Sayasy ghylymdar doktory, demograf-ghalym  Maqash TÁTIMOVPEN súhbat

– Maqash Bayghaliyúly, elimizde ýstimizdegi jyldyng 25 aqpan – 6 nauryz aralyghynda ekinshi halyq sanaghy bolyp ótkeni belgili. Eng әueli myna jaydy aitynyzshy. Osy sanaqtyng ótkizilu den¬geyine kóniliniz toldy ma? Sanaq qorytyndylary osynday manyzdy últtyq nauqandargha qoyylatyn talaptardyng barlyq parametrlerine say kele me?
– Búl sanaq osynyng aldynghysyna qaraghanda edәuir jaqsy dәrejede ótkizildi. Áriyne, ýlken auqymdaghy nauqan bolghan song biren-saran kem¬shilikter de bolmay qalmaghan shyghar. Sanaqqa ilinbegenderding sany óte az. Búdan on jyl búrynghy birinshi últtyq sanaqta esepke ilinbey qalghandar 1,3-1,5 payyz bolsa, osy jolghy sanaqtan syrt qalghandardyng sany mening boljamym boyynsha 0,3-0,4 payyzdy qúraydy. Sonda mynnyng ýsheui, tórteui ghana sanaqqa ilinbey qaldy dep aitugha bolady.

Sayasy ghylymdar doktory, demograf-ghalym  Maqash TÁTIMOVPEN súhbat

– Maqash Bayghaliyúly, elimizde ýstimizdegi jyldyng 25 aqpan – 6 nauryz aralyghynda ekinshi halyq sanaghy bolyp ótkeni belgili. Eng әueli myna jaydy aitynyzshy. Osy sanaqtyng ótkizilu den¬geyine kóniliniz toldy ma? Sanaq qorytyndylary osynday manyzdy últtyq nauqandargha qoyylatyn talaptardyng barlyq parametrlerine say kele me?
– Búl sanaq osynyng aldynghysyna qaraghanda edәuir jaqsy dәrejede ótkizildi. Áriyne, ýlken auqymdaghy nauqan bolghan song biren-saran kem¬shilikter de bolmay qalmaghan shyghar. Sanaqqa ilinbegenderding sany óte az. Búdan on jyl búrynghy birinshi últtyq sanaqta esepke ilinbey qalghandar 1,3-1,5 payyz bolsa, osy jolghy sanaqtan syrt qalghandardyng sany mening boljamym boyynsha 0,3-0,4 payyzdy qúraydy. Sonda mynnyng ýsheui, tórteui ghana sanaqqa ilinbey qaldy dep aitugha bolady.
Áuelgi kezde birden qamtylmay qalghandar bolady, әriyne. Ótken sanaqta 300 mynday adam qamtylmay qalghan-dy. Búl ózi býtin bir qala derlik. Resey azamattary túrady degen jeleumen Bayqonyr qalasy da sanaqtan ótpey qalghan-dy. Re¬seylik bolsa bolsyn, biraq olar Qazaqstan je¬rinde túrady emes pe. Sondyqtan, osy sanaqqa ilik¬tirildi. Sanaqtyng ózi jiyrma kýn jýrdi ghoy, tútas audandar, auyl-kentter nazardan tys qaluy mýmkin emes. Qarbalas júmys barysynda әrtýrli әngimeler de shyqqanyn bilemiz. Degenmen, dәl qazirgi kýnderde sanaqshylar bizge kelmey qaldy dep aitatyndar sanauly ghana. Respublikalyq sta¬tistika mekemesine 300-dey hat týsipti. Solardyng bәrine jauap berilip, sanaqqa iliktirilgen. 300 degen Qazaqstan auqymynda tenizdegi tamshy. En¬deshe, “sanaqtan ótpey qaldyq” dep ókpeleytinder de joqtyng qasy bolsa kerek. Múndaylar ótken sa¬naqqa qaraghanda 5-6 ese azayghandyghy sony anghar¬tady. Jalpy alghanda, eldegi búl jolghy halyq sanaghy qay jaghynan alghanda da aitarlyqtay joghary dәrejede ótti.
– Maqa, qalyng júrtshylyq bilmese de sanaqtyng alghashqy nәtiyjeleri ózinizdey demografiya mamanyna jaqsy mәlim bolghanyn sezip otyrmyz. Elbasymyz da sanaq qorytyndysyna baylanysty derekterdi óz sózinde ara-túra keltirip jýr. Sonymen, halqymyzdy nemen quantasyz? Qazaqstandyqtardyng barlyq sany qansha boldy, onyng ishinde qazaqtyng ýlesi óziniz boljaghanday alty qyrdan asty ma?
