I. Negizgi erejeler

II. Tarihy kezeng sabaqtary

III. Últtyq sayasattyng ústanymdary

IV. Últtyq sayasattyng maqsaty men mindetteri

V. Últtyq sayasattyng negizgi baghyttary:

1. Sayasy qúqyqtyq salada

2. Syrtqy sayasat salasynda

3. Áleumettik-ekonomikalyq salada

2015 jylgha deyin iske asyrylatyn mindetter.

«Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq qozghalysynyng úiymdastyru kenesi 18-qantar kýni Qazaqstan Respublikasy últtyq sayasaty tújyrymdamasynyng Jobasyn qabyldady.

Mazmúny

Qazaqstan Respublikasy últtyq sayasatynyng tújyrymdamasy

«Qazaqstan Respublikasy últtyq sayasatynyng tújyrymdamasy» (búdan әri qaray - Tújyrymdama) - búl elimizdi mekendegen barlyq azamattardyn, olardyng últtyq, diny ózgeshelikterine qaramastan, birlikte, tatulyqta ómir sýrip, tәuelsizdikti saqtaugha jәne nyghaytugha, qoghamdy demokratiyalandyrugha, әdilettilikti ornatugha ýles qosuyn basty múrat etken negizgi qújat. «Qazaqstan halqy assambleyasy» әzirlegen, qoghamnyng basym bóligi qabyldamaghan «El birligi» doktrinasymen qatar talqylaugha úsynylady.

Tújyrymdama últtyq memleketti qalyptastyru әri nyghaytu, sodan song azamattyq qoghamdy qúru baghytyndaghy negizgi ústanymdar, ózekti maqsattar men mindetterding jiyntyghy bolyp tabylady.

Búl qújat Qazaqstan Respublikasynyng bayyrghy qazaq jerinde qúrylghandyghyn, memleketting bayyrghy túrghyndary jәne respublikanyng absolutti basym bóligin qazaqtar qúraytyndyghyn eskerip, elde ómir sýretin ózge etnikalyq toptardyng memleketqúrushy últtyng tóniregine toptasuynyng sayasi, mәdeni, ruhani, ekonomikalyq, t.b. negizderin anyqtaugha baghyttalghan.

Tújyrymdama Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasyna, Qazaqstan Respublikasy zandaryna, dýniyejýzilik qúqyq talaptaryna negizdelip dayyndaldy.

Qazaqstannyng jana geosayasi, geoekonomikalyq jaghdayda algha ilgerileui, jahandanu kezeninde últtyq memleket retinde erekshelikterin saqtay otyryp, tóltumalyq bolmysyn, әlemdik damuda dara memlekettiligin qalyptastyruy, eldegi demokratiyalyq ýrdisterdi terendetu baghyttary osy tújyrymdamany qabyldau qajettigin kýn tәrtibine qoydy. Búl әri sayasy jәne tarihy qajettilik.

Tújyrymdama memlekettik baghdarlamalardy, zandyq jәne basqa da normativtik qúqyqtyq aktilerdi dayyndau ýshin negiz bolyp tabylady.

I. NEGIZGI EREJELER

Qazaqstan Respublikasy qazaq halqynyng san ghasyrlyq memlekettigining birden bir qúqyqtyq-tarihy múrageri jәne sayasiy-memlekettik qúrylymynyng jalghasy bolyp tabylady.

Últtyq, demokratiyalyq, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket ornyqtyrudy kózdegen qazirgi Qazaqstan Respublikasy - memleketqúrushy qazaq últynyng jәne әrtýrli tarihy kezenderde kelip qonystanghan barsha diasporalar men etnikalyq toptardyng tatu, beybit ómir sýrip jatqan Otany.

Qazaqstan Respublikasy ózining bastapqy memlekettik atauyna - Qazaq Respublikasy atauyna qaytadan ie bolady. Eshbir negizsiz, jaltaqtyqpen ózgertilgen qatelik týzetiledi de, Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasynan bastap, barlyq zandardaghy, halyqaralyq qújattardaghy qazirgi atau búrynghysha janartylady. Qazaq Respublikasynyng azamaty bolu - osy eldi mekendegen әrbir aqniyetti adamnyng maqtanysh sezimin tughyzady. Memleketimizding tól atauyn qalypqa keltiru - halyq talaby.

Halyqaralyq tәjiriybede memleketqúrushy últtyng sany jalpy halyq sanynyng ýshten eki bóliginen assa, ol monoúltty memleket dep qabyldanady. Qazaq últynyng sany osy mejeden asty. Demek, Qazaq eli monoúltty memleket dep qabyldanuy tiyis.

II. Tarihy kezeng sabaqtary

Qazaq últy - keng baytaq Qazaq elin ghasyrlar boyy meken etken, ony týrli tarihy zorlyq-zobalannan, basqynshylyqtar men shapqynshylyqtardan qorghap, aman saqtap qalghan memleketqúrushy bayyrghy últ. Ár kezendegi tarihy oqighalargha baylanysty qazirgi tanda Qazaq elinde qazaq últymen qatar ózge de etnostyq toptar men diasporalar meken etedi.

Ýsh ghasyrgha juyq toqtausyz jýrgizilgen últsyzdandyru sayasaty qazaq últynyng tiline, dini men diline, mәdeniyeti men salt-dәstýrine, bitim-bolmysyna qater tóndirip, últty tyghyryqqa tiredi.

