Jazushy, memlekettik syilyqtyng laureaty Ánes Saray astanalyq jurnalist Beken Qayratúlyna bergen súhbatynda Alashorda qayratkerlerining tarapynan ketken keybir taktikalyq qatelikterdi tarihy derekter túrghysynda saralap, tyng әngimening shetin shygharady. Ótken kýnderding óshpes boyaularynan ómirsheng shygharmalar órnegin jasaghan qalamger alashordashylardyng barlyq is-әreketin ong baghalay beruding birjaqtylyghyn angharta kelip, «alayda elim dep eniregen sol bir shoghyr óz ishinen bólinip, biylikti ghana kózdegende, úly dala tósindegi qazaq jeri býgingidey tútastyghyn saqtap qalar-qalmasy neghaybyl edi» degen pikir bildiredi.

«...Shoqyndyramyn dep  shoshytyp alasyz»

Jazushy, memlekettik syilyqtyng laureaty Ánes Saray astanalyq jurnalist Beken Qayratúlyna bergen súhbatynda Alashorda qayratkerlerining tarapynan ketken keybir taktikalyq qatelikterdi tarihy derekter túrghysynda saralap, tyng әngimening shetin shygharady. Ótken kýnderding óshpes boyaularynan ómirsheng shygharmalar órnegin jasaghan qalamger alashordashylardyng barlyq is-әreketin ong baghalay beruding birjaqtylyghyn angharta kelip, «alayda elim dep eniregen sol bir shoghyr óz ishinen bólinip, biylikti ghana kózdegende, úly dala tósindegi qazaq jeri býgingidey tútastyghyn saqtap qalar-qalmasy neghaybyl edi» degen pikir bildiredi.

«...Shoqyndyramyn dep  shoshytyp alasyz»

– Ánes agha, HIH ghasyrda qazaq dalasynda aghartushylyq júmyspen ainalysqan adamdar kóp emes. Mysaly, Torghayda 1864 jyly ashylghan Ybyray atamyzdyng mektebi jәne Jetisuda «Mamaniya medresesi» bolypty. Osy ekeuinen de búryn 1841 jyly Jәngir han Ordada mektep ashqan eken.  HH ghasyrdyng basyndaghy almaghayyp zamanda últynyng mýddesin qorghap, atqa mingenderding negizgi toby Jәngir men Ybyray jәne Mamaniya mektebining ókilderi ekenin bayqaymyz. Siz osy Jәngir mektebi turaly ne bilesiz?
– Orda qalasynyng irgetasy 1827 jyly qalanypty. 1841 jyldan bastap  Jәngir han mektep ashqan. Alghashynda tóre túqymdary oqyghan kórinedi. Nemese solargha jaqyn adamdardyng balalary bilim alghan. Mektepti bitirgender keyin Orynbordaghy Nepluev atyndaghy kadet korpusyna oqugha qabyldanghan. Búdan basqa Omby kadet korpusy deytin boldy. Onda «sayahatshylar әzirleu» degen atpen barlaushylardy oqytyp, Qytaygha qarsy dayyndaghan. Al Orynbor kadet korpusynyng mindeti – Orta Aziya,  Parsy, Arab elderine shyghatyn barlaushylardy әzirleytin bolghan. Keyin Tashkent kadet korpusy degen ashyldy. Ol taza arabtargha qarsy shpiondar dayyndady. Osy kadetterdi jylyna 17-18 adam oqyp, bitirgen. Mysaly, sonyng biri – ghalym-aghartushy Múhamed-Salyq Babajanov.

