Solaqay sayasat kezinde «bandy» atanghan Qúnyskerey Qojahmetovting esimi Batys Qazaqstan, Atyrau oblystaryna jaqsy tanys. 1885 jyly Atyrau oblysynyng Qyzylqogha audanynda dýniyege kelgen Qúnyskerey Kenes ókimeti alghash kelip jatqan jyldary auylsovet tóraghasy bolyp ta júmys istegen. Alayda 1923 jyly qonaghyn qorghap, GPU ókilin (sol kezdegi milisiya) atyp óltirgeni ýshin «bandy» atanyp, biraz jyl qughynda jýrgen. Aqyry alys Týrikmenstan jerine ótip, aty-jónin ózgertip, Ábilqayyr Jamanov degen atpen 1968 jyly ómirden ótkeni jóninde talay mәrte jazyldy da.

Batysqazaqstandyq belgili ólketanushy Qayyrjan Hasanov aghamyz Qúnyskereyding tarihyn kóp zerttedi. Almatydaghy «Ýsh qiyan» baspasynan aghamyzdyng Qúnyskerey jayly jeke kitaby da shyqqaly jatyr eken. Al 2000 jyly «Zerde» baspasynan shyqqan «Qos batyrdyng hikayasy» atty kitapta Qúnyskerey turaly tarqatyp jazghan.

«Qaratóbe audany territoriyasynda Jarly ózeni boyynda attyly kisi syyatynday Qúnyskerey ýngiri bar» dep jazady aghamyz atalmysh hikayatta.

Mergendi baqaygha atqan
El auzyndaghy anyzdargha qaraghanda, qughynda jýrgen Qúnyskerey atamyz syrt kózge týspey, say ishimen kelip, ýngirge kirip ketedi eken. Ýngirding auzy atty kisi syyatynday ýlken bolsa da, biletin kisi bolmasa, ózgege jasyryn, eleusiz bolghan.

Solaqay sayasat kezinde «bandy» atanghan Qúnyskerey Qojahmetovting esimi Batys Qazaqstan, Atyrau oblystaryna jaqsy tanys. 1885 jyly Atyrau oblysynyng Qyzylqogha audanynda dýniyege kelgen Qúnyskerey Kenes ókimeti alghash kelip jatqan jyldary auylsovet tóraghasy bolyp ta júmys istegen. Alayda 1923 jyly qonaghyn qorghap, GPU ókilin (sol kezdegi milisiya) atyp óltirgeni ýshin «bandy» atanyp, biraz jyl qughynda jýrgen. Aqyry alys Týrikmenstan jerine ótip, aty-jónin ózgertip, Ábilqayyr Jamanov degen atpen 1968 jyly ómirden ótkeni jóninde talay mәrte jazyldy da.

Batysqazaqstandyq belgili ólketanushy Qayyrjan Hasanov aghamyz Qúnyskereyding tarihyn kóp zerttedi. Almatydaghy «Ýsh qiyan» baspasynan aghamyzdyng Qúnyskerey jayly jeke kitaby da shyqqaly jatyr eken. Al 2000 jyly «Zerde» baspasynan shyqqan «Qos batyrdyng hikayasy» atty kitapta Qúnyskerey turaly tarqatyp jazghan.

«Qaratóbe audany territoriyasynda Jarly ózeni boyynda attyly kisi syyatynday Qúnyskerey ýngiri bar» dep jazady aghamyz atalmysh hikayatta.

Mergendi baqaygha atqan
El auzyndaghy anyzdargha qaraghanda, qughynda jýrgen Qúnyskerey atamyz syrt kózge týspey, say ishimen kelip, ýngirge kirip ketedi eken. Ýngirding auzy atty kisi syyatynday ýlken bolsa da, biletin kisi bolmasa, ózgege jasyryn, eleusiz bolghan.

Say ishi qalyng jynys, búta. Ýngirding ýstinen kelgen adam bayqamaydy, al saydyng qarsy betinen kelgen jan bolsa, ýngirde ol baghyt alaqandaghyday kórinedi.

Júrt kózine týsip, ózine kómekteskenderding basyn qaterge baylamayyn dese kerek, Qúnyskerey qys kezinde kóbine ýngirde bolghan eken.

Qaratóbe audanynyng Qoskól auylynda túratyn Ázerbay Kenjeghaliyev degen aghamyz bylay deydi:
- Milisiya organynyng bastyqtary «Qúnyskerey qolgha týspese, atyp, jaraly kýiinde ústau kerek» degen tәrtip bergen. Qys týse shetelge ótip ketedi degen qauip bolghan synayly. Aqtóbege qaray Qúlaqshiyden әri Bólektau, Barmaq dep atalatyn ýlken ýstirt, shaghyn taular bar. Sol jerde bir taudyng astyn qazyp, Qúnyskerey ýngirli-bólmeli ýy jasaghan degen sybys boyynsha ústaudyng jospary jasalypty. Oraldan mergen tatar jigitin aldyryp, milisiya jasaghy Qúnyskereydi kóp andidy.

Bólektaudy keyde Ýngirtau dep te ataydy eken. Ýngirtaudyng ýstine shyqqanda ayaq asty dýngirlep túrady deydi, biraq ainalada esik te, tesik te joq. Bir kýni Ýngirtaudyng ýstinde túrghanda kóz úshynan bir salt atty kórinipti. Dýrbi salyp qarasa, Qúnyskerey eken. Tatar mergen atyp jiberedi. Biraq Qúnyskereyge darymaydy. Qúnyskerey qayyryla berip, atqan eken, oq tatar mergenning bashpayynan tiyip, atynan úshyryp týsiripti. «Men endi atpaymyn. Qúnyskerey mening tauday denemdi kórmey túrghan joq. Búl eskertu bolar, endi atsam óltiredi. Oqqaghary bar eken, osy kezge deyin oghym dalagha ketip kórgen joq edi», - dep tatar mergeni qayta atudan bas tartypty.

