Qytaydan kelgen bir oralman jigit redaksiyagha habarlasty. Ózin Dәuren dep tanystyrghan jas jigit: «Sizderden basqa basylymdardan ýmitim bolghan joq. Elge, qazaqqa qauip tónip túrghan qiyn jaghdaydy býrkep qaludy ózime jón sanamadym. Sol ýshin әke-sheshe, bauyr-tughandarymnyng Qytayda túratynyna qaramay, aidaharly eldegi әdiletsiz jaghdaydy jayyp salugha keldim», - deydi ashugha bulyghyp.

Dәuren Qazaqstangha kelgeli 8 jyl bolypty. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniy­ver­siytetining fizika-matematika fakuli­tetin biyl bitirgen eken. Qazaqstandaghy qoghamdyq-sayasy jaghdaydyng bәrine qanyq azamat óz pikirin sóz lәminen bayqatady: «Atajúrtymyzda da qazaqtardyng jaghdayy jetisip túrghan joq. Til, últ, jer mәselesi shashtan qalyn. Biraq Qazaqstan - elding ishi ghoy. Býgin bolmasa, erteng onalarmyz. Al Qytaydaghy qazaqtardyng jaghdayy kýn emes, saghat sanap qiyndap barady».

Dәurenning elge otbasymen birjola oraluyna eki týrli sebep qolbaylau bolyp otyrghan kórinedi. Birinshisi, Qazaqstannyng Kóshi-qon agenttiginen beriletin «Kóshi-qon shaqyrtuy» eki jyldan beri sebepten-sebepsiz toqtatylypty. Ol jóninde Dәuren myrza qúzyrly oryndardyng naqty sebep aitpay otyrghanyn jetkizdi. Ekinshisi, Qazaqstannan keri kóshken azamattardyng atajúrt jónindegi teris әngimeleri sebep bolsa kerek. Mú­nyng zaualy dýiim elge jaman tiyip jat­qan kórinedi.

Qytaydan kelgen bir oralman jigit redaksiyagha habarlasty. Ózin Dәuren dep tanystyrghan jas jigit: «Sizderden basqa basylymdardan ýmitim bolghan joq. Elge, qazaqqa qauip tónip túrghan qiyn jaghdaydy býrkep qaludy ózime jón sanamadym. Sol ýshin әke-sheshe, bauyr-tughandarymnyng Qytayda túratynyna qaramay, aidaharly eldegi әdiletsiz jaghdaydy jayyp salugha keldim», - deydi ashugha bulyghyp.

Dәuren Qazaqstangha kelgeli 8 jyl bolypty. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniy­ver­siytetining fizika-matematika fakuli­tetin biyl bitirgen eken. Qazaqstandaghy qoghamdyq-sayasy jaghdaydyng bәrine qanyq azamat óz pikirin sóz lәminen bayqatady: «Atajúrtymyzda da qazaqtardyng jaghdayy jetisip túrghan joq. Til, últ, jer mәselesi shashtan qalyn. Biraq Qazaqstan - elding ishi ghoy. Býgin bolmasa, erteng onalarmyz. Al Qytaydaghy qazaqtardyng jaghdayy kýn emes, saghat sanap qiyndap barady».

Dәurenning elge otbasymen birjola oraluyna eki týrli sebep qolbaylau bolyp otyrghan kórinedi. Birinshisi, Qazaqstannyng Kóshi-qon agenttiginen beriletin «Kóshi-qon shaqyrtuy» eki jyldan beri sebepten-sebepsiz toqtatylypty. Ol jóninde Dәuren myrza qúzyrly oryndardyng naqty sebep aitpay otyrghanyn jetkizdi. Ekinshisi, Qazaqstannan keri kóshken azamattardyng atajúrt jónindegi teris әngimeleri sebep bolsa kerek. Mú­nyng zaualy dýiim elge jaman tiyip jat­qan kórinedi.

Yaghny keri kóshken elding әn­gimesi mynau: «Qazaqstan әli de orystan tútastay tәuelsizdik alghan el emes. Biyligi bylyqqan. Bayy men kedeyining arasy kók pen jerdey. Qazaqtar auyldy jerge ghana ornalasqan, túrmysy jútan. Basqa últtary, shetten kelgen kelimsek­teri - «dýr», qazaq - mazaq eken. Elde sybaylasqan jemqorlyq órship túr...». Ony estigen el Qazaqstannan tәp-tәuir suynyp qalghan siyaqty.