Resey imperiyasy men kenestik kezenning últtyq sayasaty halyqtar qúqyghynyng búzyluy, tikeley genosiyd, ekologiyalyq apattarmen qatar jýrgizildi. Biylik últtyq qúndylyqtardy joya otyryp, qoldan utopiyalyq Kenes últyn qúrugha tyrysty. «Beybitshilik» pen «kelisim», negizinen, zorlyqpen jәne jasandy iydeologiyalyq qysymmen ornatyldy. Osynyng negizinde últtyq problemalar shiyelenise týsip, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine alyp keldi. Aynalyp kelgende Kenes Odaghynyng qúrdymgha ketui - dәl osy últtyq mәselelerding týbegeyli sheshilmeuining nәtiyjesi boldy.

Tәuelsizdikten keyin memleket pen sayasy instituttardyng qyzmeti ózgeriske týsip, ekonomikalyq reformalar jýrgizilgenmen etnosaralyq qatynastardyng damuy búrynghy kýiinde qala berdi. Ókinishke oray, Egemendik Deklarasiyasy men Tәuelsizdik turaly zannyng Últtyq memleket qúru turaly talaptary tolyq dengeyde jýzege asyrylghan joq. Otarlyq sayasattyng zardaptaryn jonggha baghyttalghan keshendi baghdarlama qabyldanbady. Álemdik ýrdiske say, otarsyzdanu sayasaty jýrgizilui tiyis edi. Ekonomikalyq damu men halyqtyng әl-auqatynyng ósui ghasyrlar boyy jinaqtalghan ózekti mәselelerdi ózinen ózi sheshedi degen úghymnyng qate ekendigin әlem elderining de, Qazaqstannyng da tәjiriybesi anyq dәleldep otyr.

Últtyq sayasat әli de etnosaralyq qarym-qatynastardyng kenestik stereotipterinen aryla almay keledi. Qazaqstanda ashyq qaqtyghystardyng joqtyghy qoghamda sheshuin tappaghan ótkir qayshylyqtardyng bar ekendigin joqqa shyghara almaydy.

Qazaqstanda kenestik zamanda 70 jyl boyy, tәuelsizdik alghannan keyin 20 jylgha juyq merzim ishinde orys tili is jýzindegi memlekettik til rólin atqaryp keledi. 1989 jyly qabyldanghan "Tilder turaly" zang qazaq tilining mýshkil kýiin jaqsarta almady.

Biylik qoghamdaghy etnosaralyq sayasatpen tek Qazaqstan halyq assambleyasy ghana ainalysuy kerek degen úghymdy qalyptastyrugha tyrysyp keledi. Búl týsinik memlekettik organdardyn, qoghamdyq úiymdardyng osy mәseledegi jauapkershiligin tómendetedi. Últtyq problemalardy sheshuding dúrys joly búl mәselelerdi mýlde kótermeu degen oilar da boy kórsetedi. Últ mәselelerin algha qoy últtyq ózimshildik dep te baghalanuda. Al problemalardyng sheshilmey jinaqtala berui bolashaqta qayshylyqtar men tartystar tudyryp, últtyq memleketimiz ben tútastyghymyzgha qauip-qater tóndiredi.

Joghary biylik tarapynan úsynylghan «euraziyalyq iydeya» men «qazaqstandyq últ» sayasaty - qazaq últy men eldegi barlyq etnikalyq toptardyng keleshegi, elding taghdyry ýshin asa qauipti bastama. «Qazaqstanda 140-tan astam últ pen úlystyng ókili túrady» degen jalghan qaghidagha sýienu de - týbegeyli qatelik. Qazaq elinde bir ghana últ, yaghny memleketqúrushy qazaq últy jәne basqa da etnostyq toptar tirshilik etedi degendi ashyq aitatyn mezgil jetti. Biylikting bastamasymen qúrylyp, resmy BAQ-ta keninen jarnamalanghan, biraq últtyq memleket mýddesine sәikes kelmeytin Qazaqstan halqy assambleyasy etnosaralyq kelisimdi qalyptastyrugha, últtyq problemalardy retteuge qauqarsyz ekenin uaqyttyng ózi dәleldedi. Qazaqstanda qazaq halqynyng barlyq últtyq qúndylyqtaryna basymdyq berilui jәne jedeldete sheshilui tiyis. Múnday saralap jikteu týrli etnikalyq toptargha jatatyn adamdardy alalau, olardyng jeke azamattyq qúqyghyn shekteu emes, búl - әlemdik ústanym.

III. ÚLTTYQ SAYaSATTYNG ÚSTANYMDARY

Últtyq sayasattyng basty ústanymy - últtyq qúndylyqtar negizinde Qazaq elining ekonomikalyq, sayasi, ruhany tәuelsizdigin, el qauipsizdigin qamtamasyz etuge jәne jerding birtútastyghyn mәngi saqtaugha, jer men jer qoynauy baylyghyn (Últtyq baylyghyn) tek halyq iygiligine júmsap, júrtynyng әleumettik jaghdayyn ýnemi jaqsartyp otyrugha memleketti mindetteu. Árkimning azamattyq qúqyghynyng mýltiksiz saqtaluyn qamtamasyz etpeyinshe, zang aldyndaghy bәrine birdey jauaptylyq bolmayynsha el ishinde dúrys týsinistik bolmaydy.

