Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4076 0 pikir 23 Aqpan, 2010 saghat 05:35

Dәulet Asau. Eshkim de, eshqashan da qyzyl armiyanyng qyrghyndaryn úmytpauy kerek

Álem elderining 61 memleketi, dýniyejýzi halqynyng 80%-y qatysqan Ekinshi jahandyq soghys turaly eki týrli kózqaras tek kýni keshe ghana tuyndap otyrghan joq. Soghys qimyldary 40 memleketting aumaghyn sharpyp, әsker qataryna 110 mln adam alynghan. 50 - 55 mln adam qazagha ýshyraghan, 4 trillion doll. kóleminde shyghyn shyqqan.

Kenester zamanynda barlyq tarihy oqighalar «úlyorystyq» iydeologiyamen jazylghany eshkimnen jasyryn emes. Búl «standartqa» say kelmegen halyqtardyng bәrining ótkeni búrmalandy, әsirese odan kóp zardap shekken - qazaq. Tәuelsizdik jyldarynda talay shyndyqtardyng beti ashylghanyn kóziqaraqty oqyrman biledi. Osy uaqyt ishinde ózge «bauyrlas» respublikalar da tarihy shyndyqtardy ózindik últtyq mýddesi túrghysynan baghalaudy qolgha aldy. Jәne oghan tolyq qaqysy bar. Ol, әriyne, resmy Mәskeuge jaqpaydy, olar «orystar búratana halyqtargha mәdeniyet, әdebiyet, óner, órkeniyet әkeldi, biraq olar osy «baqytttardy» týsinbey antiorystyq sayasat jýrgizip jatyr» dep baybalamdauda. Mening qatarymdaghylardyng esinde, mektepte oqyp jýrgende «Qazaqstan tarihy» degen pyshaqtyng qyrynday ghana kitap bolushy edi. Zerek oqushy bir demmen bir saghat-jarty saghatta-aq oqyp tauysyp tastaytyn. Mektep baghdarlamasyna engen qazaq tarihynyng bar-joghy osy-aq. Qazaqta búdan basqa tarih bolmaghan kórinedi-mys.

Álem elderining 61 memleketi, dýniyejýzi halqynyng 80%-y qatysqan Ekinshi jahandyq soghys turaly eki týrli kózqaras tek kýni keshe ghana tuyndap otyrghan joq. Soghys qimyldary 40 memleketting aumaghyn sharpyp, әsker qataryna 110 mln adam alynghan. 50 - 55 mln adam qazagha ýshyraghan, 4 trillion doll. kóleminde shyghyn shyqqan.

Kenester zamanynda barlyq tarihy oqighalar «úlyorystyq» iydeologiyamen jazylghany eshkimnen jasyryn emes. Búl «standartqa» say kelmegen halyqtardyng bәrining ótkeni búrmalandy, әsirese odan kóp zardap shekken - qazaq. Tәuelsizdik jyldarynda talay shyndyqtardyng beti ashylghanyn kóziqaraqty oqyrman biledi. Osy uaqyt ishinde ózge «bauyrlas» respublikalar da tarihy shyndyqtardy ózindik últtyq mýddesi túrghysynan baghalaudy qolgha aldy. Jәne oghan tolyq qaqysy bar. Ol, әriyne, resmy Mәskeuge jaqpaydy, olar «orystar búratana halyqtargha mәdeniyet, әdebiyet, óner, órkeniyet әkeldi, biraq olar osy «baqytttardy» týsinbey antiorystyq sayasat jýrgizip jatyr» dep baybalamdauda. Mening qatarymdaghylardyng esinde, mektepte oqyp jýrgende «Qazaqstan tarihy» degen pyshaqtyng qyrynday ghana kitap bolushy edi. Zerek oqushy bir demmen bir saghat-jarty saghatta-aq oqyp tauysyp tastaytyn. Mektep baghdarlamasyna engen qazaq tarihynyng bar-joghy osy-aq. Qazaqta búdan basqa tarih bolmaghan kórinedi-mys.