Jәngirding ózi Orynbordaghy Nepluev atyndaghy kadet korpusynan 10 adamgha kvota alyp otyrghan. Oghan ózining mektebin bitirgen balalardy dayyndyqtan ótkizip, jiberip túrghan. Ishinde balasy Zúlqarnayyn da bolghan. Onyng qasyna «bas-kóz bolsyn» dep Mahambet Ótemisúlyn qosyp jibergen. Olar Manghystaudy jәne Kaspiyding týbin túnghysh zerttegen G.S.Karelin deytin orys sayahatshynyng ýiine baryp ornalasqan. Osy orys pen Jәngir tamyr bolghan. Jәngirding tapsyrmasymen Karelin Bókey Ordasynyng kartasyn da jasaghan deydi. Karelinnin  Atyrauda da ýii boldy. Ony men de kórdim. Aytpaqshy, búlardy Orynborgha ataqty leksikograf V.IY.Dali ertip barypty. V.IY.Dali Jayyqtyng boyyn jaghalap ocherk jazyp jýrgen kezinde Ordagha soghyp, birge attanghan synayly. Kadette oqyghan adamdardyng qarajatyn Jәngir ózi moynyna alghan. Osylay Ordada oqymystylar payda boldy. Onyng ishinde Babajanovty aittym. Búl kisiden basqa Peterbor uniyversiytetining shyghys tilderi, zan, matematika fakulitetterin bitirgen Baqtygerey Qúlmanov, Sәlimgerey Jantóriyn, aghayyndy Batyrqayyr, Ábdilkәrim Niyazovtar, Qazan, Saratov uniyversiytetterining medisina fakulitetin bitirgen Mәjit Shombalov, Mahmút Sholtyrov, Batyrghaly Jýsipqaliyevtardyng atyn atasaq, jetip jatyr. Odan basqa Jәngir mektebinen әskery generaldar shyqty. Sonyng biri  Ghúbaydolla Jәngirov – patsha zamanynda ministr dәrejesine kóterilgen túnghysh qazaq. Patsha armiyasynyng baylanys departamentining bastyghy bolghan. Ári Resey Dumasyna saylaugha týsken qazaq deputattaryna kómektesip túrghan. Ordada jaryq kórgen «Qazaqstan» gazetining shyghuyna múryndyq bolghandardyng biri. Ghúbaydollanyng inisi de – patsha armiyasynyng polkovniygi dәrejesin alghan әskery qayratker. Aghaly-inili azamattardyng ziraty Qyrymdaghy Yaltanyng «Qarlyghash úyasy» degen jerinde jatyr.
– Ataqty Maqash Bekmúhambetov te Jәngir mektebining soyynan ghoy...
– Solay. Maqash Bekmúhambetov degen kisi qazaq folikloryn jinap, 1908 jyly Orynborda «Jaqsy ýgit» atty kitap etip shygharghan. Alghash Dospambet, Jiyenbet jyraulardyng el auzyndaghy sózderin jinap, qúrastyrghan. 1910 jyly Astrahan qalasynan ýlken etnografiyalyq zertteu kitaby jaryq kórgen. Gurievten bastap Astrahangha deyingi alqapty alyp jatqan úlan-ghayyr ólke  Kaspiy jaghalauy 1, 2-qisymynyng (okruginin) bastyghy bolghan. Osy kisi qazaqtyng jerin keneytu ýshin әrtýrli әreketter jasaghan. Eldi Qighash ózeninen asyryp, Astrahan jaqqa qonystandyru ýshin týnde myqty atan týielerdi tandap alyp, ertede ornatylghan qúlpytastardy artyp, Astrahannyng janyna aparyp kómdirip tastaydy eken. Eki-ýsh jyl ótken song dau shygharatyn bolypty. Myna jer bizdiki dep. Eki jaq daulasyp, aqyry jerdi qazyp kórse, pәlenbay degen biyding qúlpytasy shyghady. Olardyng úrpaghy mynau dep, tiri kuәlardy aighaqqa tartyp, qazaqtyng jerin Astrahannyng týbine bir-aq aparghan. Sol kisi kezinde qonystandyrghan halyq qazir bes audan bolyp Astrahan oblysyna qarap otyr.
– Búl kisi patsha «aghzamnyn» atyna kóp hattar jazypty deydi. Onyng sebebin bilesiz be?
– Siz bilesiz be, Leninning atasy osy adamnyng tiginshisi bolghan. Búl derekti 1920 jyldary Marietta Shaginyan ózining «V.IY.Leniyn» atty ocherkinde naqty dәlelder keltirip jazghan. Biraq ocherk kitap bolyp shyghyp jatqanda, dәl osy arasyn aldyryp tastaghan. Búl jaytty qazir jurnalist Ghadilbek Shalahmetov zerttep jýr. Erterekte Astrahannyng múrajayynan Maqashtyng suretin kórdim. Tau halyqtary siyaqty kiyinedi eken. Ózining de ruy – sherkesh. Kavkazdyq sherkeshterge elikteytin boluy kerek, jasauyl sheni bar, altyn baldaq asynghan, súmdyq suret. Shamasy, 1896 jyly bolar, Óteshqaly Ataniyazov ekeui patsha aghzamgha saf altynnan jasalghan kiyiz ýiding maketin syigha tartyp, aldyna baryp sóilesken deydi. Sonda aitypty-mys: «Patsheke, qazaqqa tisindi batyrmanyz, shoqyndyram dep jýrip shoshytyp alasyz», – depti. Osy kisining jazghan-syzghandary Peterbordaghy ghylymy kitaphanalarda, ghalym IY.Berezinning jeke qorynda bar deytin. Aytyp otyrghanynyz sol hattar shyghar...
