Qantardyng 15-sinde kózi tiri bolsa, qazaqtyng qara nary,  memleket, qogham qayratkeri Zamanbek NÚRQADILOV 66 jasqa keler edi. Armanda ketken arda azamat jóninde estelikterdi gazet betinde jariyalau da aldaghy kýnning enshisinde túr. Biraq Zamanbek agha ómir sýrgen qoghamnyng keypi bәz-bayaghy qalypta. Kózi tirisinde aitqan ótkir sózi de әli kýnge ózektiligimen qúndy. Tau alystaghan sayyn biyiktey beretini siyaqty, azamat-aghanyng sózi de tasqa basylghan tanbaday sanada sayrap jatyr. Kezinde «DAT» jobasynyng «Júma-Tayms» gazetinde Zamanbek aghanyng súhbattary men maqalalary, sayasy mәlimdemeleri qazaq jәne orys tilderinde jariyalanyp túrdy. Eli-júrty azamattyng asqaq sózin ol tughan kýnde qaytalay oqyp, bir serpilsin degen oimen, sol súhbattarynan ýzindi jariyalaghandy jón kórdik.

Qantardyng 15-sinde kózi tiri bolsa, qazaqtyng qara nary,  memleket, qogham qayratkeri Zamanbek NÚRQADILOV 66 jasqa keler edi. Armanda ketken arda azamat jóninde estelikterdi gazet betinde jariyalau da aldaghy kýnning enshisinde túr. Biraq Zamanbek agha ómir sýrgen qoghamnyng keypi bәz-bayaghy qalypta. Kózi tirisinde aitqan ótkir sózi de әli kýnge ózektiligimen qúndy. Tau alystaghan sayyn biyiktey beretini siyaqty, azamat-aghanyng sózi de tasqa basylghan tanbaday sanada sayrap jatyr. Kezinde «DAT» jobasynyng «Júma-Tayms» gazetinde Zamanbek aghanyng súhbattary men maqalalary, sayasy mәlimdemeleri qazaq jәne orys tilderinde jariyalanyp túrdy. Eli-júrty azamattyng asqaq sózin ol tughan kýnde qaytalay oqyp, bir serpilsin degen oimen, sol súhbattarynan ýzindi jariyalaghandy jón kórdik.

Biz qazaqtar eshkimge úqsamaytyn erekshe últpyz... Eng aldymen qazaqtyng mandayyna búiyrghan shetsiz-sheksiz jerin alyp qarashy: jerining úzyndyghy - 3,5 myn, eni - 2,5 myng sharshy shaqyrym eken. Al sonda túratyn taza qazaqtyng sany - 8 million, basqa últtardyng sany - 7 million adam. Eger osy jerdi Qazaqstandaghy әr otbasyna bólip-bólip berse, myna jaghy bir shaqyrym, myna jaghy bir shaqyrym jerden keledi eken. Múny aityp otyrghanym - qazaqtyng minezining ózi de jeri siyaqty, kim kelse de, tipti songhy tyshqaq laghyna deyin soyyp tastaytyn degendey, bәrin syidyra beretin sonshalyqty keng ekendigi. Búl - qazaq retindegi últtyq mentaliytetimiz­degi erekshe­lik­ting bir-aq jaghy...

Búl - qazaqtyng sanyn azaytyp jibergen eng aldymen qazaqtyng ózi emes, onyng basyna týsken ólsheusiz qiyndyqtar. Keshegi 30 jyldary qoldan jasalghan asharshylyqtan qansha million qazaq qyryldy. Ózimiz «Otan soghysy» dep atap jýrgen ekinshi dýniyejýzilik soghysta qansha qazaq qúrban boldy. Oghan deyingi sonau «aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama» dep atap jýrgen jonghar shapqynshylyghy túsynda, odan arghy monghol shapqynshylyghy, Aqsaq Temir shapqynshylyghy, orys shapqynshylyghy túsynda bizding qansha qazaghymyz qyryldy. Biraq qazaq - eshqashan basqa elderdi jaulap almaghan, kerisinshe, óz jerin syrtqy jaudan qorghap qalghan halyq...