«Kenestik hikayattardyn» biri - Ekinshi Dýniyejýzilik soghysqa qatysty. Keyinnen әshkere bolghan kóptegen faktiler bizdi oghan janasha kózben qaraugha eriksiz mәjbýr etti. Kýlbiltelemey ashyghyn aitsaq, búghan basqa emes, KSRO-nyng ózi kinәli, osy ótirikti odan әri damytyp otyrghan onyng múrageri býgingi RSFSR kinәli. Ótirik jýrgen jerde senimsizdik tuady. Osydan baryp uaqyt ótken sayyn  2-Dýniyejýzilik soghysqa qatysty dau-damaydyng órshelene týsui týsinikti. Sondyqtan, júrtshylyq san saqqa jýgirtken oi-payymdardy toqtatu ýshin Resey byltyr Jenisting 64 jyldyghyn toylap biter-bitpesten onyng anyq-tanyghyn anyqtaytyn preziydenttik komissiya qúrdy. Bir «qyzyghy», onyng qúramynda tarihshylar men ghalymdardan góri FSB generaldarynyng sany kóp. Yaghny komissiya júmysy taza ghylymy baghytta bolady, búghan deyin býrkemelenip kelgen jayttardyng syry endi ashylady dep senuge erte. Qayta, onyng júmys baghytyna qarasan, «arty ashylyp qalghan» ótirikterdi birjolata «zandastyrugha» kóshken synayly.

Ekinshi jahandyq soghysqa qatysty eki týrli kózqaras tek býgin ghana tuyndap otyrghan joq. Tarazynyng bir basynda - Resey men onyng pozisiyasyn qoldaytyn, әitpese sayasattyng anysyn andyp ishten tynyp otyrghan elder de, ekishi jaghynda - tútas Shyghys Europa, Baltyq jaghalauy memleketteri túr. Kezinde týrli joldarmen Odaqtyng qúramyna engen 15 respublikanyng ishinde qarsy shyghushylar kóp. Jәne uaqyt ótken sayyn osy pikir keregharlyghy tipti alshaqtap barady. Resey jaghy, әriyne Qyzyl Armiyany fashist agressiyasyn toqtatushy, Shyghys Europany azat etushi dep kórsetkisi keledi. Rasy sol, búghan deyin bәrimiz solay oilap keldik. Biraq, endi qarap otyrsaq, shyndyqtyng ekinshi jaghy da bar eken. Meni eng aldymen oigha jetelegen myna jayttar: Eger Qyzyl Armiya Shyghys Europany fashist basqynshylyghynan azat etushi bolsa, osyny eng aldymen «azat etilgen» sol Europa memleketterining ózderi nege moyyndamaydy?, KSRO qúramynda bolghan Baltyq jaghalauy elderi (Latviya, Litva, Estoniya) Kenester Odaghyn ashyq basqynshy sanasa, Ukraina, Belarusi, Gruziya taghy birqatar «bauyrlas» elderde ol turaly pikir eki úday. Sonda kimdiki dúrys, kimdiki búrys? Búl taqyryptyng qanshalyqty «ushyghyp» túrghanyn jәne aramyzda jýrgen ÚOS ardagerlerinin, basqa da jandardyng senimine auyr tiyetinin eskere otyryp, osy maqaladan oy týydi ózderinizge qaldyrdym. Meniki jay faktilerdi salystyru ghana.

Álbette, әr nәrseni aqylmen salmaqtap almay jatyp 1941-1945 jyldar aralyghyndaghy soghysqa qatysty Reseyding ústanghan pozisiyasy ghana dúrys, Shyghys Europa memleketteri men jogharydaghy «bauyrlardyn» bәri qate aityp otyr deuimiz kerek pe?! Joq! Jalpy tarihy oqighalargha qatysty múnday dauly mәseleler ekijaqty arnayy komissiyanyng ortaq kenesinde talqylanyp baryp sheshiluge tiyis emes pe. Onday praktika bar. Mysaly, 2-Dýniyejýzilik soghysqa qatysty dauly týiitkilderdi Germaniya men Polisha memleketteri 70-jyldardyng basynda-aq ekijaqty komissiya qúryp, mektep baghdarlamalarynda qalay oqytu kerektigin sheship alghan. Bir ókinishtisi, Resey múnday ashyq dialogqa mýldem baspay otyr. Tәuelsizdikting 18 jyly ótse de, «meniki dúrys» degen imperiyalyq pighyly qalmapty. Yaghni, múnda bir gәpting jatqany anyq.