«Arghy bettegi aghayyn jayy byltyr­ghy jazdaghy úighyrlar dýrmeginen keyin, bú­rynghydan da qýrdelilenip ketti», - deydi Dәuren Qytayday jymysqy el saya­satymen aitqanda, batyrlyqqa baryp. Este­rinizde bolsa, 2009 jyldyng shilde aiynda úighyrlar men qytaylar arasynda ýlken qantógis ótti. Sol oqighadan keyin qazaqtar qonystanghan auyl, audandarda әngime ózgere bastapty. Halyq: «Qazaqstangha kóshsek!»­ - dep, qopaqtap otyr­ghan kórinedi. Sebebi, jergilikti jerde «Ýrimji dýrbeleni» dep atalatyn úighyr-qytay shayqasy últtar yntymaghyna syzat týsiripti. «Qazir hanzular - ór, bas­qa últtar - jaltaq», - deydi QazÚU-dyng týlegi. Dәurenning sózinen bir bayqaghanymyz: Qytay ýkimeti «Ýrimji dýrbelen­inen» keyin «býlikshil» úighyrlardy ghana emes, jergilikti jerde az últ sanalatyn basqa: qazaq, qyrghyz, monghol, dýngenderge de birdey sayasat ústana bastapty.

Qansha úighyr azamaty men azamatshalary qytaylar qolynan opat bolghany jóninde naqty mәlimet joq. Belgilisi - úighyrlar oqighasynan jazym bolghan sanauly hanzu últynyng ókilderine kórsetilgen kómek pen berilgen ataq-danq qana. Mysaly, úighyrlar oqighasy mezgilinde kóz júmghan kez kelgen hanzu azamatyna ýkimet qorjynynan birneshe jýz myng yuani aqsha tólenipti. Onyng oqighagha qatysy bar ma nemese qanday ólimmen ólgeni tekserilip, anyqtalmapty. Zangha syidyrghan bar dәlelderi - uaqyttyng oqighamen sәikestigi ghana siyaqty. Al úighyrlar jaghynan shyqqan shyghyn, ketken «ese» sol kýiinde qalghan kórinedi.

Dәuren: «Ýrimjide qytaylardyng pikiri ózgerip ketti. Kóshede kele jatqan basqa últ azamattaryn hanzular keude­simen soghyp óte beredi. Sebebin súrap abyroy tappaysyn», - deydi, kәdimgidey jabyrqap.

Taghy bir jaghday: búryn birtútas qazaqtar qonystanghan auyldarda birinshi әkim hanzu últynan, basqalary qazaqtardan saylanyp jýripti. Al qazir әkimdikting basynan baqayshyghyna deyin birtútas qytaylanghan kórinedi. Uәj aitugha bas ekeu emes. Mektepter tolyqtay qytayshalanghan. Basshylyghy - hanzu últynyng ókilinen. Oghan da dau joq.

Ózge qyzmet kórsetu oryndary da az últtan «tazara» bastapty. Mәselen, Dәurenning biyl Pekin dәrigerler institutyn bitirgen bir synyptasy Qúlja qalasyndaghy ýlken emhanalardyng birine dәriger bolyp júmysqa túrypty. Biraq tamasha maman bola túra, qatardaghy dәrigerlik qyzmetpen shektelip qalghan siyaqty. Asy­ly, Pekin medinstitutyna qazaqtar emes, hanzylardyng ózi әreng týsip oqidy eken.

Osydan birneshe jyldyng aldynda Qytay ýkimeti Shynjandaghy az últ balalarynyng ishki Qytaydaghy arnauly mektepter men joghary oqu oryndarynda tegin bilim aluyna mýmkindik jasapty. Qazir sonyng biri joq. Oqu qughan jas jetkin­shek hanzu últy bolmasa, qaryq qyp bilim ala almaytyn kýide. Oqu bitir­gen kýnde de júmysqa túru mәselesi az últ ókilderine ókimi qisyq zang siyaqty. Yaghny shyqqan teging birinshi orynda túrady. Sonymen birge qytay tilin hanzularmen teng biluge tiyissin. Sonday-aq qytay tilinen bilimindi synaytyn «NSK» degen emtihannan ótuing kerek. Odan tolymdylyq kuәlik alu - hanzulardyng ózine de qiyngha soghady eken. Eger «HSK» synaq-testiden óte almasan, qansha bilimdi, tәjiriybeli maman bolghanyna eshkim qaramaydy. Pedagogika salasynda da hanzu tilin bilu manyzdy. Sebebi, qazir az últ mektepteri tútastay qytaylanugha kósh­ken. Últy qazaq, úighyr kez kelgen múghalim oqushylargha qytay tilinde sabaq berui shart. Oghan bilimi jetpese, ornyn bosatady. Aydaharly eldegi múnday tәjiriybe Qazaqstanda da qoldanylsa, qazaq tilining mәselesi ózdiginen sheshiler me edi, kim bilsin.

