Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4200 0 pikir 17 Aqpan, 2010 saghat 04:08

Qarqaraly...

Qarqaraly... Topografiyagha salsaq, Qaraghandy oblysynyng shyghys bóliginde, Qaraghandy qalasynan 200 shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan. Qadyr daryp, qút qonghan kiyeli mekenning atauy turasynda anyz jeterlik. Bir anyzda Bayan súlu osy manda qarqarasyn týsirip alyp, jerding osylay ataluyna sebep bolghan desedi. Búl ónirdi Úly jibek jolynyng bir tarmaghy basyp ótuimen qatar, ataqty jәrmenkening orny bolghanyn tarihtan bilemiz. Alayda, múnyng bәri tarih betterinde qalsa, qazirgi Qarqaraly ózining qaytalanbas kórkimen, súlu tabighatymen talaydy tamsandyryp keledi. Múnartqan kógildir taular, Saryarqanyng tóskeyine tóge salghan marjandarday súlu kólderimen birge, kóne zamannan kele jatqan әsem ormandar jer bitkenning jannatynday! Búl ólkening tabighaty әsemdigimen janyndy  jaulap, nebir týrli - týsti formagha engin qúz jartastar qiyalgha jeteleydi. Qarqaralynyng ontýstik-shyghysynda Kent taulary, al odan shyghysqa qaray Balqantau silemderi jatyr. Osylardyng barlyghy da ghajap súlulyqtyng mekeni. Búghylynyng basyndaghy Shaytankól men Basseyn kóli de «pah, shirkindi» birneshe ret aitqyzatyndyghyna senimdimiz. 1998 jyly osy aimaqty memleket qarauyna alyp, últtyq sayabaq mәrtebesin bekitti.

Qarqaraly... Topografiyagha salsaq, Qaraghandy oblysynyng shyghys bóliginde, Qaraghandy qalasynan 200 shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan. Qadyr daryp, qút qonghan kiyeli mekenning atauy turasynda anyz jeterlik. Bir anyzda Bayan súlu osy manda qarqarasyn týsirip alyp, jerding osylay ataluyna sebep bolghan desedi. Búl ónirdi Úly jibek jolynyng bir tarmaghy basyp ótuimen qatar, ataqty jәrmenkening orny bolghanyn tarihtan bilemiz. Alayda, múnyng bәri tarih betterinde qalsa, qazirgi Qarqaraly ózining qaytalanbas kórkimen, súlu tabighatymen talaydy tamsandyryp keledi. Múnartqan kógildir taular, Saryarqanyng tóskeyine tóge salghan marjandarday súlu kólderimen birge, kóne zamannan kele jatqan әsem ormandar jer bitkenning jannatynday! Búl ólkening tabighaty әsemdigimen janyndy  jaulap, nebir týrli - týsti formagha engin qúz jartastar qiyalgha jeteleydi. Qarqaralynyng ontýstik-shyghysynda Kent taulary, al odan shyghysqa qaray Balqantau silemderi jatyr. Osylardyng barlyghy da ghajap súlulyqtyng mekeni. Búghylynyng basyndaghy Shaytankól men Basseyn kóli de «pah, shirkindi» birneshe ret aitqyzatyndyghyna senimdimiz. 1998 jyly osy aimaqty memleket qarauyna alyp, últtyq sayabaq mәrtebesin bekitti. Ásem tabighatynan bólek Qarqaralydan Qúnanbay qajy meshitin, Abay, Shoqan toqtaghan ýilerdi, Mәliksaydaghy Mәdy eskertkishin, Suyqbúlaq shatqalyndaghy úzyndyghy 5 shaqyrymdyq tas qorghandy, Qoyandy jәrmenkesining ornyn, Aq ordanyng alghashqy qazyghy qaghylghan Qaraqoqty alanyn da taba alasyz.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373