– Búl adam tau halyqtaryna túnghysh әlippe jasap berdi degen ne sóz?
– Ony búl kisi emes, Jәngirding ainalasyndaghylar jasady desek dúrys shyghar. Óitkeni, Jәngir men A.Qazymbek ózara baylanysta bolghan. A.Qazymbek – tau halqynan shyqqan ýlken oqymysty. Qazan uniyversiytetinde sabaq bergen, professor. Osy baylanystyng arqasynda Jәngir arghy jaqtan nebir qúndy kitaptar aldyrghan. Al bókeylikterding daghystandyqtargha arab grafikasynda әlippe jasap bergeni jayly derek bar.
– Ataqty Shafqat Bekmúhambetov osy Maqash әkimning balasy emes pe?
– IYә, tughan balasy. Eger mýmkindiging bolyp, múraghattaryn qújattaryn qarasan, Shafqat – 1917 jyly bolghan I jәne II Jalpy qazaq sezining ekeuine de qatysqan adam. Qazaqstannyng túnghysh prokurory bolyp túrghanda ústalyp, atylyp ketken. Jәngir mektebining taghy bir ardaqtysy – Ualithan Tanashev. Búl Alashordanyng basqa úiymdarmen, әsirese Reseydegi әrtýrli qozghalystarmen baylanys jasauyna zor septigin tiygizgen. Alash atynan Mәskeuge, Ufagha baryp kelisim jasaghan. Bókey ordasyndaghy Alashordanyng bastyghy bolghan.

Batystaghylar separatistik baghyt ústanghan joq

– Zertteushilerding jazghanyna qaraghanda, 1917 jyly Orynborda ótken ekinshi Jalpy qazaq sezinde «Alash avtonomiyasyn jariyalaymyz ba, joq pa?» degenge kelgende pikir ekige bólingen kórinedi. Halel jәne Jansha Dosmúhammedovter dereu jariyalau kerek degen baghyt ústanypty. Osy jayynda ne aitasyz?
– Alashorda tónireginde týrli dau bar. Keybir zertteushiler «Batys alashordashylar separatistik baghyt ústandy» deydi. Men osyghan týbegeyli qarsymyn. Jәne dәleldep bere alamyn. Ekinshi, Jalpy qazaq sezinde Álihan Bókeyhanov: «Alash avtonomiyasyn jariyalaudy toqtata túrayyq, sebebi, әsker-milisiya qúryp alayyq, búl sezge qazaq jerinde túratyn 23 payyz orystan adam qatyspady, olar ne aitady eken, sony naqtylayyq», –  deydi. Jansha oghan qosylmaghan. Jansha qaghazgha jazyp sóilemeytin, auyzeki sóilegende mýdirmeytin asa sheshen adam bolghan. Sәken Seyfullinning jazghanyna qaraghanda, Alashordanyng eki ghalamaty bar: «biri – Jansha sózge sheshen, ekinshisi – Mirjaqyp jazugha sheshen», – degen.
Aqyry 1917 jyly 5-13 jeltoqsanda ótken ekinshi sezde Alash avtonomiyasy  jariyalanghan. Dauysqa salghanda ókilder Janshany jaqtaghan. Alash turaly sóz bolghanda jalpylama aitugha qúshtarmyz. Jaltaqpyz. Jalpaqshesheymiz. Alashtyng is-әreketterin naqty saraptap, shyndyqty aitpaymyz. Shyndyghynda әrtýrli jaghdaylar bolghan. Mysaly, Ahmet pen Mirjaqyp Alashorda ýkimetining basshylyq qúramyna enbey qaldy. «Alashtyng ortalyghy Semey bolsyn» degen qauly shyqty. Osy qauly Batys Alashordanyng qúryluyna alyp keldi.
– Batys Alashordanyng negizin qalaghan kimder?