Ótken jyly Qazaqstandaghy Polisha elshiligining birinshi hatshysy Pavel Essa jәne taghy da birqatar resmy adamdarymen emin-erkin әngimelesuding sәti týsip qaldy. Men olardan Ekinshi jahandyq soghysqa qatysty resmy Varshavanyng qanday pikir ústanatyndyghyn súradym. Olar Europa elderi ýshin Stalinning jauyzdyghy Gitlerden kem bolmaghandyghyn, al Qyzyl Armiyanyng basqynshy ekendigin jayyp saldy. Eskerte keteyik, búl bir nemese birneshe adamnyng pikiri emes, Polishanyng memlekettik ústanymy. Mektep oqulyqtarynda solay dep jazylghan. Jәne búl pikirding negizsiz emes ekenin, tarihy faktilerge sýienip jazylghanyn moyyndau kerek. Ol faktiler «temir perdenin» ishinde qalghan siz ben biz ghana kesh jetti. (Osy maqalany jazu barysynda Qazaqstandaghy Slovakiyanyng elshisi Dushan Podgorskiymen de әngimeleskenim bar. Ol kisining úzaq sonar әngimesin bylay týiindeuge bolady - «Europa memleketteri ýshin kommunistik jýiening fashistik rejimnen, Stalinning jauyzdyghy Gitlerding jauyzdyghynan artyq bolmasa kem emes»).

Tarihtan mәlim, Ekinshi Dýniyejýzilik soghys aldynda Stalin men Gitlerding ózara kelisimi boyynsha («Molotov-Ribbentrop» paktisi) eki memleket jasyryn týrde Shyghys Europadaghy yqpal etu aimaqtaryn ózara bóliske salghan bolatyn. Sol boyynsha Finlyandiya, Latviya, Litva, Estoniya, Bessarabiya jәne Polishanyng shyghys jaq bóligi (Narva, Visla, Sen ózenderining shyghys boyy) Kenes Odaghyna, qalghan bólik týgelimen Germaniyagha tiydi. Odan 10 ay ótken son, 1939 jyly 17 qyrkýiekte Qyzyl Armiya Germaniyamen keskilese soghysyp jatqan poliyaktardyng tu syrtynan qaqyrata soqqy berip, memleketin tize býktirdi. Bir qyzyghy, KSRO men Germaniyanyng ortaq shekarasy joq, olardyng arasynda eki-ekiden memleketter jatyr, al Polisha ornalasqan tús qana jalghyz qabat. Eger «sovetter» óz eline beybitshilik tilese fashistermen soghysyp jatqan Polishagha ne kómektesui kerek te, ne jau óz shekarasyna jetkenshe tas-týiin qamal jasap bekinip aluy kerek edi ghoy. Biraq, olar bәrin kersinshe jasady, nemispen jantalasyp jatqan poliyaktyng jelke túsynan soghyp, әskerin kýl-talqan etip, Germaniyagha jol ashyp berdi. Ony aitasyz, múnymen qoymay 1939 jyldyng qyrkýiek-qazan ailarynyng aralyghynda jalghyz ózi jýrip Litva, Latviya, Estoniya siyaqty aralyq elderdi basyp alyp, orta «qabyrghalardy» qúlatty (Gitler qatyspay, Stalinning jalghyz ózi). Ary qaray Finlyandiyagha, sosyn Rumyniyagha joryqqa attandy. Búl sonda qorghanyp otyrghan elding әreketine úqsay ma? Al, eger Stalin nemis basqynshylyghyn paydalanyp, ózi әlemdik ýstemdik jýrgizemin dese, әngime basqa. Onda Qyzyl Armiyanyng búl «jasampaz» joryqtarynyng syryn úghugha bolady. Sondyqtan, Ekinshi Dýniyejýzilik soghys Kenester Odaghy ýshin resmy oqulyqtarda jazylyp jýrgendey 1941 jyldyng 22 mausymynda emes, 1939 jyldary-aq bastalyp ketken. Esterinizde shyghar,  «Býkil әlemning jarly men jaqybaylary biriginder!» (Proletariy vseh stran soedinyaetesi») dep úrandatqan proletariattardyng basty úrany - BÝKIL ÁLEMGE SOSIALIZM JÝIESIN ORNATU Deklarasiyasy bolyp edi ghoy. Mine, osydan-aq, qyzyl kommunisterge Ekinshi Dýniyejýzilik soghys ne ýshin kerek bolghanyn bile beriniz. «Sovetterdin» jarty-aq jyldyng ishinde jarty Europany jaulap alyp, jarty ghasyr biylep tóstegenin de úmytpayyq.