– Álbette, búl sanaqtyng alghashqy derekteri bizdi quantady. Men aldyn-ala derekter boyynsha ghana sóileymin. Sebebi, sanaqtyng jighan-tergen qisapsyz qazyna mәlimetteri әli tolyq ekshelip, eseptelip, týgel saralanyp bolghan joq.
– Ol qashan eseptelip bolady?
– Aldaghy qyrkýiek aiyna deyin egjey-tegjeyli saralanyp, súryptalyp bolady dep otyr¬myz. Sanaqtyng saualnama paraqshalary tý¬geldey elektrondy esepteu mәshiynelerinen ót¬ki¬zile¬di. Sol sýzgiden ótkennen keyin baryp halyq¬tyng tolyq sany shyghady. Ol sol kezde resmy týrde jariya etiledi. Negizinde bәrimiz sol resmy aqparatqa sýienuimiz kerek. Sol sebepten de әbden saralanyp bolmaghan alghashqy mәlimetter boyynsha aitylyp jatqan sózderge, ózimning aitatyn sózime de men óte abaylap qaraymyn.
Sonda da bolsa alghashqy nәtiyjeler aqjaryl¬qap quanyshqa bóleydi. Ózimning aldyn-ala aitqan boljamdarymda Qazaqstan halqy 16,5 million bolady degen edim. Alghashqy qorytyndylar da sol boljamnyng ýdesinen shyqty. Sanaqtan naqty ótken adamdardyng sany 16 million 405 myn. Sýzip tekseru arqyly ary barghanda taghy bir 95 mynday, әitpese 55 mynday adam qosylady. Ol pәlendey kóp te emes.
– Biraq sonyng ózi janaghy siz aitqan on alty jarym milliongha jetkizip túr ghoy?
– IYә, 16,5 milliongha jetip túr. Búl, bylaysha ait¬qanda, tәuelsiz sarapshynyng boljamy. Shet¬elding ghylymynda resmy derekterden góri sarapshylardyng sózderine kóbirek senedi. Óitkeni, sarapshylar resmy derekterding ózin de syn kózben qarap taldaydy. Sonan song ózderining ghylymy tújyrym-payymdaryn aitady. Sondyq¬tan, sarapshylardyng derekteri neghúrlym dәlirek keledi degen pikir de joq emes. Men de tәuelsiz sarapshy retinde aghym¬nan jarylsam, sanaqtyng tolymdy sandary sayasatymyz ýshin de kerek. Jaqsy habarlardy jur¬nalisterimiz de sýiinshilep jazyp jatqany so¬dan. Kónilge de medet әri halqymyzdyng da me¬reyin ósiredi. Ásirese til mәselesi jóninde qogham¬dyq pi¬kir¬ding qyrtystaryn qalynyraq etip qalyp¬tas¬ty¬rady. Respublikada qazaq halqy 67 payyzgha ta¬qa¬dy dep aitylyp jatyr. Búl – barlyq halyq¬tyng ýshten ekisi degen sóz. Til men dil, elding tútas¬tyghy, memleket mәselesi bolsyn, múnyng ózi tiya¬naq-túghyrymyzdyng beriktigin kórsetetin jaghday. Keyde baybalamday úrandap, qyzyl sózder aityp ketetinderding qyjyldy sózderinen góri osynau bir ghana derekting ózi-aq әldeqayda túshymdy.
Men Alashtyng abyzy Ahmet Baytúrsynovtyng búdan bir ghasyrday búrynghy sózimen “Álhamdildә, endi bizder az emespiz, 66 payyz qazaq barmyz!” dep aitamyn. Búl jaygha týsinik bere ketsem, mә¬sele bylay. Birinshiden, alghashqy 67 payyz degendi jurnalister qaghys estui de mýmkin. Ekinshiden, 67 payyz jalpy qazaq tilin biletinder bolyp shyghuy da ghajap emes. Mening óz esep-boljamym boyynsha qazaqtyng payyzy 62-ge taqauy kerek bolatyn. 62-ning ózi de jaman payyz emes, ainalayyn. Ótken sanaqta 53 payyzdan sәl artyqtau bolghan ýlesimiz. Oghan qaraghanda 62 degenimiz tipten auyz toltyryp aitarlyqtay ýlken emes pe.
