Bayaghyda bir patsha ózine qarsy jolyqqan dәruishke:

- Áy, sen nege maghan taghzym etpeysin? - dep óktemdik tanytypty.

- Ou, bayeke-au, o zamanda bú zaman qúlgha taghzym etkendi qaydan kórdiniz?, - depti dәruish.

- O, itting balasy?!. Tilindi kesip alayyn ba? Men ne qúlmyn ba?

- Áriyne, qúlsyz. Siz sarandyq pen dýniyening qúlysyz. Al olar - mening qúlym. Yaghni, siz mening qúldarymnyng qúlysyz! Sondyqtan da maghan taghzym etkeniniz abzal.

«Ómir sýrgen jaqsy, al buma-buma aqsha «asap» ómir sýrgen odan da jaqsy». Búl - jalghandy jalpaghynan basqan atyraulyq aqjaghaly jemqorlardyng býgingi shygharyp alghan «svejiy» maqaly. Óitken sebebi, múnayly mekendegi jemqorlyq degen jeti basty jalmauyz kóz ilespes jyldamdyqpen «semirip», jan-jaghyn jappay jalmap barady. Dәlel kerek pe, minekiyiniz... (Aytpaqshy, búl dәlelderdi bóten bireu emes, «batpanqúiryq» oblysty tekseruge barghan «núrotandyq» revizorlar keltirip otyr).

Bayaghyda bir patsha ózine qarsy jolyqqan dәruishke:

- Áy, sen nege maghan taghzym etpeysin? - dep óktemdik tanytypty.

- Ou, bayeke-au, o zamanda bú zaman qúlgha taghzym etkendi qaydan kórdiniz?, - depti dәruish.

- O, itting balasy?!. Tilindi kesip alayyn ba? Men ne qúlmyn ba?

- Áriyne, qúlsyz. Siz sarandyq pen dýniyening qúlysyz. Al olar - mening qúlym. Yaghni, siz mening qúldarymnyng qúlysyz! Sondyqtan da maghan taghzym etkeniniz abzal.

«Ómir sýrgen jaqsy, al buma-buma aqsha «asap» ómir sýrgen odan da jaqsy». Búl - jalghandy jalpaghynan basqan atyraulyq aqjaghaly jemqorlardyng býgingi shygharyp alghan «svejiy» maqaly. Óitken sebebi, múnayly mekendegi jemqorlyq degen jeti basty jalmauyz kóz ilespes jyldamdyqpen «semirip», jan-jaghyn jappay jalmap barady. Dәlel kerek pe, minekiyiniz... (Aytpaqshy, búl dәlelderdi bóten bireu emes, «batpanqúiryq» oblysty tekseruge barghan «núrotandyq» revizorlar keltirip otyr).

Birinshi fakti. 2005 jylmen salystyrghanda memlekettik qyzmetshilerding arasyndaghy barmaq basty, kóz qysty qylmima qylmystar 36,6 payyzgha (2005 jyly - 71, 2009 jyly - 97) ósip ketken. Yaghni, qarashanyng qaltasyn qaghatyn, qazynanyng qarjysyn qylghytatyndardyng «pәrtreti» ózgerdi. Búghan deyin taban aqy, manday terimen tapqan jalaqysy júmyryna júq bolmaytyn múghalimder men dәrigerler paragha ólerdey «ghashyq bolsa», endi olardy atqarushy biylikting qyzmetshi-bәtshagharlary shanyna da ilestirmey otyr.

Ekinshi fakti. Qúqyqtyq statistika organdarynyng esep-qisabyna sýiensek, ótken jylghy osy oblystaghy sybaylastyqqa jatatyn 116 qylmystyng 97-si (!) «Memleketke qyzmet etemin!» dep ant-su ishken aqjaghalylardyng enshisine tiyipti. Mineki, naghyz jemqorlyqtyng jana rekordy!?. Aqsha «asaugha» kelgende atyraulyq әkimdikter men olardyng qúrylymdyq bólimshelerining qyzmetshileri aldyna jan salar emes. Yaghni, múnayly mekendegi barlyq jemqorlyq qylmystardyng jartysynan astamy (52,5 payyzy) solargha tiyesili kórinedi. Atap aitqanda, jemqorlar jarysynda Atyrau qalasy (45) men Jylyoy (31), Maqat (11) audandary alda keledi. Eng qorqynyshtysy, 2008 jylmen salystyrghanda jylyoylyq jemqorlardyng qatary 2,5 esege kóbeyip ketipti.

Ýshinshi fakti. Sybaylastar sayysynda kentter men auyldyq okrugterding әkimderi ózgelerden oq boyy ozyp keledi. Ótken jyly «Úlyq bolsang - jemqor bol» degen jana tәmsildi nyq ústanghan 6 әkimge qatysty 9 qylmys tirkelipti. «Qara altyngha» bay aimaqtaghy aqjaghalylar arasyndaghy jemqorlyq qylmystardyng ýlesi 9,7 payyzdy qúraydy. Búl - elimizdegi atqarushy biylik ókilderi arasyndaghy jemqorlyqtyng eng ýlken ýles salmaghy.