Qytaydaghy az últ balalaryn tegin oqytugha shekteu qoyylghaly auyldy jerde bos jýrgen qazaq jastarynyng sany artypty. Sebebi, aqyly oqugha týsuge ekining birining qaltasy kótere bermeydi. Ishki Qytaydaghy oqu oryndarynyng bilim aqysy uday qymbat. Ony tau saghalap mal baqqan, jer emip egin ekken qay qazaqtyng balasy tóley alsyn?

Qytaydaghy qazaqtardyng deni - auyldy jerde. Janbaghys kózi - mal men egin sharuashylyghy. Biraq bir-eki jyldan beri jergilikti ýkimette qystau men jaylaudy, egistik jerdi satatyn jәne úzaq merzimde jalgha beretin zang qabyldanypty. Qazaqtarda ony satyp alatyn nemese jaldaytyn kýy qaydan bolsyn. «Atal­ghan zang hanzu últyna tiyimdi bolyp, solardyng ghana iygiligine jarap jatyr», - deydi oralman jigit.

Qytay zanyna qarsy túru - Ospan batyr bastaghan el arystary qúrghan Shyghys Týrkistan respublikasy qúlaghannan keyin bolmaghan dәstýr. Qazaq jastarynyng bilim aluyna shekteu qoyyp, auyldy jerding «әukesin» basu - qulyghyna qúryq boylamaytyn Qytaydyng ghana ishki sayasaty bolsa kerek.

Qazaqta: «Qúlannyng qasuyna myltyqtyng basuy dóp keldi» deytin mәtel bar. Úighyrlar dýrbeleni onsyz da «qyzyl kóz» atanyp jýrgen qazaqtargha qiyn soghyp otyrghany belgili. Endi qazaq tili, qazaq últy, qazaq mәselesi dep sóz aitu ol elde - qylmys. Órdegi aghayynnyng endigi kýii mýshkil. Senetin eli - Qazaqstan. Tuystary - atajúrt qazaqtary. Basqa eshkimi joq. Búl - dausyz shyndyq. Biz múny jýrekpen týsinuge tiyispiz. Qytaygha jalgha jer bergeli jatqan Qazaqstan Qytaydaghy qazaqqa arasha týsedi degen - shyndyqqa janaspaytyn әngime. Áytse de, qazaghymyz Qytaygha qor bolyp, últ aldynda úyatqa qalghymyz kelmese, shettegi aghayyndy elge aldyratyn uaqyt jetti.

Jazyp alghan -

Júqamyr ShÓKE,

«D»

Qiylysy qiyn qisap

Ótken jyly QANShA ORALMAN  atamekenge oraldy?

2009 jyly Qazaqstangha 16 myng 335 otbasy nemese 75 485 oralman kóship keldi dep, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining Kóshi-qon komiytetining tóraghasy Qabylsayat Ábishev QazTAG tilshisine mәlim etti. «Olardyng jartysynan astamy Ózbekstannan kóship keldi (59%). Mongholiyadan kelgen otandastar 14% , Qytaydan - 10%, Týrikmenstannan - 8% jәne Reseyden - 4,2% qúraydy», - dedi Q. Ábishev.

Onyng aituynsha, repatrianttardyng kóbinde ortasha nemese bitpegen orta bilimi bar.

Oralmandardy qonystandyru jaghynan Almaty oblysy alda keledi. Búl jerge 3,9 myng otbasy oraldy. Ekinshi orynda Ontýstik Qazaqstan oblysy - 2,8 myng otbasy. Odan keyin Manghystau oblysy (2,05 myng otbasy), Jambyl oblysy (1,95 myng otbasy) jәne Shyghys Qazaqstan oblysy (1,2 myng otbasy).

2009 jyly oralmandargha 12,3 mlrd tenge kóleminde memlekettik qoldau kórsetilgen.

Eske sala ketsek, byltyr oralmandar ýshin kvota jyldyq 15 mynnan 20 myngha deyin kóbeytilgen. Qazaqstan tәuelsizdigin alghaly jyldary, Q.Ábishevting aituynsha, 800 myng oralman kóship kelgen.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 06 (43) ot 10 fevralya 2010 g.