– Sóitip, qazaqtyng ýles salmaghy qansha degende, qazir 67 payyz dep aityluda. Odan song 66 jәne 62 degen sandargha tap bolyp túrghandaymyz ba?
– IYә, solay. Biraq sonyng qaysysy bolsyn kó¬nilge toq. Desek te, naqty qorytyndy shyq¬payyn¬sha, songhy ekeui pikir-talas retinde qalady. Óitkeni, sanaqtyng qorytyndysyn, istelgen isti, memlekettik iygi sharany qúrmetteu kerek. Búlar¬dyng anyghy aldaghy uaqytta belgili bolmaq. Qalay bol¬ghanda da qazaq júrtynyng ósimi myqty. Egemen¬dik alghan tústarda, mysaly, 40 payyzgha jana jetkenbiz. 1999 jylghy sanaqta 53 payyz boldyq. Endi 62, 63-ten attap, 66-67 bolsaq, búl óte biyik kórsetkish. Orynsyz sypayylyqty qoya túryp, jaqsy nәrseni jaqsy dep janymyzdy sýiindirip aituymyz kerek-aq.
Búghan taghy bir qosarym, meyli, 67 payyz qazaq tildiler bolyp eseptelsin-aq. Al eldegi týrki til¬dester 8 payyz. Olarmen qosqanda 75 payyz bola¬dy ekenbiz. Sonan song músylman ýmbetti din qaryndastar bar. Cheshen men ingush, dúnghan men kýrd, tәjik pen parsy. Solardy qosqanda 76 payyzbyz. Onyng ýstine basymyzdy qaraytyp jýrgen shyghys tektester bar. Olar negizinen kәrister, buryattar men qalmaqtar. Olardy qossaq, qazaqy qoydyng qúiryghynday dóngelenip 77 payyzynyz shyghady. Osy túrghydan kelgende, bizding Qazaqstan ózining baghzy-bayaghydaghy euraziyalyq kelbetin qaytaryp kele jatyr.
Qazaqtyng óz atamekenindegi 67 nemese 62 payyzdyq ýles salmaghynyng ózi de 1932 jylghy asharshylyq aldyndaghy dengeyi. Biz sony endi ghana qalpyna keltirdik. Al bolashaqta, asyqpasaq әli eldegi payyzymyzdy 70-ten asyratyn bola¬myz. Amanshylyq bolsa, 75-ke de jetemiz. Ol – býtin halyqtyng tórtten ýshi. Kerek deseniz, 80 payyzgha da taqaytyn kýnder keler.
– Qazaqtyng qazirgi sanyn aitynyzshy?
– Men sanyn aitudan sanaly týrde irkile túrar edim. Óitkeni, ol san әueli resmy derekte jariyalanuy kerek. Payyzben sóilep jatqanymyz da sodan. Degenmen, sangha shaqsaq, eldegi negizgi últtyng sany 10,5 nemese 10,8 milliongha qaraylas bolyp qalar.
– BÚÚ sarapshylary qazaqstandyqtardyng sany osy sanaqta 14,5 million adamnan aspaydy dep bol¬jaghan eken. Biz, óziniz aitqanday, 16,5 miyl¬liongha jetip qalyppyz. Osynyng syry nede? BÚÚ mamandary qay jerden qatelesip túr dep oilaysyz?
– Osy jaygha kóp jurnalister kónil audarady. Sensasiya izdegendey, sony qayta-qayta qopara beredi. Mamandar oghan ezu tartyp kýlip qana qoyghan. Sebebi, BÚÚ-nyng sarap¬shylary әli kýnge deyin Qazaqstannyng jaghdayyn, ózindik erekshelikterin jóndi bilmeydi.
– Olar Europa mem¬leketterining standart¬tary¬men bezbendeytin bolar?