Qobylandy kelgen saymenen
Jaqynda jolymyz týsip, Qaratóbe audanynyng Egindikól auylyna bardyq. Búl ózi tabighaty da әsem, tarihy da tereng tamasha ólke eken. Áygili Qara qypshaq Qobylandy shabatyn Alshaghyr hannyng qalasy deytin Aqqúm irgede jatyr. Tayburyl qarghyp ótetin segiz say jatyr qatar-qatar josylyp. Egindikólding irgesinde, osy segiz saydyng alghashqysynda biz izdegen Qúnyskereyding ýngiri bar eken. Qalyng qar basyp, esh tehnika jete almaytyn jyqpylgha auyl azamaty Jastalap Shamghonov shanamen alyp bardy.

Qúnyskerey ýngiri auyldan tórt-bes shaqyrymday eken. Ýngirding qarsy betinen kelip, tereng saydyng jiyegine toqtadyq. Terendigi 13-15 metrdey bolatyn say jarqabaghynyng orta túsynda, appaq qardyng arasynan qarauytyp ýngirding auzy kórinedi. At-shanany qaldyryp, ombylap say tabanyna týstik. Tyrmysyp, ýngirge deyin qayta kóterildik.

Bayqaghanymyz, ýngirding auzy qúlap, kishireyip qalypty. Qar men janbyr suy qúiylyp, auzy opyrylyp, ishke, ýngir týbine qaray qúlay bergen eken. Bir kezderi adam enkeymey kiretin bolsa, qazir әbden alasarghan. Enbektep ishke kirdik. Topyraq jynysy úsaq-úsaq әk tastan eken. Ýngirding týbi nebәri 10 metrdey ghana. Týbine su jinalghany, syz úyalap, kógerip, qabyrghasy qúlaghany bayqalyp túr. Ýngirding auyz túsynda joghary tústa birneshe tereng jaryq kórinedi. Taghy da qúlaghaly túr-au. Endi birneshe jylda Qúnyskerey ýngirinen eshtene qalmaytyn shyghar dep uayymdadyq.

Speleologiya qashan iske kirisedi?
- Bizding bala kýnimizde, búl 1956-1958 jyldar bolatyn, osy ýngirge Qúrmanghazy Qaramanúly ekeumiz kelip oinaytynbyz. Ol kezde ýngir tereng edi. Ýngir týbi qaranghy әri jaghymsyz iyis shyghyp jatatyndyqtan, boylap enip kórgen joqpyz. Qorqatynbyz, - dep eske alady balalyq shaghy osy Egindikól men Jigerlen eldi mekenderinde ótken Qayyrjan Hasanov aghamyz.

Osy Egindikól auylynyng túrghyndary ýngirding ishinde eki baghytqa ketken jol bolghanyn anyz etip әngimeleydi. Biraq múnyng ras-ótirigi belgisiz. Jogharydaghy Ýngirtau turaly hikaya ras bolsa, ol ýngirding auyzy dәl osy saydan bastalatyn shyghar? Onyng ýstine, múny milisiyadan qashyp, at ýstinde jýrgen Qúnyskerey qazyp jasady deu de aqylgha syiymsyz sekildi. Shamasy, búl ýngirding tarihy әrirekte bolsa kerek. Osy ónirde saq zamanynan qalghan obalardyng kóptigi, arheologiyalyq qazbalardan tabylyp jatqan qúndy jәdigerler osyghan kuә bolghanday.

El auzynda «Qúnyskerey ýngiri» atanyp jýrgen osy mekenning ataq-danqyna qanyqqan әigili jazushy Ábish Kekilbay da 1998 jyly múnda at basyn arnayy tirep kelipti.

Mine, múnday ghajayyp ýngirler qazaq jerinde kóptep kezdesedi. Alayda osy kýnge deyin sol ýngirlerding eshqaysysy da zerttelgen emes. Álemning kóptegen elderinde ýngirlerdi arnayy zertteytin speleologiya ilimi jetistikti pash eter ghylymgha da, tabys kózi bolar turizmge de qatar birdey qyzmet etip keledi. Sayahattyng eng bir shym-shytyryq, qyzyqty bir týri speleoturizm bolyp tabylady. Oryndy-orynsyz múryn shýiiretin bizde múnyng eshqaysysy da joq. Alash speleologiyasy qashan iske kiriser eken?..

Ýngirtanugha ýndeu
Speleologiya - (grekshe: spelaion - ýngir jәne logos - ilim) ýngirlerding shyghu tórkinin zertteytin ghylym. Oghan ýngirlerding payda boluy, morfologiyasy, mikroklimaty, suy, ósimdigi, ejelgi qoldanysy men býgingi jaghdayy qamtylady. Speleologiya HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda fransuz E.Marteliding úiytqy boluymen qalyptasty. Speleologiya TMD-da tek Kavkazda ghana qolgha alynghan. Kenes Odaghy kezinde Oraldyng Resey jaq betkeyindegi Qonyr jerinde speleologiyalyq stasionar júmys istepti.

Qazbek QÚTTYMÚRATÚLY, Oral

"Alash ainasy" gazeti