– 1918 jyly qantar aiynda Alashorda ýkimeti Semeyge kóshti. Batystan Semeyge baru ýshin dýniyening jartysy – Sibirdi ainalyp ótedi. Baylanys ýziletin boldy. Bireuler aitady: «Batystyng alashshylary Semeyge barmady», – dep. Qalay barady, zaman bolsa kýiip túr, auzyna qaraghan el-júrtyn dalagha tastay ma? Elin tastap kimge kósem bolady? Sol sebepti osy jyldyng qys aiynda Qaratóbede sez ashyldy. Qaratóbe – qazirgi Qaratóbe audanynyng ortalyghy. Bayandamany Halel Dosmúhammedov jasaydy.  «Áskerimiz bolmasa, qalay el bolamyz, әsker qúrayyq!» dep sheshim qabyldaydy. Ár týtin 100 som aqsha qossyn deydi. Halyq ekige jarylyp, onyng ýstine, bolishevikter de iritki salyp, dau órshigen tústa, Jansha aqyryp ortagha shyghady. Jәkeng aldynda ghana Mәskeude ótken Resey músylmandarynyng sezine qatysyp kelgen beti eken, býy depti: «Osynday da osynday, iyisi músylmannyng basyn qosqan sezge baryp keldim. Jiyn bitip, dalagha shyqsam, oipyrym-ay, aq boranmen birge alapat atys bastalyp ketipti. Aldy-artymnan oq borap jýrgizbedi. Kóshede kele jatyp, qaladaghy ataqty múrajaygha bireuler basyp kirdi degendi esty sala solay jýgirdim. Kelsem, múrajay ishinde qyrghyn atys bolyp jatyr eken. Osynda Osman halifanyng qany tamghan Qúran bolushy edi, sony janbyrday jaughan oqtyng arasynan aman alyp shyghyp, músylman komiytetine әkep tapsyrdym», – depti.
Jýz somdy beremiz-bermeymiz dep daulasyp otyrghan júrt әlgi sózden keyin oryndarynan atyp túryp: «Aynalayyn, Jansha, naghyz kósem sen ekensin, mine, jýz som, aitqanyng bolsyn!» – dep, kelisimge kelgen.
– Biraq búlar Semeydegi Shyghys Alashordamen baylanysta boldy ghoy?
– Áriyne, baylanysta bolghan. Álihandar Semeyde otyryp, Batys Alashordanyng basshylaryna tapsyrmalar berip túrghan. Mysaly, aitayyq: bizdikiler bólinip-jarylyp, kóship-qonyp jýrgende, Orynbordy bolishevikter basyp alyp, kenes ókimetin ornatyp tastaydy. Osyghan baylanysty Álihan kósem: «Jan-jaghymyzdaghy bolishevikter kýn sayyn kýsheyip keledi, bizdi ainaldyra ýkimetterin ornatyp jatyr, sender anau Leniyn, Stalin degenderge baryp, ne bolyp jatyr, bilindershi!» – dep Jansha men Halelge sәlem aitqan. Jansha men Halel júp jazbay, 1918 jyldyng nauryz aiynda Leninge, Últ isteri jónindegi halyq komissary Stalinge barghan. Tura baryp, avtonomiya talap etken. Olar aitqan: «Bereyik, biraq taptyq avtonomiya bolsyn», – deydi. «Biylik basynda bolishevikter otyrsyn. Ekibastan kelisip alayyq, últshyldar aulaq jýrsin!» degen. Búlar osymen әurelenip jatqanda, Ufada Uaqytsha ýkimet degen ornaydy. Onyng basqaru organy «Uchrediytelinoe sobraniye» deytin qúrylady. Olar aitady: «Oybay, qazaqtar, senderdi biz jarylqaymyz, mýshe bolyndar, qazaqtargha arnap 81 deputattyq oryn bólip qoydyq!» – deydi. «Týbinde senderge avtonomiya beremiz!» dep taghy dәmelendiredi.
– Osy bir almaghayyp tústa qazaq oqyghandary qay topqa qosylaryn bilmey, daghdarghan-au, shamasy?
– Shyn mәninde, Alash kósemderining de azyn-aulaq qateligi bolghan. Birinshiden, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisti qoldaghan joq. Ózderi shetinen shonjar túqymy, bay adamdar edi. Ekinshiden, liyberal-burjuaziyalyq baghyt ústandy. Eger osy adamdar kóterilisti qoldaghanda, jaghday basqasha boluy yqtimal edi. Torghayda Amankeldi, Jetisu jaqta Bekbolat, Batysta Ótepqaly Dumbuyanov deytin Isataydyng tughan nemeresi 5000 qol jinap kóterildi emes pe? Osyny eshkim aitpaydy. Qozghalysty basu ýshin Astrahannan parohodpen әsker shyghyp, ýlken soghys bolghan. Últ-azattyq kóterilisti jaqtap T.Bokiyn, T.Rysqúlov, S.Mendeshevter shyqty. Ýshinshi bir qateligi – jappay Uaqytsha ýkimetti qoldauy. Barlyq oblystarda osyghan baylanysty sezder ótti. Uaqytsha ýkimetke býiregi búratyn Qazaq komiytetteri qúryldy. Bastyqtar taghayyndaldy. Uaqytsha ýkimet Á.Bókeyhanovty Torghay oblysynyng komissary etip taghayyndady. M.Tynyshbaevty Jetisugha komissar etti. M.Shoqay Týrkistanda komissar boldy. Aty aityp túrghanday, bolashaq bayany joq Uaqytsha ýkimetke senip jýrip, uaqyttan útylyp qaldy. 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliske jalghap, avtonomiyany jariyalap jibergende, kenes biyligi kýsheygenge deyin әli eki jyl bar, mýmkin qalyptasyp, ýlgerip keter me edi? Al búl kezde Resey ne isterin bilmey qyryq pyshaq bolyp bólinip, qaltyrap túrghan edi. Resey kýshti bolsa, tap Mәskeuding tórinde Býkil músylman sezin boldyrmaytyn edi ghoy.
