kýsh qoldanu arqyly keyin qaytarghan. Aralaryndaghy tartys kezinde studentter tәrtip saqshylary otyrghan avtobustyng tereze shynysyn taspen atyp syndyrghan. Pavlodardaghy montaj, esepteu-ekonomikalyq tehnikumdarynyng studentteri jataqhanalardan shygharylmady, IIB qyzmetkerlerining toby men MQK-ning ókilderi sol mekenjaylarda týnedi. Tipti últy qazaq oqushylardyng da jýris-túrystary qatang baqylaugha alyndy. Abay atyndaghy №10  qazaq orta mektebining joghary synyp oqushylary arasynda sabaqqa kelmey qalghandardyng ýilerine qolma-qol múghalimder jiberildi.

Qalanyng «Kazkray» atalatyn aumaghynda túratyn qazaq jastary kýn bata birneshe top bolyp kóshege shyqty. Shamamen, 20-30 adamnan túratyn toptar milisiyanyng jyljymaly punkty jaqyndaghan kezde jan-jaqqa ydyray qashyp, basqa jerde qayta jinaldy Biraq qanday da bir naqty sayasy maqsatty kózdemegendikten, ne isterin bilmey, aqyry ýidi-ýilerine tarap tyndy. Múnday jayttar kelesi kýnderi de qaytalandy.

Jergilikti ýkimet pen partiya organdary jastardy ortalyq alangha shygharmaudyng «beybit» tәsilin oilap tauyp, әkkilikpen jýzege asyra bildi. Araq-sharap dýkenderi tenertennen keshke deyin júmys istedi jәne alkogolidi ishimdikter avtomashinalarmen ýsti-ýstine tasylyp jetkizilip túrdy, osy sebepti, әdettegidey bir-eki saghat ishinde bitip qalghan joq. Pavlodarlyqtar M.Gorbachevting «qúrghaq» zany shyqqan 1985 jyldyng 1 mausymynan bastap múnday araq-sharap molshylyghyn kórmep edi... Áuelde ortalyq alangha barugha niyettengen qazaq jastarynyng birsypyrasy oghan jetpey, Dzerjinskiy (qazirgi Sәtbaev) men Tolstoy kóshelerining qiylysyndaghy araq-sharap dýkenine jipsiz baylandy... Degenmen, Almatydaghy jeltoqsanshylargha ýn qosugha bel bughan últjandy jastardyng shaghyn toptary milisiya men jasaqshylar túrghan jerlerden jeke-jeke bólinip ótip, ortalyq alannyng janyndaghy SUM ishine jiyldy. Satyp alushylardyng keypine engen olar alangha shyghar sәtti kýtti. Biraq jataqhanalardaghy qamaudan ebin tauyp sytylyp shyqqan sanauly studentter jәne júmysshylardyng ókilderinen ghana qúralghan olardyng sany tym az edi әri birin-biri tanymaytyn. Al ortalyq alannyng obkomgha qarama-qarsy jaghynda milisiyanyng bir ghana «jiguli» avtomashinasy «momaqan minez» tanytyp túrdy. Múnyng aldamshy kórinis ekenin ishimiz sezdi.

Sol ortalyq alannyng janynan týnge qaray qonaqtan ýiine qaytyp bara jatqan orta jastaghy erli-zayypty erkek pen әieldi ózge últ ókili bolyp tabylatyn milisiya qyzmetkeri esh sebepsiz toqtatyp, qol júmsaghan.  Bir jaqsysy, әlgining  janyndaghy últy qazaq milisioner jazyqsyz jandargha arasha týsip, soqqygha jyghyludan saqtap qalghan. Esesine ol ertengisinde ishki ister bólimi basshylyghyna últy qazaq әriptesining ýstinen «basbúzarlardy jaqtady» degen synayda aryz týsirgen.

Sol kýnderi MQK, IIB, partiya organdarynyng jauapty qyzmetkerleri júmys uaqytynan keyin de júmys oryndarynda qalyp, tótenshe oqighagha әzir otyrghandyghyn, jabyq mekemelerdi kýzetetin әskery bólimshelerde narazylyq aksiyalaryn kýshpen basudy kózdeytin dayyndyq isteri jýrgizilgenin biz keyin bildik. Dayyndyq barysynda jauyngerlerge, miting ne demonstrasiya bola qalghan jaghdayda, aksiyagha qatysushylardy soldat kýrekterining qyrymen emes, jalpaghymen úryp tarqatu jóninde auyzsha núsqau berilgen kórinedi. (Jan alysyp, jan beriser almaghayyp shaqta múnday búiryqty mýltiksiz oryndau mýmkin emes! Sol kýnderi Almatyda qaza tapqan jәne auyr jaraqattanghan jeltoqsanshylardyng denelerindegi qatty ótkir zattardyng soqqysynan kesilgen nemese shabylghan delinetin jaralar soldat kýrekterining qyrynan qalghan jaraqat ekeni kýman tughyzbaydy). Komandirlerding sayasy ister jónindegi orynbasarlary últy qazaq әskery qyzmetshilerden jeltoqsanshylardyng is-әreketteri jónindegi pikirlerin súrap, ózderinshe synaq jýrgizip, senimsizdik tanytqan.

Pavlodar qalasynda júrtshylyqtyng alangha shyghyp, narazylyq kórsetuge degen úmtylysy kelesi 1987 jyldyng bas kezine deyin oqtyn-oqtyn boy kórsetip túrdy. Qazaq jastarynyng narazylyghy auyldyq audandardyng ortalyqtarynda da kórinis berdi. Biraq búl is-әreketter týrli sebep-saldarlargha baylanysty Almatydaghyday kóterilis dәrejesine jetken joq.

Arman QANIY,

aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi,

oblystyq qoghamdyq «Ertis didary» gazetining redaktory.