Kenes tarihshylary kópke deyin osy faktini ainalyp ótuge tyrysty. Biraq, qazir ol әlem qauymdastyghynyng aldynda әshkere bolghan son, aqyry moyyndaugha mәjbýr. Biraq, jogharyda tilge tiyek etip ketken, Medvedevting tikeley jarlyghymen qúrylghan preziydenttik komissiya endi mәlim bolyp qalghan osy tarihy jayttardy basqa arnagha búrugha barynsha kýsh salyp otyr. Komissiya mýshesining biri Andrey Saharov: «Molotov-Ribbentrop» paktisining bolghandyghyn, Qyzyl Armiyanyng Baltyq jaghalauy elderin 39-jyldary jaulap alghandyghyn» moyynday kelip, múnyng bәri sol kezenderge say memleketting qauipsizdigi ýshin jýrgizilgen sayasat dep tyrysyp baqty. Kórdinizder me, sayasat rayynyng qayda aunap týskenin?! Eger búl Kenester Odaghynyng qauipsizdigi ýshin jýrgizilgen qajetti shara bolsa, onda búl jayttar osy kýnge deyin nege jasyrylyp keldi? Sonday-aq, búghan deyin de1936 jyldardan bastalyp 1944 jyldargha deyin sozylghan halyqtardy túrghylyqty jerlerinen jer audaru (deportasiya) nәubeti de KSRO tarihynda memleketting qauipsizdigi ýshin dep týsindirilip kelgen. Jalpy, «kýmәndi» halyqtardy bir týn ishinde týp ornymen kóshirip jiberu, týrli qysym kórsetu Stalin ólgen 1953 jylgha deyin jalghasqany esimizde. Bir ótirik bir ótirikti shygharady degen, olay bolsa Stalin 2-Dýniyejýzilik soghysqa әzirlikti sonau 36-jyldardan bastap jibergen boldy ghoy. Týrli derekkózderinde ÚOS jyldarynda Qazaqstangha deportasiyalanghan halyq sany 900 mynnan 1mln.209 myngha deyin delingen. Al 1946 jyldyng qazan aiyndaghy sanaq boyynsha KSRO NKVD-nyng esebinde jer audarylghan 2 436 940 esepte túrghan. Búl Gitlerding әlemge jasaghan basqynshylyq joryqtarynan kóp búryn jýrgizilgen «qauipsizdik sharalarynyn» bir parasy. Sonda múnyng bәri qanday qajettilikterden tughan?

Saharov sózine sensek, búryndary 15 respublikadaghy ziyalylardyn, qara halyqtyng «sovetterge» kózqarasy jaqsy bolghan, ony búzyp jýrgen qazirgi tarihshylar kórinedi. Ol bylay deydi: «... qalay degenmen de, menimen birge partiya qatarynda júmys istegen latysh, eston dostarym boldy, olardyng Sovet ýkimetine degen kózqarasy jaqsy edi» dep emirenedi. Biraq, múnday da uәj bola ma?! Kenester kezinde bәrimiz de qalayyq-qalamayyq partiya men ýkimetti «jaqsy» kórgenbiz. Kósemderining atyn әnge qosyp, by de biylegenbiz. Zaman solay boldy. Qazaqtyng adam kinәli ma, zaman kinәli ma dep daghdaratyny sodan. Osyghan qaraghanda Resey memleketining preziydenttik komissiyasy Sovet tarihyna qatysty kelensiz jayttardyng bәrin «ýtiktep» jiberu ýshin qúrylghanyn sezgendeysin.