Qazaqstan Respublikasy jalpygha birdey ortaq territoriya, bir ghana azamattyq, jalpygha birdey joghary biylik, jalpygha birdey qúqyq jýiesi men jalpygha birdey bir ghana memlekettik til negizinde damityn bolady.

Qazaq halqy qashanda qazaq jerinde ómir sýrip jatqan orys, ukraiyn, ózbek, qyrghyz, týrikmen, nemis, әzirbayjan, úighyr, tatar, tәjik, qaraqalpaq, sheshen jәne basqa da etnostyq toptardyng tiline, dinine, mәdeniyeti men әdet-ghúryptaryna qúrmetpen jәne tózimdilikpen qaraghan. Býgingi kýni de óz elinde basym kópshilikke ainalghan qazaq últy eldegi etnosaralyq jәne dinaralyq birlikti saqtaudy ózining basty mindeti sanaydy. Memleket pen onyng negizi bolyp tabylatyn qazaq últy barlyq azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtary men erkindikterining qamtamasyz etiluining kepili bolyp tabylady. Qazaq jerinde túryp jatqan etnostyq toptar memleketting jәne birtútas azamattyq qauymdastyqtyng bóligi bolyp tabylady.

Memlekettik tildi bilu - әrbir azamattyng mindeti. Memleketting basty mindeti azamattargha memlekettik tilding manyzyn jan-jaqty týsindire otyryp, onyng qoghamdyq ómirding barlyq salasynda qoldanyluyna qajettilik tudyru.

Osy ústanymdardy iske asyru maqsatynda aldaghy jyldary memleket:

últtyq sayasatty qúqyqtyq, ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny jәne bilim beru, t.b. baghdarlamalarymen tyghyz baylanysta keshendi týrde jýzege asyrudy;

nәsiline, etnikalyq tobyna, tiline, diny senimine, sonday-aq әleumettik toptar men qoghamdyq birlestikterge qatystylyghyna qaramastan adam jәne azamattyng qúqyqtary men bostandyqtarynyng tendigin qamtamasyz etudi;

últtyq qauipsizdikke qater tóndiruge, birtútas memleket pen qoghamdy jikke bóluge, etnosaralyq jәne diny alauyzdyqty, óshpendilik pen arazdyqty órshituge baghyttalghan әreketterge qatang tyiym salyp, tosqauyl qoidy;

memleket pen qoghamnyng aqparattyq tәuelsizdigine qol jetkizudi, elimizding ózindik aqparattyq-mәdeny kenistigin qúrudy, ózge elderding elimizdegi qoghamdyq pikirdi qalyptastyruyna jol bermeudi;

elimizding basqa da týrik memleketterimen birdey bolashaqta latyn әlipbiyine kóshu túrghysyndaghy qoghamdyq talqylardy jýrgizip, osyghan qajetti dayyndyqtardy jasaudy;

etnostyq nemese diny erekshelikterge negizdelgen sayasy partiyalardyng el tútastyghyna qarsy júmys jasap, osy maqsatta shetelden qarjylanatyn qoghamdyq jәne diny úiymdardyng júmysyna zang arqyly tyiym saludy;

Qazaqstan halqy assambleyasyna berilgen qajetsiz әri zansyz ókilettikterdi shekteu jәne onyng júmysynyng jalpygha birdey konstitusiyalyq erejelerge say boluyn qamtamasyz etetin tiyisti qújattardy qabyldaudy;

Qazaqstan Respublikasy shet memleketterde túratyn qazaq diasporasynyng qúqyqtary men mýddelerin qorghau, qazaq tilin, mәdeniyetin, últtyq dәstýrlerin saqtau men damytudaghy isterine qoldau kórsetudi qolgha alady.

IV. ÚLTTYQ SAYaSATTYNG MAQSATY MEN MINDETTERI

Qazaqstan Respublikasynyng últtyq sayasatynyng basty maqsaty - bayyrghy qazaq jerinde qúrylghan últtyq memleketti saqtau jәne nyghaytu.

Osy maqsatta: barsha azamattardy qazaq últynyng manyna toptastyru, tәuelsizdigimiz ben egemendigimizding bayandy boluyn qamtamasyz etu;

qazaq últynyng tarihy jadyn, tilin, dilin saqtau men jan-jaqty damytu, onyng jahandanu zamanyndaghy ózindik últtyq-mәdeny ereksheligin qalyptastyru jәne әlemge pash etu;

elimizde túryp jatqan barlyq etnostyq toptardyng óz tili men mәdeniyetining damuyna shek qoymay, olardyng barlyghynyng ortaq Otany - Qazaqstan Respublikasyna adal qyzmet etip, oghan degen senimin arttyru qajet.

Búl ýshin memleket pen qogham ózderining erik-jigerin tómendegi negizgi mindetterdi atqaru ýshin júmyldyruy kerek:

Qazaqstan Respublikasy qoghamynyng negizgi últtyq qúndylyqtaryn qalyptastyru jәne damytu;

qazaq tilin shyn mәnindegi memlekettik til dengeyine jetkizip, ony barsha Qazaqstan azamattaryn biriktiretin faktorgha ainaldyru;

etnosaralyq jәne dinaralyq saladaghy memlekettik organdar men azamattyq qogham instituttarynyng ózara tiyimdi jәne pәrmendi qarym-qatynastaryn qamtamasyz etetin jýieni qalyptastyru.