– Sәken Seyfulliyn  últ-azattyq kóterilisti qoldady ma?
– Bir qyzyghy, Sәken jýrgen jerde eshbir kóterilis bolghan joq. Mýmkin kóterilis bolghan jaghdayda qoyyp ta keter me edi? Aqyn adam ghoy. Biraq kóterilisshilerdi qoldap ólender jazghan.
– Alashordanyng yqpaly qazaq dalasyn tolyq qamty aldy ma?
– Qazaqstanda Alashordanyng yqpaly basym ýsh aimaq boldy. Tabany – Torghay, múnda Ahmet pen Mirjaqyp boldy. Ekinshisi – Semey, múnda Á.Bókeyhanov, Á.Ermekov, H.Ghabbasov, R.Mәrsekov syndy myqtylar boldy. Ýshinshisi – Batystaghy Jympity. Búlar Oiylda әskery mektep ashty. Onda 300 adamday oqyp shyqty. Qyzylqoghada milisiya mektebin ashty.
– Áskery mektepterde kimder sabaq bergen?
– Sabaqty kazak-orys ofiyserleri jýrgizgen. Mәselen, Eraklinsev deytin Batys Alashorda әskerining shtab bastyghy kazak bolghan. Oral kazaktary  qazaq tilin jaqsy bilgen. Osylardyng ishinen ynghaylysyn tandap alyp, әskery mektepke ústazdyqqa shaqyrghan. Al Semeydegi Alashorda әskerining bastyghyna shtab-kapitan Hamit Toqtamysov taghayyndalghan. Alashordanyng taghy bir әskery adamy – Múhamediyar Túnghanshin degen eken. Ol búryn Torghay general-gubernatorynyng tilmәshi bolypty. Artynan osy kisini Alashordanyng ózi qughyngha salyp, jinalystan quyp shyghyp, kelispey qalghan. Keyin Túnghanshin kenes ókimeti túsynda Ordada qyzyl әskerding polkin jasaqtady. Qazaq ólkesining әskery komissary jәne RSFSR Últ isteri jónindegi Halkomnyng qazaq bólimining bastyghy boldy. 
– Kóptegen zertteushiler Halel jәne Jansha Dosmúhammedovti aghayyndy adamdar dep oilaydy...
– Olar aghayyndy adamdar emes. Halelding ruy – berish. Ataqty «Isatay – Mahambet» dastanyn shygharghan Yghylman Shórekovting atalas aghayyny. Mamandyghy dәriger, әskery medisina akademiyasyn bitirgen. Qazaqtan shyqqan túnghysh dosent. Jansha Dosmúhammedovting ruy – tana. Onyng ishinde qaraqúnan deytin tobyna jatady. Joghary bilimdi zanger. 1917 jyly Mәskeude kópes Asadulaevtyng ýiinde ótken Býkilreseylik músylmandardyng I sezine qatysqan. Osy sezde «Shura-y islam» partiyasy tóraghasynyng orynbasary bolyp saylanghan. Al Alashqa qatysty jaghyn ózdering bilip otyrsyndar...
– Janshany 1930 jyly ólgen deydi, biraq naqty qay jerde qaza bolghany jayly derekti kezdestirmedik. Osy kisilerding Shoqay siyaqty shetel asyp ketuge mýmkindigi bolmady ma?
– Búlar elin tastap shetel asyp qayda barady? Artynda senetin bireu túr ma, el-júrtyn tapsyryp ketetindey? Búl – mening óz pikirim. Odan keyin taghy bir aitayyn degenim – Mústafanyng әieli Mariyamnyng esteliginde: «bir adamdar motorly qayyqpen meni ashyq tenizge alyp shyghyp, Bakuge ketip bara jatqan parohodqa mingizip jiberdi», – delinedi. Kómektesken adamnyng aty aitylmaydy. Búl – Ospan Kóbeev deytin polkovniyk. Port-Aleksandrovskining komendanty. Ol kisi – myna mening atam. Patsha zamanynda Ashhabadta Ontýstik әsker toby bastyghynyng orynbasary bolghan. Zaman ózgergende Uaqytsha ýkimet jaghyna shyghyp, osy júmysty biraz atqarghan. Tipti Gýrjistanda patsha diviziyasyn basqarghan. Tbilisiyde tanystary bolghan. Mústafa Shoqaydy Baku arqyly Tbilisiyge jibergen osy kisi. Áytpegende, Shoqay dalagha bara ma? Kóbeevting tanystaryn saghalap barghan. Artynan Mústafa Shoqaydyng tapsyruymen әielin shygharyp salghan. Osy siyaqty әrkimning bas saughalap baratyn shetelde tanystary boldy ma? Bolghannyng ózinde, ol jerlerde jana ýkimet qúrylyp jatty. Ony bilmey, kórmey otyrghan joq...

