Ústalghan avtokólikterding importyna jana baj salyghy 2010 jyly engizilui mýmkin – industriya ministrligi
Astana. 25 mamyr. QazTAG – Ústalghan avtokólikterding importyna kedendik baj salyqtarynyng jogharylatylghan mólsherlemeleri 2010 jyly engizilui mýmkin, dep habarlady QazTAG agenttigine industriya jәne sauda ministrligining baspasóz qyzmeti (ISM).
ISM ókilderi atap kórsetkendey, búl mәsele Qazaqstannyn, Reseyding jәne Belarussiyanyng Keden odaghy shenberindegi birynghay tarif qúru jónindegi júmys barysynda qarastyrylyp jatyr.
«Keden odaghyn qúru shenberindegi elderding uaghdalastyqtaryna sәikes, birynghay keden tariyfin engizu 2010 jyldyng 1 qantaryna josparlanyp otyr», - dep atap kórsetilgen baspasóz qyzmeti úsynghan aqparatta.
Avtokólikterdi әkeluge keden salyqtarynyng jana mólsherlemeleri ýkimet qaulysymen engiziledi jәne ol resmy BAQ-ta jaryq kórgen sәtten 30 kýn ótken song kýshine enedi.
Kedendik mólsherlemelerdi arttyru jónindegi úsynystar ISM-ning búrynghy basshylyghy – Vladimir Shkolinikting túsynda (qazir «Qazatomónerkәsip» últtyq atom kompaniyasynyng preziydenti) әzirlengen bolatyn. Eks-ministrding pikirinshe, olardy engizu otandyq avtokólik ónerkәsibin damytu ýshin jaghday jasaugha jәne elimizdegi ekologiyalyq ahualgha teris әser etetin ústalghan avtokólikterding sanyn azaytugha mýmkindik beredi.
Astana. 25 mamyr. QazTAG – Ústalghan avtokólikterding importyna kedendik baj salyqtarynyng jogharylatylghan mólsherlemeleri 2010 jyly engizilui mýmkin, dep habarlady QazTAG agenttigine industriya jәne sauda ministrligining baspasóz qyzmeti (ISM).
ISM ókilderi atap kórsetkendey, búl mәsele Qazaqstannyn, Reseyding jәne Belarussiyanyng Keden odaghy shenberindegi birynghay tarif qúru jónindegi júmys barysynda qarastyrylyp jatyr.
«Keden odaghyn qúru shenberindegi elderding uaghdalastyqtaryna sәikes, birynghay keden tariyfin engizu 2010 jyldyng 1 qantaryna josparlanyp otyr», - dep atap kórsetilgen baspasóz qyzmeti úsynghan aqparatta.
Avtokólikterdi әkeluge keden salyqtarynyng jana mólsherlemeleri ýkimet qaulysymen engiziledi jәne ol resmy BAQ-ta jaryq kórgen sәtten 30 kýn ótken song kýshine enedi.
Kedendik mólsherlemelerdi arttyru jónindegi úsynystar ISM-ning búrynghy basshylyghy – Vladimir Shkolinikting túsynda (qazir «Qazatomónerkәsip» últtyq atom kompaniyasynyng preziydenti) әzirlengen bolatyn. Eks-ministrding pikirinshe, olardy engizu otandyq avtokólik ónerkәsibin damytu ýshin jaghday jasaugha jәne elimizdegi ekologiyalyq ahualgha teris әser etetin ústalghan avtokólikterding sanyn azaytugha mýmkindik beredi.
Ózining internet-blogynda oqyrmandardyng saualdaryna jauap bere otyryp V.Shkolinik kedendik salyqtyng mólsherlemelerin avtokólikting shyqqan jyly men qozghaltqyshynyng kólemine baylanysty әrtaraptandyru úsynylyp otyrghanyn habarlady.
Onyng aituynsha, baj salyghynyng eng kóp mólsherlemesin paydalanu merzimi 7 jyldan asqan ústalghan avtokólikterge, eng tómengisin paydalanu merzimi ýsh jyldan kem avtokólikterge belgileu úsynylyp otyr.
«Sonday-aq, jenil avtokólikterding importyna keden salyqtarynyng mólsherlemesin kelesidey ósiru josparlanyp otyr: paydalanu merzimi 7 jyldan asqandargha 1 sm3 ýshin 1,4 eurodan 1 sm3 ýshin 3,2 eurogha deyin; paydalanu merzimi 3 jyldan 7 jylgha deyin 25% kóleminde, alayda 1 sm3 ýshin 0,45-1 eurodan kem emes; jana avtokólikterge (3 jylgha deyin) 25% kóleminde, biraq 1 sm3 ýshin 1-2,35 eurodan kem emes (qozghaltqysh kólemine baylanysty), - dep atap kórsetti eks-ministr.
Onyng atap kórsetuinshe, qazirgi uaqytta ústalghan avtokólikterding importyna 10% kóleminde qúrama kedendik baj salyghy salynady, alayda qozghaltqysh kólemining 1 sm3 ýshin 0,1 eurodan kem emes, búghan nóldik mólsherleme belgilengen medisinalyq maqsattaghy avtokólikter jatpaydy. Paydalanu merzimi 10 jyldan asqan avtokólikterding importyna 15% mólsherleme boyynsha salyq salynady.