V. ÚLTTYQ SAYaSATTYNG NEGIZGI BAGhYTTARY

1. Sayasiy-qúqyqtyq salada:

Qazaqstan Respublikasy últtyq, derbes, qúqyqtyq memleket qúrudy maqsat etken el retinde sayasy jәne qúqyqtyq salalarda ózining últtyq sayasatynyng mynaday negizgi baghyttaryn jýzege asyrady:

elimizding barlyq azamattary moyyndaghan, negizinde ózderining ortaq qazaq memlekettigine qatystylyghyn tereng sezinetin últtyq qúndylyqtar jýiesin qalyptastyru;

el azamattarynyng tarihy jadyn jәne últtyq, memleketshildik sanasyn qalyptastyru ýshin «tarihy aqtandaqtargha», әsirese Resey otarlauy, 1920-1940 jyldardaghy asharshylyq, 1920-1950 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrginder men Qazaqstangha basqa últ ókilderin zorlap deportasiyalau, últ-azattyq qozghalystar men úiymdargha jәne 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine sayasy jәne zandyq bagha beru, ortaq tarihpen tәrbiyeleu maqsatynda arnayy memlekettik múrajaylar men eskertkishter ashu;

Qazaqstanda últtyq qúndylyqtardy qalyptastyru, otarshyldyq zardaptarynan, ruhany bodandyqtan arylu júmystaryn pәrmendilikpen jýrgizu;

memleketimizding negizin qalaghan, últymyzdyng tәuelsizdigi ýshin ayanbay kýresken  tarihy túlghalardyng attaryn mәngilik qaldyru baghytynda últtyq jәne aimaqtyq baghdarlamalar qabyldau, sayasi-iydeologiyalyq maqsatpen ornatylghan, qazaq tarihyna qatysy joq eskertkishter men ataulardy ózgertu;

memleketting túraqtylyghy men últ birligin qamtamasyz etu ýshin sybaylas jemqorlyqtyng saldarymen emes, sebepterimen býkilhalyqtyq kýres jýrgizu;

elimizdegi sot jәne qúqyqqorghau jýielerin reformalau, olardy memleket basshysyna tәueldilikten qútqaru, shynayy derbestigin ornyqtyru;

eldegi etnosaralyq qatynastardy retteytin zannamalardy osy tújyrymdamagha sәikestendiru;

eldi mekender men jerding tarihy ataularyn qaytaru júmysynyng tiyanaqty jýrgizilui ýshin onomastika salalarynda keshendi respublikalyq jәne aimaqtyq baghdarlamalar qabyldau, ony memleketting últtyq mýddesi túrghysynan respublikalyq dengeyde sheshu;

qoghamdaghy demokratiyalyq instituttardy damytu, onyng ishinde sayasy partiyalardyng rólin arttyru, olardy etnosaralyq jәne dinaralyq mәselelerdi sheshuge qatystyru, etnostyq toptardyng ókilderimen tyghyz júmys jasau.

2. Syrtqy sayasat salasynda:

Qazaqstan Respublikasynyng búl saladaghy basty mindeti - onyng tәuelsizdigi men egemendigin, qauipsizdigi men jerining birtútastyghyn nyghaytu.

Syrtqy sayasat boyynsha aimaqtyq әskery odaqtargha, basqaday toptyq úiymdargha kiru mәselesin tek barsha halyqtyng úigharymymen jýzege asyru kózdeledi.

Halyqaralyq integrasiya sayasaty elimizding tәuelsizdigine esh núqsan keltirmeytindey útymdylyqpen jýrgizilui tiyis. Osy kezge deyin jasalghan memleketaralyq kelisim-sharttar últtyq mýdde túrghysynan qayta qaraluy qajet.

Osy Tújyrymdamada kórsetilgen mәselelerdi negizge ala otyryp últtyq qauipsizdik, syrtqy sayasat, qorghanys, aqparattyq qauipsizdik doktrinalary qayta qaralyp, olargha qajetti tolyqtyrular engizilui kerek.

Aldaghy jyldary Qazaqstan Respublikasy syrtqy sayasat salasynda tómendegi basymdyqtardy:

AQSh, Qytay, Resey, Fransiya, Úlybritaniya siyaqty yadrolyq derjavalarmen elimizding egemendigi men tútastyghyn qamtamasyz etetin, kepildik beretin arnayy ekijaqty kelisim-sharttar jasaugha úmtylu;

Qazaqstan Respublikasynda sheteldik әskery poligondardyng ornalasuyna zang jýzinde tyiym salu;

Eki memleket arasyndaghy kelisim-shart merzimi bitkende Reseyding әskery bazalaryn shygharu jәne olardyng júmysynyng nәtiyjesinen tuyndaghan ekologiyalyq, basqa zardaptardy óndiru mәselesin qoi;

Ortalyq Aziya, týrik jәne músylman memleketterimen sayasi-ekonomikalyq, mәdeni, ekologiyalyq jaqyndasu, odaqtasu sayasatyn belsendi jýrgizu;

Euroodaq instituttarymen jaqyndasu sayasatyn ýdetu, "Europagha jol" memlekettik baghdarlamasyn qayta qarap, tolyqtyra týsu;