4-polkting tóniregindegi  tótenshe ahual

– 1920 jyldardan keyin Alash kósemderi de әr týrli baghyt ústanghan-au, shamasy?
– Búl mәselede Áliby Jangeldin atang kóp ról atqarghan. Búl kisi 1918 jyly Astrahannan shyghyp, Port-Aleksandrovskige eki parohodpen әsker jәne qaru-jaraq әkelip týsirgen. Ony Lenin men Stalin bergen. Oidan-qyrdan qúralghan әskerler Manghystaudyng jerin kórip, «qu dalada qanghyryp óler jayymyz joq» dep, býlik shygharyp, kelgen kemelerimen qaytyp ketedi. Jaghada jalghyz qalghan Jangeldin porttyng komandanty Ospan Kóbeevke keledi. Jónin aitady. Osylay da osylay, myna qaru-jaraqty Torghaygha jetkizuim kerek degen. Ospan ony aday Tobaniyazgha tanystyrghan. Áliby Tobaniyazdy bolishevikting qataryna ilestirip alghan. Tobaniyazdyng arqasynda qalyng týie jiyp, oghan qaru-jaraq artyp, Shalqar – Múghaljar – Yrghyz arqyly Torghaygha tartqan. Jolay Shalqarda Ahmet Baytúrsynovpen qúpiya kezdesken. Áliby aitqan: «Alashorda alysqa barmaydy, bizding jaqqa shyq!» – degen. Ahandy kóndirip, Mәskeuge ózi ertip aparghan. Stalin basqaryp otyrghan Últtar jónindegi halyq komissariatyndaghy Qazaqstannyng ókili etip qoydyrghan. Sodan 1919 jyly Kolchak kýsheyip, Edilge deyingi iyelikti alyp qoydy. Annenkovty jiberip, Alashordagha qatty soqqy bergen. Kim avtonomiya talap etedi, solardyng barlyghy bizge jau dedi. Sәkenning «Annenkovtyng azap vagonynda» dep jazghanyn bilesin. Torghayda qúrylghan 4-Alash polki dalada qalyp qoydy. Onyng bastyghy – Mirjaqyp Dulatov. Aynalasynyng barlyghyn Annenkov basyp alghan. Barar jer qalmady. Jaghday qiyn. Soghysa ma, ne isteu kerek?.. Olar osylay qinalyp túrghanda Mәskeuden alyp-úshyp Ahang jetken. Mirjaqyppen sóilesip, 4-Alash polkyn 4-Qyzyl әsker polki dep ózgertip, Amankeldining sarbazdaryna әkelip qosyp ketken.
– Kýni býginge deyin belgisiz býlik osy tústa shyqpady ma?
– Qazir aitamyn. Amankeldining әskeri – Áliby atannyng Lenin men Stalinnen alghan qaru-jaraghyn asynghan saqaday say әsker. Onyng ýstine, Alash әskeri ózderi kelip qosyldy. Qostanay jaqta Taran degen bolishevik qyzyl partizandardy úiymdastyryp, Kolchakqa qarsy kóterildi. Oghan da Mәskeu jaqtan ýiip-tógip qaru-jaraq jiberip túrdy. Kolchak shegingen kezde managhy 4-Alash polky býlik shygharyp, Amankeldi men Tarandy óltirip jibergen. Artynan Ábdighappar hannyng taghdyry, Keykining jalghyz qaluy...
– Alash qayratkerleri búl kezde Uaqytsha ýkimet jaghyna qaray oiysqan joq pa edi?