– Dәp solay. Europa bolghanda da Resey men Ukrainanyng standar¬ty¬nan shyghyp otyr. Ol kez¬de búl elderde depopu¬lya¬siya qúrdymgha ketip, ósip-ónu azayyp bara jatqan. Onyng ýstine bizding Qazaq¬stannan 90-shy jyldarda kóship ketushiler de kó¬beydi. Halyqtyng sany azaya týsti. Olar janaghy jaydy býkil ghasyrgha jayyp jiberip, osy ýrdis saqtala beredi dep oila¬dy. Sodan son, shetel ma¬mandarynyng ishinde bizding jas memleketimizge mysyq tileulester de az emes eke¬nin ashyp aitayyq. Ke¬zinde ózim synaghan Miy¬hail Bernshtam degen bar. Ol orystyng sonynan qa¬zaqtyng da ósip-ónui qúr¬dymgha bet alady degendi auzy-múrny qisaymay aitady. Sebebi, qazaq әbden orystanyp ketken, qazaqtyng demografiyalyq minez-qúlqy músyl¬man¬dar¬dan góri hristian ha¬lyqtaryna jaqyn, son¬dyqtan da, sayyp kelgen¬de, ósimi tómendeydi dep boljamdaydy.
BÚÚ sarapshylary qay jerden qatelesti de¬gende, olar Qazaqstanda migrasiya ary qaray jal¬ghasa beredi dep oilady. Búl – bir qateligi. Miy¬gra¬siya toqtaldy ghoy. Ekinshiden, tuu tómen qúl¬dyray beredi, qazaq ta orystyng sonynan tartady dep jobalady. Búl qatelik keybireulerge jaghatyn da shyghar. Biraq ol bolmaytyn is. Qazaqtyng qúrdymgha ketpey, qayta shyngha órleytinin BÚÚ aitqan 14,5 millionnyng ornyna, 16,5 million bolyp óskenimiz de taghy bir aighaqtap, dәleldeydi.
– Siz bir sózinizde halyq ósimine әser etetin demografiyanyng ózindik ishki faktory bar dep ediniz.
– IYә, halyq ósimining óz zandylyghy, tabighy aghymy bar. Qazirde býkil Europa, Amerika ósimdi toqtatty. Resey tómen qúldyrap barady. Qytay da sayabyrsydy. Dәl osynday jaghday býkil adamzat balasyn qamtymay qoymaydy. Ýlken epiydemiyalar kelui mýmkin. SPIYD-ting ózi adamzattyng ósuine tejeu jasasa, myna kele jatqan shoshqa-túmauy da qorqynysh tughyzady. Qúdayym búlardyng betin aulaq qylsyn. Degenmen de, jahandanu býkil adamzat balasynyng demografiyalyq minez-qúlqyn týbirimen ózgertpey qoymaydy. Óitkeni, halyq ósimine әser etushi negizinen demografiyanyng ózining ishki faktory, óz damuynyng zandylyghy bolmaq. Búl ýshin bir әiel bir-eki balamen shektelse jetip jatyr. Múnyng demografiyagha keltiretin ziyan-zardaby anau aitqan qyrghyn soghystardan әldeqayda artyq bolmasa kem emes.
Halyq qartayghan jaghdayda, tipten, ósimge eki balanyng ózi de azdyq etedi. Ol kezde ólimning jalpy dengeyi kýrt kóteriledi de, eki bala halyqtyng sanyn saqtap túra almaydy. 2,4-2,5 bala qajet bolady búl jaghdayda. Mysaly, qazir orystyng sanyn kóteru ýshin Qazaqstanda eki bala jetkilikti bolsa, Resey ýshin eki jarym bala qajet. Óitkeni, onda ólim, halyqtyng qartangy ýdep barady. Demografiyanyng múnday nәzik pernelerin eskermeske bolmaydy.
– Endi ózimizge qayta oralsaq, elimizding ortalyq, soltýstik jәne shyghys ónirlerindegi qazaqtardyng jalpy halyqpen salystyrghandaghy ýlesi qansha? Osy ýlesting jaqyn bolashaqtaghy ósu keleshegi qanday?
– Qazaqtyng ósimi, әriyne, barlyq jerde birdey emes. Ýles payyzy da әr jerde әrtýrli. Mysaly, Ba¬tys Qazaqstanda, sol ónirdegi tórt oblysta qa¬zaq 80 payyzdan asyp otyr. Shymkent, Qyzylor¬da men Jambyl oblystaryn qosyp alghandaghy On¬týstik Qazaqstanda 70 payyzdan artyq. Qazaqtyng ýles payyzy әli de tómen jerler bar. Ol negizinen soltýstik ónir. Múnda, tipti, tyng iygergen uaqytta 1959 jylghy sanaq mәlimetteri boyynsha, nebәri 19 payyz bolatynbyz. Qazir, qúdaygha shýkir, búrynghy Tyng ólkesining Reseymen dauly bes oblysyndaghy qazaqtyng ýlesi 40 payyzgha taqaldy. Salystyrmaly týrde az bolmasa da, kónildi onsha kónshitetin payyz emes, tómengi dengey sanalmaq.