Qazaqstan Respublikasy azamattyghyn bergen kezde ýmitkerlerding memlekettik tildi bilu dengeyin, bilimin, jasyn, kәsibiyligin, qarjylyq mýmkindikterin, tuystyq qarym-qatynastardyng bar-joqtyghyn negizge alu;

shetelde túryp jatqan qandastarymyzdy Otanyna qaytaru sayasatyn belsendi týrde jýrgizip, eline qaytyp jatqan qazaqtargha tez arada jenildetilgen azamattyq beru men qonystanuyn tolyq qanaghattandyrarlyqtay kómek kórsetu;

qazaq diasporasy túryp jatqan memlekettermen tiyimdi qarym-qatynastar ornatyp, qandastarymyzgha qúqyqtyq, qarjylyq, aqparattyq, mәdeny kómek kórsetu mәselesin memleketaralyq dengeyde kóterip, belsendi týrde iske asyru qajet.

3. Ekonomikalyq jәne әleumettik salada:

Qazaqstan ekonomikasynyng damuy óz tәuelsizdigin saqtap, últtyq janghyrudyng (modernizasiyanyn) kepili retinde barsha halyqtyng әleumettik jaghdayynyng dengeyin jaqsartu men ruhany ósuine tolyq mýmkindik jasap, jer  men jer qoynauynyng baylyghyn  halqynyng mýddesin qorghaytyn dengeyde paydalanyp, shet eldik investorlar men transúlttyq korporasiyalardyng ekspansiyasyna jol bermeu kerek.

Búl maqsatta:

últtyng negizgi baylyghy jer men jer qoynauynyng qazynasy halyqtyng ortaq baylyghy ekenin bekitip, memleket tek ony paydalanudy rettep otyrugha qúqyly boluyn jýzege asyru;

ekonomikanyn  strategiyalyq damu salalaryn qatang memlekettik baqylauda ústau;

industriyalyq damu baghyty jer qoynauynyng qazynasy men tabighy basqa baylyqtar resursyn shiykizat kýiinde shetke shygharudy neghúrlym tejep, otandyq ghylym men jana tehnologiyany paydalanyp, ishki jәne syrtqy súranysqa say sapasy joghary, halyqaralyq dengeydegi óndiristik ónim shygharudy jolgha qoy;

orta jәne shaghyn kәsipti damytuda, ekonomikalyq tiyimdi, ónimderining óz qúnyn tómendetip, sapasyn kóteretin jana tehnologiyany jedel ózgertuge beyimdelgen ónerkәsip oryndaryn kóptep ashugha memlekettik qoldau jasau;

Qazaqstan Respublikasynyng kóshi-qon turaly zannamasyn odan әri jetildiru, sheteldik júmysshylardy shaqyrudyng últtyq mýddege qayshy kelmeuin jәne elimizdegi júmyssyzdyqtyng kóbengine әser etpeuin qamtamasyz etu;

ishki kóshi-qonnyng mәselelerine arnalghan arnayy zang qabyldau jәne ishki kóshi-qon tolqynyn retteu maqsatynda auyldyq jerlerding ekonomikalyq, әleumettik mәselelerin sheshu;

sheteldik investorlarmen kezinde jasalghan kelisim-sharttardyng qúpiya mazmúnyn jariyalau jóninde kelissózder jýrgizu. Bolashaqta ýkimet pen sheteldik kompaniyalar arasynda jasalatyn kez-kelgen kelisim-sharttardy mindetti týrde jariya týrde jasau;

Qazaqstangha kelgen sheteldik investorlar ózderining shiykizat salasyndaghy jobalaryn jýzege asyru ýshin mindetti týrde jergilikti memlekettik ne bolmasa jekemenshik kompaniyalarmen birlesken kәsiporyn ashuy kerek. Búnday kәsiporyndardaghy qazaqstandyq kompaniyalardyng ýlesi 51 payyzdan kem bolmauyn qamtamasyz etu;

ekonomikalyq tәuelsizdik pen qauipsizdikti saqtau ýshin otandyq salalar men kәsiporyndardyng sheteldik kompaniyalar satyp alatyn barlyq menshiktik ýles mólsherining eng jogharghy dengeyi 49 payyzdan aspaytynday, al әrbir shet eldik kompaniyanyng menshigine bir óndiris ornynyng 15 payyzdan artyq ýles satyp aluyna  shek qoydy iske asyruy;

qazaq jerinde júmys jasap jatqan sheteldik kompaniyalardy qazaqstandyq júmysshylardyng qúqyn saqtap, negizinen otandyq tauarlar men qyzmetterdi satyp alugha mindetteytin zandar qabyldanuy;

eldegi últtyq kompaniyalardyng negizgi aksiyalaryn Qazaqstan azamattarynyn, birinshi kezekte auyl túrghyndarynyng iyelenuin qamtamasyz etu, sol arqyly olardy kәsipkerlikke tartu;

auyldyng ekonomikasy men әleumettik jaghdayynyng dengeyin qala túrghyndary dengeyine jetkizuge baghyttalghan, últtyq mentaliytetke baylanystyrylghan, últtyq-agrarlyq damu baghdarlamasyn dayyndau;

