«Túrmys qúrghanyma kóp bola qoyghan joq. Barlyghy jaqsy. Esh uayymym joq. Tek... Qalay aitsam eken... Mening ayaghym auyr. Ishkenim boyyma sinbey, esh nәrsege tәbetim tartpay, әbden yghyr boldym. Dәrigerim «toksikoz» dep diagnoz qoydy. Onyng uaqytsha ekendigin, әli-aq bәri jaqsy bolatynyn aityp, júbatady.

Ýnemi kónil kýiim týsip, jabyrqap jýremin, tipti ashulanshaq bolyp kettim. Dәrigeri joq, perzenthanasy bolmaghan ata-babalarymyz qalay ómir sýrip, jengelerimiz sonshama balany qalay ómirge әkeldi eken?! Tanghalamyn! Men әlden sharshap kettim. Kýieuim de, enem de mening ahualymdy bayqamaghansidy. Kózimning jasyn onashada bir syghyp alyp, «әieldik» jәne «kelindik» mindetimdi ary qaray arqalap jýre beremin... Biraq men bolashaq anamyn ghoy...»

Redaksiyamyzgha hat joldaghan Jadyra osylay dep múng shaghady. Búl - kóptegen sinlilerimizding basyndaghy jaghday. Múnday әngimeler bәrimizge de tanys. Ásirese, qyz-kelinshekter qauymyna. Ananyng kónil-kýii ishtegi sharanagha әser etetini ghylymy týrde dәleldengen qúbylys. Alayda, bala tәrbiyesine erekshe mәn bergen atam qazaq boyyna bala bitken jas kelindi tәrbiyelep, kýtuding de ózindik ýlgisin qalyptastyrghan. Osyghan oray, biz jazushy Zeynep Ahmetovadan ózining kórgen-bilgenin әngimelep berudi ótingen edik...

«IShTEN QYNYR TUGhANDY TEZGE SALSANG TÝZELMES»

«Túrmys qúrghanyma kóp bola qoyghan joq. Barlyghy jaqsy. Esh uayymym joq. Tek... Qalay aitsam eken... Mening ayaghym auyr. Ishkenim boyyma sinbey, esh nәrsege tәbetim tartpay, әbden yghyr boldym. Dәrigerim «toksikoz» dep diagnoz qoydy. Onyng uaqytsha ekendigin, әli-aq bәri jaqsy bolatynyn aityp, júbatady.

Ýnemi kónil kýiim týsip, jabyrqap jýremin, tipti ashulanshaq bolyp kettim. Dәrigeri joq, perzenthanasy bolmaghan ata-babalarymyz qalay ómir sýrip, jengelerimiz sonshama balany qalay ómirge әkeldi eken?! Tanghalamyn! Men әlden sharshap kettim. Kýieuim de, enem de mening ahualymdy bayqamaghansidy. Kózimning jasyn onashada bir syghyp alyp, «әieldik» jәne «kelindik» mindetimdi ary qaray arqalap jýre beremin... Biraq men bolashaq anamyn ghoy...»

Redaksiyamyzgha hat joldaghan Jadyra osylay dep múng shaghady. Búl - kóptegen sinlilerimizding basyndaghy jaghday. Múnday әngimeler bәrimizge de tanys. Ásirese, qyz-kelinshekter qauymyna. Ananyng kónil-kýii ishtegi sharanagha әser etetini ghylymy týrde dәleldengen qúbylys. Alayda, bala tәrbiyesine erekshe mәn bergen atam qazaq boyyna bala bitken jas kelindi tәrbiyelep, kýtuding de ózindik ýlgisin qalyptastyrghan. Osyghan oray, biz jazushy Zeynep Ahmetovadan ózining kórgen-bilgenin әngimelep berudi ótingen edik...

«IShTEN QYNYR TUGhANDY TEZGE SALSANG TÝZELMES»

Jas úrpaq tәrbiyesi bir sәt bosansudy, beyqamdyqty kótermeytin tirshilik-tynysymyzdyng asa ózekti tetigi bolghandyqtan eshqashan kýn tәrtibinen týsken emes. «Bir balany adam etip ósirgenshe, bir shahar opat bolady» depti kóne Shyghys danalary. Osy salystyrudyng ózi-aq balanyng shyn mәnindegi adam bolyp qalyptasuy qyruar ter tógudi, auqymy ken, jauapkershiligi mol enbekti qajet etetinin úqtyrsa kerek.
Qazir ghalymdardyng dәleldeui boyynsha, sәby jaryq dýniyege kelmey túryp, ana jýregining astynda jatqan kezinen tәrbiyeni qabyldaydy eken. Ózgeni qaydam, bizding qazaqqa búl janalyq emes. Olay deytinim, ghylymy ataqtan auyly alys, jazu-syzumen ainalyspaghan qarapayym әjelerimiz býgingi ghylymgha azyq bolarlyq, talay kitapqa belomyrtqa bolatyn ýlgi-ónege, jón-jobany qaldyryp ketipti. Olar úrpaq tәrbiyesin, bala qamyn ishte jatqan shaghynan bastau kerektigin tabighy sezimtaldyqpen úqqan, búltartpay boljaghan. Bolashaq ananyng sana-sezimi, oi-óresi, dýnie tanymy, ainalasymen qarym-qatynasy, renish-quanyshy, ishken asyna deyin tikeley ishtegi sharanagha berilip, onyng tua bitetin minez-qúlqynyng irgetasy ana qúrsaghynda qalanatynyn atam zamannan jaqsy týsingen. Yaghny bala minezining qanday bolyp qalyptasuy ananyng kónil-kýiine tikeley baylanysty. Eger ayaghy auyr әiel nemese jas kelin kóp jylasa, bala jasyq bolyp qalyptasady. «Ishten qynyr tughandy tezge salsang týzelmes» deytin sózding qos qyrtysty astaryn tәlim-tәrbie ýlgisin tym erteden bastau qajettigin bildiredi. Endi bir sәt әjeler «ghylymyna» nazar audaryp kóreyik.