Tórtinshi fakti. Bajaylap qarasaq, aiy onynan tughan jemqorlyq degen jalmauyzdyng túmsyghyn tyqpaghan, «uyldyryghyn» shashpaghan jeri joq. Memlekettik satyp alu, ýy bólu, jer bólu siyaqty «batpanqúiryq» salalarmen qosa, bilim beru men densaulyq saqtau, qúrylys pen auyl sharuashylyghy, jylu-energetikalyq keshen men banki, múnay óndiru men balyq ónerkәsibi deysing be, әiteuir sanasang sausaghyng jetpeydi. Mәselen, Ekonomikalyq qylmystar jәne sybaylas jemqorlyqpen kýres agenttigining mәlimetterine sýiener bolsaq, 2009 jyly Atyrau oblysynda «barmaq basty» qylmystardyng nәtiyjesinde jylu-energetikalyq keshenge 269 021 313 tenge, bilim beruge - 155 336 009 tenge, qúrylys pen túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyna - 114 056 954 tenge, auyl sharuashylyghyna - 25 143 246 tenge, densaulyq saqtaugha - 15 600 000 tenge ziyan kelipti. Ol ol ma, salyq salasynda 75 qylmys әshkerelenip, sonyng kesirinen memleket 18 862 988 332 (!) tenge shyghyngha bókken.

Besinshi fakti. Múnayly mekendegi jemqorlyqtyng bylyghyna belshesinen batqan mekemening biri - AShM-ning (Auyl sharuashylyghy ministrligi) balyq sharuashylyghy komiytetine qarasty «Oral-Kaspiy oblysaralyq basseyndik basqarmasy». «Núr Otan» HDP-nyng janyndaghy jemqorlyqpen kýres jónindegi komissiyanyng tekserushiler toby osy organnyng tabighat-anany qorghaudyng ornyna tiridey tonaumen ainalysatynyn anyqtaghanda tóbe shashtary tik túrypty. Mine, dәlel. Memlekettik basqarmanyng B. Kametova, G. Gorbacheva, M. Janbatyrova siyaqty basshylary men qyzmetkerleri «Jambyl» óndiristik kooperatiyvinen aulanghan jayyndargha tólenetin qújattardy tómendetilgen baghamen qabyldap alghan. Qu qúlqynnyng qamyn oilaghandardyng qareketinen memleket 142 186 681 tenge shyghyn shekken. Sonday-aq, B. Kametov tabighatty paydalanushylardyng mýddesin qorghap, ghylymiy-ónerkәsiptik kenes ashyp, belgilengen mejeden artyq kólemde balyq aulaugha rúqsat beripti. Yaghni, jymysqy әreketinen týsken tabysty jan qaltasyna tyqqylay bergen.

Altynshy fakti. Jasyratyny joq, shirengen sheteldikter Atyrauda alshang basqanymen qoymay, elimizding kóshi-qon jәne salyq zandaryn belinen basyp jýr. Sonyng dәleli, 2009 jyly bizding kóshi-qon zandylyqtarymyzdy búzghany ýshin әkimshilik jauapkershilikke tartylghan sheteldikterding sany 48,2 payyzgha artqan. «Altyn kórse perishte joldan tayady». Sheteldikter úsynady, bizdikiler alady. Bir ghana mysal. «ER MET SERVIS» JShS-ning diyrektory, Týrkiya azamaty Ozsoy Ály Osman óz qolymen jasaghan qylmysyn jasyru ýshin qarjy poliyseyine 3 mln. tenge kóleminde para úsynghan.

IYә, múrnynan tize bersek faktiler jeterlik-aq.  Bәlkim, búl faktilerden kózi qarauytqan oblystyng әkimi de (surette - Bergey Rysqaliyev), orynbasarlary da, ókiletti organdar da esterin jiyp, bir әreket jasar. Biraq... mýiizdi mәselening ong sheshiletinine ýmitten góri kýdik kóp. Óitkeni, Orekeng (Oralbay Ábdikәrimov) basshylyq etetin qúzyrly kenesting búryn jemqorlyq ýshin qylmystyq jauapkershilikke tartylghan oblystyq әdilet basqarmasynyng bastyghy N. Ótesinovti qyzmetinen bosatu jóninde Ádilet ministrine úsynys aitugha ghana shamasy jetken edi...

Tólen TILEUBAY,

Astana.

Eskertu:

Búl maqala «Núr Otan» HDP-nyng janyndaghy sybaylas jemqorlyqpen kýres jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenesting sarapshylar komissiyasynyng materialdary negizinde әzirlendi.