«Jer Kodeksin», «Jer qoynauy turaly» zandy qayta qarau, jerdi satu men jer qoynauynyng baylyghyn paydalanu turaly zannamalardy últyq damu tújyrymdamasynyng baghytyna sәikestendiru;

elimizding auyl sharuashylyghyna arnalghan jerlerin shetel memleketterine jalgha beruge nemese birlesken kәsiporyn qúryp paydalanuyna jol bermeu, shetel azamattaryna, azamattyghy joq adamdargha jerdi jalgha beruge tiym salu;

joghary bilimdi injenerler men menedjerlerdi, kәsiby júmysshylardy oqytu jәne olardyng biliktiligin arttyru jýiesin qúru arqyly Qazaqstanda júmys istep jýrgen sheteldik mamandardy últtyq mamandarmen auystyru;

auyldyng ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny órkendeuine júmys isteytin, infraqúrylymdy damytatyn, últtyq mentaliytetke negizdelgen dәstýrli ekonomikany damytatyn aimaqtyq baghdarlamalardy dayyndau, olardy qomaqty jәne maqsatty qarjylandyru;

elimizde oryn alyp jatqan urbanizasiyalyq prosesterge memlekettik qoldau kórsetu, qalagha kelip jatqan azamattardy qonystandyru jәne әleumettendiru ýshin arnayy memlekettik baghdarlamany qabyldau;

qazba baylyqtardy, múnay men gazdy shetelge satudy qatang baqylaugha alu arqyly el qazynasyn molaytu, odan týsken tabyspen jastardyng tegin bilim aluyn, olardy túrghyn ýimen qamtamasyz etu mәselesin týbegeyli sheshu;

halyqtyng әl-auqaty men ósimin túraqty týrde qamtamasyz etu maqsatyndaghy (zeynetkerlerge, studentterge, kóp balaly analargha beriletin kómek, dýniyege kelgen әrbir balagha beriletin jәrdem aqy jәne t.b.) әleumettik qoldaudyng dengeyin kóteru;

baspanasynan airylghan, bankterge qaryzgha batqan ýleskerler men boryshkerlerding mәselesin sheshuge baghyttalghan memlekettik is-sharalardy dereu qolgha alu;

sybaylastyqpen, zansyz jekeshelendirumen talan-tarajgha týsken auyl sharuashylyghyna paydalanylatyn jerlerdi halyqqa qaytaru;

Qazaqstan jerining jartysynan kóbi ómir sýruge qolaysyz shól jәne shóleyt jerler ekenin eskerip, onda túryp jatqan túrghyndardy qalalargha nemese shúrayly jerlerge kóshiru baghdarlamalaryn jasau kerek.

4. Tәrbiye, bilim beru jәne ghylym salasynda:

Qazaqstan Respublikasynyng búl saladaghy basty mindeti - onyng tәuelsizdigi men egemendigin, sayasy jәne ekonomikalyq damuynyng tiregi bolatyn, últtyq qúndylyqtar men últtyq múrattardy boyyna sinirgen patriottyq ruhtaghy bilimdi jana úrpaq tәrbiyeleu, ghylymdy jan-jaqty damytu.

Ol ýshin:

últtyq tarihty, zerdeni, ruh pen mәdeniyetti tereng nasihattaytyn әr dengeydegi, san aluan tehnologiyadaghy jana buyn oqulyqtaryn dayyndau;

joghary oqu oryndarynda oqytylatyn gumanitarlyq jәne tehnikalyq mamandyqtargha arnalghan memlekettik tildegi oqu qúraldary men oqulyqtardyng sapasyn arttyru;

arnayy memlekettik baghdarlama arqyly jasóspirimder ýshin qazaq jәne basqa tilderde últtyq auyz әdebiyetining ýzdik ýlgilerin, bay epikalyq múrasyn keninen nasihattaytyn kitaptar, mulitfilimder, diskiler shygharu;

90-jyldardaghy jabayy jekeshelendiru kezinde jabylyp qalghan balabaqshalar men mәdeny oshaqtary jelisin qaytartu jәne demografiyalyq ýderisterge say qayta janghyrtu;

bilim beru jýiesi jas azamattardyng qazaq tarihy men mәdeniyetine, memlekettik tiline degen qúrmetin arttyrugha, Qazaqstan Respublikasyna, onyng memlekettik rәmizderine, qúndylyqtaryna degen sýiispenshilik sezimder men otansýigishtik qasiyetterdi ósiruge baghyttau;

balabaqshadan joghary oqu ornyna deyingi memlekettik tildi ýiretuding ýzdiksiz jýieleri men baghdarlamalaryn dayyndap, olardy batyl týrde engizu;

balabaqshalarda, mektepterde jәne joghary oqu oryndarynda tarihty búrmalau, jeke basqa tabynu, elding damuyn birjaqty dәripteu siyaqty úrpaq tәrbiyesining negizdemelerine qayshy, bilim standartyna say emes «Ózin-ózi tanu» siyaqty jastardy ruhany azdyrugha alyp keletin pәnderdi oqytugha tyiym salu;

memlekettik balabaqshalardaghy tәrbie júmystaryn memlekettik tilde jýrgizu;

barlyq mektepter men JOO-darynda qazaq әdebiyeti, tarihy jәne tili oqytyluy tiyis. «Orys әdebiyeti» pәnining ornyna «Álem әdebiyeti» pәnin engizu kerek.