– Respublika boyynsha 36 payyzdy qúraghan kezimiz de boldy ghoy. Soghan qaraghanda...
–IYә, boldy. Egemendik alghan kezdegi ortasha halimizge teristik ónirimizde endi ghana jetip otyrmyz. Shyghystaghy ýlesimiz 60 payyzday. Biraq onda Boroduliha, Shemonaiha t.b. audandar bar. Olar¬daghy qazaqtyng payyzy mýldem az. Óske¬men¬ning ózindegi qazaq ta 30 payyzdyng manynda qalyp otyr. Kezinde múndaghy qandastarymyz 2-3 payyz ghana bolghanyna ne dersiz.
– Búl ahualdy qalay týzetuge bolady?
– Ol ýshin ishki kóshi-qondy retteuimiz kerek. Ol rettelse, soltýstik oblystardaghy qarakózderding ósu perspektivasy da molyraq bolary sózsiz. Ishki migrasiya sol maqsatqa say iykemdelip te jatyr. Oralmandardy Týrkistan men Shymkenttin, Almatynyng ainalasyna iyire bermey, teristik oblystargha jibergen jón. Artyq júmys qoldaryn kýngeyden teriskeyge kóshiru kerek. Mine, ishki kóshi-qondy osylay retteu arqyly soltýstiktegi qazaqtyng ýlesin birshama kótere almaqpyz.
– Búl orayda Astananyng da iygi әseri bolyp jatyr-au.
– Áriyne, Astana da tartuday-aq tartyp jatyr qandastardy Saryarqagha. Aytalyq, Qaraghandy oblysynda qazaqtyng payyzy bir kezde 28-29 bolsa, qazir qalanyng ózinde 40-qa jaqyndady. Ótken jyly Temirtau qalasynyng 50 jyldyghynda boldyq. Sol Temirtaugha alghash kelgende onda qazaqty mýlde kórmeytinbiz. Qazir osy qaladaghy qazaqtar 17 payyz kórinedi. Ony maghan qala әkimi aitty. Áriyne, әli de azdau. Biraq 17 payyzdyng ózi de Temirtau qazaqtaryn biraz beleske asyratyn siyaqty bolyp kórinedi maghan.
Sol siyaqty, qazaqtyng payyzy Qostanay, Petropavl, Pavlodar qalalarynda da azyraq. Astana 60 payyzgha taqap, búlardan biraz alda túr. Kókshetau qazaghynyng da payyzy 50-den asty. Demek, biz ortalyq, shyghys ónirlerdi әli de iygere týsip, etnodemografiyalyq jaghynan birkelkilikke jetkenimiz abzal. Ortaq kórsetkish bolashaqta 70 payyz bolghany dúrys. Mening ylghy qazaq 70 payyzgha jetpey ózining memlekettigin de, tilin de, dilin de, eldigin de ústap túra almaydy dep qayta-qayta aityp jýrgenim beker emes.
– Maqa, qala halqy men auyl halqynyng sanyna baylanysty boljamdarynyz dúrys shyqty ma? Naqty aitsaq, qazir qazaqtyng qansha payyzy auylda, qanshasy qalada túrady?
– Qala men auyl, dala men qala jóninde әn¬gime q¬ozghar bolsaq, qazir qazaq әlemdik urba¬niza¬siya¬nyng ortan beline keldi. Býgingi tanda qazaq¬tar¬dyng 50 payyzdan astamy qalada, 50 payyzgha juyghy auyldyq jerlerde túrady. Búl ilgeri basa beretin ýderis. Sóitip, endi bir 10-15 jyl¬dan keyin qazaqtyng auylda ýshten biri qalady da, ýshten ekisi qaladan tabylady. Osylaysha biz¬ding qazaq ta basqa halyqtar siyaqty urbanizasiya tórine erkindep enedi dey alamyz. Olay enbesek, kenje qalyp qoya beremiz, sy¬baghamyzdan qaghylamyz. Óitkeni, órkeniyet iygilikterining bәri qalada. Qazir qazaqtyng kóp mәselesi, týitkilderi qalada jinaqtalyp, qordalana týsude. Sondyqtan, qaladaghy qazaqtyng mәselesine kóbirek mәn berudi, jitirek ýniludi Ýkimetting esine salamyz.