– Uaqytsha ýkimetting kensesi Ufada, «Uchrediytelinoe sobraniye» degeni Samarada boldy. Ony orystar «Komuch» deydi. Búlar barlyq halyqqa tendik beremiz dep jalaulatty. Osyghan qatysty ma, әlde Alash ýkimetine aqsha-qarajat qajet boldy ma, Semeyden Á.Bókeyhanov pen Á.Ermekov, Týrkistannan M.Shoqay, Batystan U.Tanashev tórteui 1918 jyly shilde aiynda Samarada bas qosty. Búlar «Komuchpen» kelissóz jýrgizdi. Shyndyghynda osyny úiymdastyrghan Batys Alashtyng qayratkerleri. «Bastyqtaryndy shaqyr» degen son, Álihan men Mústafany әkep otyrghan joq pa? Búlar Shyghys Alashorda әskerine 2 mln. som aqsha, 3000 әskerge kiyim-keshek, qaru-jaraq berdi. Osynyng bәrin Á.Ermekov artyp-tartyp, Semeyge alyp ketti. Batys Alashordagha arnayy 2000 myltyq, 37 pulemet, 2 zenbirek, 2 avtomobili berdi. Osy jyly 20 qyrkýiekte Ufada Uaqytsha ýkimetting janynan Alashorda ýkimetining kenesi ashyldy. Oghan 172 adam jinaldy. Á.Bókeyhanov, A.Birimjanov, M.Tynyshpaev, M.Shoqay, U.Tanashev – bәri boldy. Osynda Batys Alashordanyng separatistik baghyttaghy úiym emes, Alashtyng bir tarmaghy ekeni moyyndaldy. Qauly qabyldandy. Qaulyda: «Batys Alashorda Semeydegi ortalyqqa baghynady, biraq tótenshe jaghdayda óz betinshe әreket jasaugha qúqyly», – delindi.
– Alashtyqtar әlgi alghan qaru-jaraqtaryn birdemege jarata aldy ma?
– Búl endi kenes ókimetining qatty kýsh alyp bara jatqan kezi. Orynbordy jastanyp jatqan Kolchakty quyp shyqty. Ombygha deyin bardy. Ombyda orystar «Sibir avtonomiyasyn qúramyz» dep, bastyghyna Potanindy saylap qoydy. Búlar Alash avtonomiyasyna dúrys qarady. Biraq moyyndaghan joq. Bolishevikterge qarsy túrar endigi kýsh Denikin men Jayyqta túrghan Tolstov otryady bolyp qaldy. Tolstov otryadyn eshkim ala almady. Oghan Chelyabskide túrghan Chapaevti әkelip, qarsy saldy. Chapaev ary-beri shapqylap jýrip Ilbishinde ózi óldi. Múnyng bәri eshtene emes. Kenes ókimeti Týrkistandy azat etemiz dep «4-Týrkistan maydany» degendi ashty. Oghan barlyq qaru-jaraqty ýiip berip, basyna Frunzeni mingizip qoydy. Alapat kýsh dýniyeni basyp-janyp Ontýstikke qaray jyljydy. Obaly ne kerek, osy kezde Batys Alashorda qyzyl әskermen kәdimgidey soghysty. Oghan Tolstov kómektesti. Alash әskerine «Temir, Oiyl, Elekten qyzyldardy ótkizbender!» degen tapsyrma jýkteldi. Alghashqy soghys 1919 jyly Jympitynyng teristiginde Aqqaty ózenining jaghasynda ótti. Tolstovtyng otryadynda týiege zenbirek ornatyp alghan Alashtyng әskerleri de jýrdi.
Ordada qyzyldardyng 1 jәne 2-qazaq polki qúryldy. Beysen Jәnekeshev degen qazaq bastyghy boldy. Qyzyldarda da qazaq, aqtardyng ishinde de qazaq birimen-biri soghysqan ghoy kelip...
– Ahang osy kezde qyzyldar jaghynda boldy ma?
– 1919 jyly 10 shildede Leninning qol qongymen Orynborda Kazkraykom payda boldy. «Kenestik Qazaqstan» dep týsingin. Bastyghyna S.Pestkovskiy degen orys taghayyndalyp, orynbasary Ahmet Baytúrsynov boldy. Mýsheleri – S.Mendeshev, M.Tynyshpaev, M.Túnghanshiyn, t.b. Osy kezde Ahang Frunzening úsynysy boyynsha kompartiyagha kirdi. Búl kisining eng bir ýlken enbegi – Batys Alashordagha arasha túrdy.
– Qalay?
– Frunze basqarghan 4-Týrkistan maydany jeniske jetti. Olar jengen song qarsylasqan Alash әskerin ondyrmay jazalaytyn boldy. Frunze  jazalaymyn dep qatty shýilikken. Ahang janyn salyp jýrip Frunzeni kóndirgen. Bәkibaev degen adamdy jiberip, Alashty da sabyrgha shaqyrghan. Frunzemen baryp Halel Dosmúhammedov sóilesken. Ekeui Elek qalasynda jasyryn kezdesken. Sodan keyin 1919 jyly 10 jeltoqsanda Orynborda Batys Alashtyng qayratkerleri men Frunze kelisimge kelgen. Alash әskerining atyn ózgertip, «Qyzyl kommunarlar otryady» dep ataghan. Sodan keyin Kazrevkom tek Batys ghana emes, býkil Alashordagha keshirim jariyalady. Osynyng bәri – Ahannyng enbegi. Halyqty jazalaudan aman alyp qaldy.