5. Aqparattyq salada:

Aqparattyq salada últtyq sayasat tómendegi basymdyqtardy iske asyrugha negizdelui tiyis:

2010 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap "Qazaqstan" telearnasy negizinde jýz payyz memlekettik tilde habar taratatyn qoghamdyq arna jasau jәne tәulik boyy memlekettik tilde habar taratatyn jana tele-radioarnalaryn ashu;

"Búqaralyq aqparat qúraldary", turaly zandy qayta qarau, "Memlekettik til turaly" zandar men normativtik qúqyqtyq qújattar qabyldau arqyly telearnalardyng memlekettik tildegi habarlardy taratu ýlesin jýieli týrde arttyru;

elimizding aqparattyq qauipsizdigin qamtamasyz etu, basqa elderding qoghamdyq pikirdi qalyptastyrudaghy mýmkindikterin shekteu, últtyq zerdemiz ben mentaliytetimizge jat qúndylyqtardyng nasihatyn azaytu maqsatynda shetel telearnalaryna qatysty zandyq shekteu sayasatyn jýrgizu;

2011 jyldan bastap Qazaqstandaghy kinoprokattyng memlekettik tilde jýrgiziluin qamtamasyz etu. Qajet bolghan jaghdayda filimderdi basqa tildegi subtitrlermen berudi úiymdastyru;

qazaqtildi internetting damuyna memlekettik kómek kórsetu, jana tehnologiyalardyng mýmkindikterin últtyq tarih pen mәdeniyetti damytu ýshin keninen qoldanu;

"Elektrondy ýkimet" jýiesining týpnúsqasy eng aldymen qazaq tilinde jasalyp, qajet bolghan jaghdayda basqa tilderge audaryluy kerek, halyq arasynda internet-qyzmetterdi dúrys paydalanudy keninen nasihattau jәne qoghamnyng bar salasyna engizu;

ózge tilderde shyghatyn BAQtargha qazaq tarihy men mәdeniyeti, últtyq qúndylyqtar men dәstýrler turaly aqparattardy últtyq sәikestilikti, etnosaralyq jәne dinaralyq kelisim jәne sayasy tútastyqty nasihattaudy iske asyru;

"AIYF-Kazahstan", "Komsomoliskaya pravda-Kazahstan", t.b. siyaqty Resey memleketining iydeologiyasy men aqparatyn taratatyn BAQ-tardy memleket tarapynan qarjylandyrudy tolyq toqtatu;

memlekettik jәne jekemenshik kompaniyalargha últtyq múrattar men ruhany qúndylyqtardy qoghamdyq sanada bekitetin, últtyq tarih pen mәdeniyetti nasihattaytyn ónimderdi (tele jәne radiobaghdarlamalar, kinofilimder, qújatty filimder, rolikter t.s.s) shygharugha memlekettik tapsyrys beru;

etnosaralyq jәne dinaralyq taqyryptargha qatysty jurnalister arasynda etikalyq qaghidalar men kәsiby kodeksterding qabyldanuyn, olardyng iske asuyna yqpal etu;

memlekettik tildegi merzimdik basylymdardyng bәsekelestik qabiletin qalyptastyru ýshin olardyng keybireulerine oqyrmandardy kýshtep jazdyru tәjiriybesin  toqtatu kerek.

6. Til salasynda:

Qazaqstan Respublikasyndaghy til sayasaty tómendegi basymdyqtardy iske asyrugha negizdeledi:

memlekettik tildi mengeru elimizding әrbir azamatynyng mindeti bolyp tabylady;

memlekettik tildi ýshting biri etip әlsiretuge baghyttalghan «ýsh túghyrly til» sayasatyna jol berilmeydi. Árkimning óz qalauy boyynsha basqa tilderdi mengeruine eshqanday shek qoyylmaydy;

qazaq elining azamattyghyn aluda sol adamnyng memlekettik tildi mengerui basty talap bolyp sanalady;

qazaq jerinde júmys istep jatqan, sheteldik kompaniyalardan óz audarmashylarynyng memlekettik tildi mengerip, ýkimettik organdarymen, jergilikti kәsiporyndarmen jәne basqa da úiymdarmen memlekettik tilde qarym-qatynas jasauy talap etiledi.

2010 jyl ishinde «Memlekettik til turaly» jana zang qabyldanuy kerek. Zanda qazaq tilining memlekettik organdardyng is-qaghazdaryn jýrgizu tiline ainaluy, onyng sot, biznes, bank, bilim beru, ghylym, mәdeniyet t.b. salalarynda da memlekettik til dәrejesine jetuining mehanizmderi men talaptary belgilenedi.

"Memlekettik til turaly" zang qabyldanghannan keyin Ýkimet dengeyinde tómendegidey sheshimder jýzege asyryluy tiyis:

әr mamandyq iyelerine memlekettik tildi bilu dengeylerin anyqtaytyn "Qaztest" baghdarlamasyn qoldanu erejelerin bekitu;

memlekettik qyzmetkerlerding barlyghy memlekettik tildi belgilengen dәrejede biletin boluy shart;

jergilikti memlekettik basqaru organdarynyng memlekettik tilge tolyq kóshu kestesi belgilenui kerek;

respublikada memlekettik tildi ýiretuding birizdi-satyly baghdarlamasyn balabaqsha-mektep-orta arnauly oqu orny-joghary oqu orny-memlekettik qyzmet jýiesi boyynsha dayyndap, mindetti memlekettik baghdarlama retinde bekitu.

barlyq memlekettik sharalar men sheteldik kelissózder memlekettik tilde jýrgiziledi.