ATA-ANANYNG ARMANY

Qazaq - erekshe balajan halyq. «Balaly ýy - bazar» dep, balanyng kóptiginen ýii bazarday shugha tolyp, «miy ashyp» jatsa da, kóp kórmegen. Tipti yrym etip balalarynyng sanyn badyraytyp aitpaghan. Súray qalghandargha «qúdaygha shýkir, biraz jaman qaralar bar ghoy...» dep jorta jauap bergen. Ata-ananyng úrpaq jalghastyghy degende tileui bitpeydi. Óz balasyn qanattandyrghan son, balanyng balasyn kórudi kókseydi. Ásirese úly erjetken ata-ana otau kóterip, ong jaghyn qyzartyp kelin týsirudi armandaydy. Tirshilikte tiri adamnyng armany tausylghan ba, kelin týsip, basyna bas qosylghan son, «balam - balym, balamnyng balasy - janym» dep nemere sýngdi ansaydy. Jana týsken jas kelinge qoydyng últabaryn jegizip yrym etui de - sol aq niyetti izgi armannyng bir kórinisi. Ýlkenderding jas kelinge: «Kóp jasa, ýbirli-shýbirli bol! Eteging baladan keppesin, úl tap!» dep bata berui de adam ómirinde úrpaqtyng qanshalyqty manyzdy ekendigin bildirse kerek.
Sóitip, kelin týsip bir tilegine jetken tileuqor ana kýn ótken sayyn kelinning boyyndaghy, jýris-túrysyndaghy kishkentay ózgeristing ózin qalt jibermey, onyng sebebin turasynan súramay, jaylap, qamqorlyghyn jasay jýrip, baqylaugha alady. Tek ene ghana emes, abysyn-ajyndary, auyldaghy janashyr analar «jaqsylyqtyng nyshany qashan bayqalar eken» dep kýte bastaydy.

«QÚLAQ SÝIINShI» NEMESE «QÚRSAQTOYDYN» QASIYETI

Kýnderding kýni kelinning asqa tәbeti soqpay, qaltarysqa jii baryp loqsyp jýrgenin kórgen әielderding biri onyng enesine kelip, «kelininizding qúrsaghy aqqa jarypty» nemese «kelininiz aq alghysty bolypty» dep kelinning jerik ekenin әdemilep, astarlap jetkizedi. Quanyshty habardy alghash jetkizgen adamgha jón biletin ene kónil rizashylyghyn bildirip, «qúlaq sýiinshisin» beredi. Jaydy úghar jaqsy ene kópten kýtip jýrgen jýrekjardy habardy estigen song bir sharshy aq oramaldy qara shanyraq sanalatyn sol әuletting ýlken ýiining ong bosaghasyna aparyp baylaydy. Búl - túnghysh perzenti boyyna bitken kelindi «ata-babalar ruhy qoldap-qorshap jýrsin» degen izgi niyetten tughan yrym әri kelinning ayaghy auyr ekenin basqalargha da jetkizip, jaqsylyqty jariyalau. Sol aq oramal belgisinen bastap, auyldyng ýlken-kishisi kelinge bolashaq ana retinde qarap, kónil demeuin, qol kómegin kórsetudi ózderine paryz sanaghan. Parasatty ene arnayy dastarqan әzirlep, «qúrsaqshashu» nemese «qúrsaqtoy» dep atalatyn dәstýrli qonaqtyqqa auyldaghy әielderdi týgel shaqyrghan. Shaqyrylghan әielder qúrqol kelmeydi, әrqaysysy óz ýilerinen bir-bir tagham әkeledi. Ondaghy maqsat - kelinning jerik asyn tabugha jәrdemdesu. «Qúrsaqshashudyn» mәni de osynda jatyr. Eger kelin sol dәmderding birin sýisinip jese, taghamdy әkelgen әielding de quanyshy artyp, kónili asyp-tasyghan. Mýmkindiginshe kelinning jerigi basylghansha sol asty ózi dayarlap bergen. «Qúrsaqshashuda» kelinning ansary aughan dәm tabylmaghan jaghdayda da, jerik asty izdeu toqtatylmaghan. Retin keltirip qalayda tabugha әrekettengen. Búghan tek әielder ghana emes, er-azamattar da shet qalmay atsalysqan. Ásirese kelinshekting qaynylary, kýieuining qúrby-qúrdastary, dos-jarandary annyn, qústyng eti sekildi әues dәmderdi tauyp әkelip, jәrdemdese bilgen. Jerik as keyde tosyn, kýtpegen nәrse boluy da mýmkin. Ol - bolashaq ananyng óz tandauyna baylanysty emes, erkinen tys bolatyn qúpiyaly qúbylys.
El ishindegi anyz-әngimelerde jolbarystyn, qabylannyn, andyn, úlardyng etine jerik bolghan analardan tughan balalar keyin alyp batyr, aqylgóy dana bolghandyghy jayly kóp aitylady. Áriyne, anyz tarih emes, alayda әr anyzdyng týbinde tarih jatady...

P.S. «Jeriktik» degenimiz ne? Qazaq jeriktikke ne sebepti ýlken mәn bergen? «Itjerik» dep neni aitamyz? Túnghyshy boyyna bitken anagha tәn osynau qúpiyagha toly jaratylystyn, tylsym syrdyng jalghasyn gazetimizding aldaghy sandarynan oqisyzdar.

Dayyndaghan
Aygýl BOLATHANQYZY
"Ayqyn" gazeti 26.01.10.