– Kenes biyligin moyyndaghan Batys Alashorda qayratkerlerine bolishevikter qyzmet úsyndy ma?
– Bәri bitkennen keyin Kazrevkomnyng sheshimi bolghan. Ony S.Mendeshev istegen deydi. Biraq mening oiym aitady, búl jalghyz Mendeshevting qolynan kelmeydi. Taghy basqa adamdar boluy kerek. Alashtardy keshirgenimen, senimsiz adamdar dep qarady. Qazaqstan tónireginde basshylyq qyzmetterge búlardy qongha bolmaydy delingen. Jansha ishki Resey jaghyna ketken, sonda ólgen. Ómirining sonynan habarym az. Halel Tashkentke kelip, aghartushylyq júmyspen ainalysqan. J.Aymauytov qazaq ziyalylarynyng basyn qosyp, oqulyqtar jazdyrghan.
– Ahang qayda qaldy?
– Ahang Kazrevkomnyng orynbasary bolyp túrghanda partiyadan shyghyp qalghan. Onyng sebebin birneshe ret jinalystargha barmay qaldym degen syltaularmen týsindiredi. Biraq Ahang da bәrin tastap, oqulyq jazumen ainalysady. Osy kýngi «Til bilimi» enbegin sol tústa jazghan. Qazaqtyng til ghylymynyng negizin jasady. Tóte jazudy qoldanyp, әlippe jasap berdi. Dýniyede arab jazuyn oqy almaushy edim, Ahannyng osy tóte әlipbiyin tanyghannan keyin eki júma degende arabsha oqy bastadym. Kórdiniz be, adamnyng miyna sinimdiligi sonshalyq, tura qazaqtyng miyna sәikestendirip jasaghan.
– Qazaq ziyalylary ne sebepten Tashkentke shoghyrlandy, basqa baratyn jer qalmady ma?
– Jaghday belgili, barlyq jerde kenes biyligi ornady. Alashordashylardy týrtpekteu bastaldy. Sodan Tashkentke kelip, búlar soghysqa qol jinaghan joq, sauaty tómen halqynyng sanasyn oyatu ýshin bilim qajet ekenin týsindi. Oqulyqtar jazdy. Tek alashordashylar ghana emes, Jәngirding túqymdarynyng kóbi Tashkentke kelip panalady. Múnda shoghyrlanuynyng sebebi, Qoqan avtonomiyasyn qúrudy oilastyrghan shyghar. Qoqan avtonomiyasy degen aty bolmasa, biylik tizgini qazaqtardyng qolynda bolghan. 
– Alash avtonomiyasy men Qoqan avtonomiyasyn biriktiru jóninde qazaq ziyalylary arasynda kenes bolghan tústa Bókeyhanov: «At pen esekti bir arbagha jege almaytynymyz siyaqty, orta ghasyrlyq mesheulikte qalghan qoqandyqtarmen qalay birge memleket qúrmaqpyz?» – degen joq pa?
– Alash pen Qoqandy biriktiru jayyndaghy iydeyanyng negizi M.Shoqaydan shyqqan. Ol kisi «býkil Týrkistandy biriktirmey, biz kýrese almaymyz» degen. Ómir boyy osyny armandap ótti, osy ýshin júmys jasady. Shyndyghynda ekinshi Jalpy qazaq sezinde kelispeushilikter bolghan. Álihan men Jansha sózge kelip, ortalyqtyng Semeyge kóshuinde mәn bar. Ekeuining arasyna M.Shoqay mәmilegerlik jasaghan. Jetisu men Syrdariya oblystary Tashkentke baghynghan. Búl bolmaydy eken, bir ortalyqqa baghynayyq degen. M.Shoqay baryp, Syrdariya oblysynyng sezin asham degen. Ashyp, oblysty Qazaqstangha qaratqan. Ile-shala M.Tynyshpaev ta Jetisudy Qazaqstangha qaratyp alghan. Alash arystarynyng songhy istep ketken jaqsylyghy osy. Árkim ózinshe biyleymin dep jeke-jeke basqarghan bolsa, býgingi bir tútas Qazaqstan bolar ma edi, bolmas pa edi...

Beken QAYRATÚLY
«Jas qazaq» gazeti, №46, 2008 jyl.