Respublika dengeyinde Memlekettik tildi damytu instituty qúryluy kerek. Onyng basty maqsaty bolyp qazaq tilining modernizasiyasyna qatysty úsynystar dayyndap, bolashaqtaghy latyn әlipbiyine kóshuge qatysty dayyndyqtardy jýrgizu bolyp belgilenui kerek.

Respublika dengeyinde audarma ortalyghy qúrylyp, onyng mindetine әlem әdebiyeti men ghylymnyng ozyq ýlgilerin qazaq tiline audaru jәne qazaq әdebiyetining ýzdik ýlgilerin әlem tilderine audaru jatqyzyluy tiyis.

2011 jyly memlekettik "Qazaqfilim" kompaniyasynyng ishinen últtyq dublyaj ortalyghy qayta qalpyna keltirilip, oghan әlemdik dengeydegi ruhani, ghylymi, mәdeny manyzy bar kinofilimder men derekti filimderdi, balalar men jasóspirimderge arnalghan mulitfilimderdi qazaq tiline joghary sapamen audaru mindeti jýktelui kerek.

7. Dinaralyq salada:

Búl saladaghy basty basymdyqtar mynaday:

qazaq jerindegi barlyq diny aghymdardyng is-әreketterinde etnosaralyq qatynastargha núqsan keltiretin, jergilikti halyqtyng әdet ghúryptaryna qayshy keletin júmystaryna zang arqyly tiym salynady;

memleket, azamattyq qogham men dәstýrli diny úiymdar barshagha ortaq adamgershilik izgilikti nasihattau, qoghamnyng ruhany densaulyghyn qamtamasyz etu, otbasynyng rólin kýsheytu, qylmyskerlik, alkogolizm men nashaqorlyqqa qarsy kýres jýrgizu baghytynda birigip qoyan-qoltyq júmys atqaruy kerek;

memleket, azamattyq qogham men diny úiymdar azamattardyn, әsirese jastardyng arasynda diny ekstremizm men radikalizmge tosqauyl qoi, dindi azamattardyng densaulyghy men ruhany bolmysyna qarsy paydalanugha, dindi qarjylyq payda kózine ainaldyrugha jol bermeu túrghysynda kelisilgen is-sharalardy  baqylauda ústaydy;

kóshelerde, qoghamdyq jerlerde jәne mekemeler men ýi-ýilerdi aralap bógde diny nasihattar jýrgizip, diny әdebiyetter taratugha qatang tyiym salynady;

balabaqshalar men mektep jasyndaghy balalar arasynda diny missionerlik júmystar jýrgizuge tyiym salynady;

memleket, shet elden qarjylandyratyn diny jәne ýkimettik emes úiymdardyn, elimizding bolmysyna, últtyq qauipsizdigimizge qayshy keletin jәne últtyq mentaliytetimizge jat nasihattar men diny aghymdardy taratuyna, últtyq qúndylyqtar men otbasynyng birligine ziyan әkeletin әreketterine jol bermeytin arnayy zang qabyldanady jәne onyng oryndaluy qatang baqylaugha alynady.

Álemdik dinderge kirmeytin diny aghymdyq úiymdardyng Qazaqstanda tirkeluine, әreket etuine zang arqyly jol berilmeydi.

VI. Últtyq sayasatty iske asyru TETIKTERI

Memleketting últtyq sayasaty Tújyrymdamada belgilengen maqsattar men mindeterdi oryndaugha arnalghan naqty sheshimderdi qabyldap, tiyisti is-sharalardy jasau arqyly jýzege asyrylady.

Tújyrymdamada aiqyndalghan basymdyqtardy iske asyru ýshin memlekettik biylik organdary azamattyq qoghammen, onyng ishinde sayasy partiyalar, ýkimettik emes úiymdar, búqaralyq aqparat qúraldarymen, basqa da instituttarmen tyghyz qarym-qatynas ornatyp, qoyan-qoltyq júmys isteui kerek.

Osy Tújyrymdamanyng oryndaluyn Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti ýilestiredi.

Tújyrymdamanyng oryndaluy ýsh kezennen túrady.

Birinshi kezeninde Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti arnayy memlekettik baghdarlama qabyldaydy. Oghan qosymsha josparda naqty is-sharalardyn, qabyldanugha qajetti zang jobalarynyng tizimi, jauapty oryndaushylar men oryndau merzimderi kórsetiledi.

Ekinshi kezende qajetti zang jobalary Qazaqstan Respublikasy Parlamentining qarauyna jiberilip, olardyng qabyldanuy qamtamasyz etiledi.

Ýshinshi kezende Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti Tújyrymdamany oryndaugha baghyttalghan normativtik qúqyqtyq qújattardyng keshenin bekitip, olardy atqara bastaydy.

Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti jylyna bir ret osy Tújyrymdamanyng oryndaluy turaly Últtyq esepti dayyndap, jariyalap otyrady.

Tújyrymdama jobasy «Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq qozghalysynyng úiymdastyru kenesinde qabyldanyp, baspasózde jariyalaugha, halyqtyq talqylaugha úsynyldy.

Almaty qalasy, 18 qantar, 2010 j.

Мобильді қосымшаны жүктеп алыңыз!