Qazaqstan tәuelsizdik alghan alghashqy kezende úlan-baytaq jerimiz ózimizding qolymyzda siyaqty edi. Asty da, ýsti de ólsheu­siz baylyqqa toly sonau mәngilik múz basqan asqar taularymyz, shól­­­­derimiz, kólderimiz, ózen­de­rimiz, jaylau-qystauymyz bar. Altaydan Atyraugha, anau Sary Arqagha deyingi úlan-baytaq jerimiz - tek qana qazaqty osy jerding bayyrghy iyesi qazaqty emes, qazir Qazaqstandy meken etip jatqan 15 million halyqty kiyindirip, ishindirip, asyraugha artyghymen jetetin edi ghoy. Endi, kerisinshe, songhy jyldary halqymyz osynshama baylyqtyng ýstinde otyryp-aq eng kedey halyqqa ainal­ghanyn biz ghana emes, әlem biledi.

Ábilhan Qasteevting 100 jyldyghy boldy. Jarymaghanday, 30 ýy tigip, jetim balanyng toyy siyaqty ótkizdi. 1995 jyly Abaydy dýrkirettik kelip, dýrkirettik. Sodan keyin eng ziyaly dep esepteytin Aba­yymyzdyng ózi qayda qaldy?.. Nege Shәmshi tiri kezinde kotelinyida jatyp jýrdi, sol Shәmshining «Syghan serenadasy» jazylghan kirpish ýy әli qarausyz túr. Ásetting myna Qarghalydaghy ýiin kim qamqorlyghyna alypty?

Reseyge qarap otyrsan, úly adamdarynyng tughan, qaytys bol­ghan kýnderin memlekettik dәrejede dýrkiretip atap ótip jatady. Bizde bәri kerisinshe.

«Men Nazarbaevqa

nege qarsy shyqtym?»,

«Júma Tayms»,

№ 1 (01), 2004 jyl.

Mening Ákejanmen kezdesem degen ýsh úiyqtasam da týsime kirmegen edi. Ekeumizding búl kezdesuimiz - Allanyng búiryghy shyghar. Búghan deyin telefon arqyly baylanys bolghan. Ekeumizde eki jaqtan da qúlshynys boldy.

Sonymen, kezdestik, jolyqtyq, pikir alystyq. Men ómirimde birinshi ret Ákejanmen jýzdestim. Sonau 1994 jyldan beri Ákejandy syrtynan bilgenime 11 jyl bolypty. Parijde kezdestik. Ákejan tughan jerine, eline degen saghynyshyn, qyzmette jýrgende jiberip alghan «әttegen-ayyn» jasyrmay ashyq aitty. Ózin bәlege úryndyrghandardyng kim ekenin aitty, eshteneni de býgip qalmady.

Men de adamdy tanityn jasqa jettim ghoy. «Bolar bala - boghynan» degendey, Ákejannyng últyna, Qazaqstannyng bolashaghyna naghyz jany ashityn azamat ekenine kózim jetti. Kerek deseniz, Qazaqstan degen memleketting bolashaqtaghy preziydentin kórdim onyng boyynan. Ákejan naghyz elge tútqa bolatynday túlgha eken.

Men sol arada: «Ákejan, ainalayyn, menen de biraz jas kishisin, biraq aqylyng tolysqan, kemeline kelgen azamat ekensin. Eger myna syrtynnan kesilgen jaladan arylyp, Qazaqstangha kelip, preziydenttikke týsetin bolsan, men seni qoldaymyn, artynnan eruge dayynmyn», - dedim.

Qazaqstanda bolyp jatqan alaqúiyn jaghdaylargha qarap, qazaq halqynyng bolashaghyn әdeyi joyyp jiberu sayasatynan tuyndap jatqan joq pa degen oigha qalamyn. Búl sayasattyng astarynda qazaq tilin ghana emes, qazaq hal­qyn, qazaq memleketin jong maqsaty jatqanday kórinedi maghan.