Kóterip otyrghan taqyryp tolyqqandy boluy ýshin mynany da aita keteyik. 1989 jyly Mәskeude ótken KSRO Halyq deputattarynyng 2-shi sezinde deputattar alghash ret Kenester Odaghynyng kommunistik modelidi basqa elderge basqynshylyq әdispen kýshtep ornatu әreketterin aiyptaghan qauly qabyldady. Onda  «sovetterdin» sosializmning úryghyn sebu ýshin Shyghys Europagha jasaghan joryqtary ashyq aiyptaldy. Búl basqa emes, Kenester Odaghy degen zor imperiyanyng «tiri» kezinde Halyq deputattarynyng ózderi moyyndaghan tarihy shyndyq. Basqasy basqa, dәl múnymyzgha eshkim dau aita almaytyn shyghar. Sondyqtan, Shyghys Europa memleketterining de, Baltyq jaghalauy elderining de Qyzyl Armiyany basqynshy sanaugha tolyq qaqysy bar. Osydan keyin Reseyding birinshi preziydenti Boris Elisin 1991-1994 jyldar aralyghynda Jenis merekesin memlekettik merekeler tiziminen shygharyp tastap, ony toylaudan bas tartqan edi. Búl Qayta qúru jyldarynyng alghashqy ekpinimen kelgen demokratiyalyq qatynastardyng jemisi edi. Sóitip Boris patsha qansha jerden tentek bolsa da, tarih shyndyqtaryn moyyndaugha mәjbýr boldy. Sonday-aq, 2-sezd shaqyrylymynyng sheshimderimen Kenester Armiyasynyng 1978-1988 jyldardaghy Aughanystan jerindegi is-әreketteri de basqynshylyq dep baghalanghan. Múny júrtshylyq KSRO-nyng syrtqy memleketterge jasaghan óktem sayasatynyng biri ekenin týsinistikpen qabyldap otyr. Biraq, keyinnen, әngime 2-Dýniyejýzilik soghysqa qatysty aityla qalsa, Resey qaytadan dýrligip shygha keletin minez shyghardy. Nege? Búl eki qaulyny da 2-shi shaqyrym deputattary qabyldaghan joq pa, onyng birin bylay, birin bylay deuge ne sebep? Óitkeni,  Jenis kýnin memlekettik simvol retinde toylau Reseyge TMD aumaghynda «úlyorystyq» mәrtebeni qayta janghyrtu ýshin qajet. Múnyng syrtynda taghy da jaudy jengen biz, senderding Jeniske qosqan ýlestering tek janama ghana degen pighyl jatyr. Ásirese, Putin zamanynda әsireúltshyldyq, әsireorystyq  minez órship ketti. Onyng isin qazir Medvedev te jalghastyryp jatyr. Búl jerde aughandyq jauynger-internasionalister de, ÚOS ardagerleri de qúrmet pen syigha layyq ekendigi, olar ýkimet pen partiyanyng tapsyrmasyn ghana oryndaghany, sol kezdegi ortaq Otangha adal qyzmet etkendigin de úmytpau kerek. Zamana sayasaty solay boldy. Oghan kinәlini izdesek, ony qarapayym soldattyng nemese tyl enbekkerlerining arasynan emes, sol kezde ýkimetti basqaryp otyrghandardyng ishinen izdeu kerek.

P.S. QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng tikeley tapsyrmasymen Qazaqstan jaghy Jenisting 65 jyldyghyn toylaugha qazirden bastap qyzu kirisip ketti. Ardagerlerding Astanada ótetin bas jiynyna qazyna qaltasynan 300 million tenge bólindi. Múnan basqa jer-jerlerde úiymdastyrylatyn sharalargha memlekettik budjetten taghy 4,7 milliard tenge kóleminde qarjy qarastyrylyp otyr. Soghys ardagerleri men mýgedekterine bir rettik 65 myng tengening kómegi beriledi. Medvedev Preziydentimizdi Mәskeude ótetin Jenis sheruine qatysugha da shaqyryp qoydy. Biraq, ol antúrghan qyzyq qylghanda, dәl byltyrghyday etip: «Reyhstagqa tu tikken orys Egorov pen gruzin Kantariya» dep beti býlk etpesten «qoyyp» qalghanda, jenis tuyn kótergen Raqymjan Qoshqarbaevtyng bauyry, qazaq basshysy Nazarbaevtan  úyat  boldy-au degen joq.

Qaraghandy.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269