Búl sózim ýshin meni eshkim: «Núrqadilov óz últyn sýimeydi, onyng patrioty emes eken», - dep aita almaydy. Osy joly shetel­der­degi resmy mekemelerde, qo­gham­dyq úiymdardaghy kezdesulerde basyp aitqanym - ózimdi dýniye­ge әkelgen qazaq elining mýddesi jәne qazaq jerining mýddesi boldy. Men búl kózqarasymnan esh uaqytta taymaymyn jәne búl oiymdy jasyryp, jappaymyn.

Bizding eki kórshimiz bar. Bir jaghymyzda - Qytay, ekinshi jaghymyzda - Resey. Osy eki kór­shimiz ekonomika jaghynan da, jerining kólemi men halqynyng sany jaghynan da myna bizding qazaq elinen kýshti ekeni dau tudyrmasa kerek. Batys elderin jәne Amerikany qoya túrghanda, osy eki kórshini qyzyqtyryp otyrghan mәsele - Qazaqstannyng úlanghayyr jeri men onyng jerasty men ýstindegi mol baylyghy. Osy eki memleket qazirgi Qazaqstan basshylyghynyng әlem aldynda bedelining júrdaylyghyn paydalanyp, bir jaghynan, ony qorqytyp, aldap-sulap degendey, anany bermesen, anauyndy aityp qoyamyz degendey, qara búlt ýiirip, aitqandaryna amalsyzdan kóndi­rip, elimizdi, últymyzdy basynyp, neshe týrli qiytúrqy sayasatty qoldanu arqyly bizding baylyghymyzdy, kerek bolsa, jerimizdi alyp iyemdenip ketip jatyr. Búl - ashy bolsa da, býgingi kýnning taza shyndyghy.

Basty Zanymyz - Kons­-titusiyamyz boyynsha, pre­ziydentting jerdi basqa memleketke beruge eshqanday qúqy joq. Onday qúqyq halyqta ghana bar. Eger preziydentte onday qúqyq bolmasa, ol sheshim qabylday almaydy. Ol onday sheshim qabylday almasa, nege Qytaygha jer berdik? Nege biz tek qana orystar túrady eken degen syltaumen tútastay bir auyldy, Batys Qazaqstandaghy eki birdey múnay qory bar jerdi, Qostanayda bir múnay qory bar jerdi «delimitasiya» degen ótirik syltaumen Reseyge tep-tegin berip jiberdik?!

Irgedegi Qytay ýndemey jýrip-aq, Aqtóbening múnayyn op-onay ózderine alyp aldy. Mine, osynyng bәri qazaq halqyna qanday payda әkeledi, últymyz odan qanday jaqsylyq kóredi? Onyng ziyany bar ma, joq pa? Ony zerttep, bas auyrtyp jatqan eshkim joq.

Búl taq mәngi-baqy eshkimge jabysyp qalmaydy. Sen odan býgin bolmasa, erteng ketesin. Biraq el-júrtty búzbay, tenseltpey, tentiretpey ketu kerek qoy. Dopty toqtausyz ýrley bersen, týbi jarylady. Men eldegi jaghday osylay sozyla berse, bir kýni shegine jetip, týbi dýrbelenge úlasa ma dep qorqamyn. Bir jaqtan bir býlik shyqpay túrghanda, bir-birimizben til tabyssaq - búl da abyroy. Nazarbaev eger Jarmahan­gha senemin dese, ony da qoldar edim. Ne bolmasa Ákejandy shaqyryp alyp: «Mende ókpe joq, sen mening bauyrymsyng ghoy, endi bәrin úmytayyq, sen meni keshir, eldi basqar», - dese, oghan da quana keliser edim. Mine, mening aitarym - osy!

«Kete bilu de - kemengerlik»,

«Júma-Tayms»,

№ 5, 11 aqpan, 2005 jyl.

(Yqshamdalyp alyndy)

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 02 (39) ot 13 yanvarya 2010 g.