– Auyldaghy aghayyngha beretin kenesiniz qanday?
– Qazaq auyly saqtalady. Eger auyldyng agrotehnikasy ortasha europalyq dengeyge jetkizilse, qazaqtyng ýshten birining auylda túrghany әbden jetkilikti, azyq-týlik múqtajdyghyn qamtamasyz ete almaq. Dәl Daniyadaghyday bolmasa da, Italiyanyng ontýstigindegi Sisiliyadaghyday agrotehnikamyz bolsa, jalpy Qazaqstan 25 payyzdyq selolyq halyqpen-aq ózin-ózi tolyqtay asyray alady. Bar gәp agrotehnikanyng dengeyi men mәdeniyetine baylanysty. Áriyne, Europada bir siyrdan alynatyn sýtti biz bes siyrdan әreng alsaq, onda bereke bolmaytyny belgili. Amerikada 5 payyz fermer býkil elin asyraydy. Ol nelikten? Sebebi, agrotehnikasy kýshti. Jetilip jaraqtanghan, júmysty jolgha qoyghan. Biz de soghan jetuge úmtyluymyz kerek.
– Osy sanaqtyng aldyn-ala qorytyndylaryna qarap biz sapalyq túrghydan auyz toltyryp aitarlyqtay qanday jaghdaylar bar dey alamyz? Jalpy qazaq túrghysynan alghanda da, Qazaqstan halqy túrghysynan alghanda da?
– Birinshiden, qalada túratyn qazaq júrtynyng ekonomikalyq belsendiligi artyp otyr. Júmyssyzdyq bayqalsa da, qazir júmysshy bolugha tyrysyp, jana mamandyqtardy mengeruge qúlshynys kóbeydi. Ne isterge bilmey sasqalaqtap qalghan eshkim joq. Tipti, men aitar edim, Orta Aziya halyqtarynyng ishinde qazaqtar myna ózbek, qyrghyz, tәjik, týrkimen bauyrlargha qaraghanda әldeqayda pysyq, ilgeri túr. Kompiuterdi mengeru, shet tilderdi bilu jaghynan bolsyn, mal tabu, ghylym izdeu, qazirgi ómirge beyimdelu jaghynan bolsyn, kóp jaghdayda qazaq әldeqayda joghary túr, alda keledi. Mysaly, Ózbekstannyng ózinde qazir, “agrarnyy perenaselennosti” deydi, halyq qyshlaqtargha jinalyp qalyp, júmyssyzdyq beleng alghan. Bilim dengeyi tómen, enbek ónimdiligi nashar jaghdayda qalyp otyr. Búl jaqsylyq emes. Ózbekter kóp ósip keledi dep ylghy aityp jýrmiz. Týbinde osylay tez ósui ózbekti de, basqalaryn da birsypyra qiynshylyqtargha dushar etedi. Óitkeni, búl jayt júmyssyzdyqty kóbeytedi, halyqtyng túrmysyn nasharlatady. Olarda búl týitkilderding tiyanaghyn tabatyn naq Qazaqstandaghyday keng mýmkindikter joq.
– Osy sanaqqa baylanysty ózinizding taghy qanday aitpaq pikirleriniz bar? Kelesi sanaqta halqymyzdyng sany qanshagha jetedi dep oilaysyz? Jәne onyng ishinde qazaq qansha bolmaq? Jalpy eldegi demografiyalyq sayasattyng qay arnada jýrgizilgeni maqúl?
– Qazaqtyng naghyz ósetin kezeni aldaghy 10 jyl. Óitkeni, demografiyalyq “Bebiy-bumnyn” shyny da alda. Biraq ta myna qarjy tapshylyghy onyng úshar basyn azdap kesip tastauy mýmkin. Áytse de búdan ýlken kesel kele qoymaydy. Sondyqtan, aldaghy kezende әsirese myna “Núrly kósh” baghdarlamasy jýzege asatyn bolsa, qazaqtyng óz tarihyndaghy eng bir myqty ósimi osy kezenge sәikes kelmek. Orta dәrejede damyghannyng ózinde bizding aldymyzda ýlken de qarqyndy ósim tosyp túr. Búl uaqyt ynghayyna qaray kýrdeli ýderis te bolatyn synayy bar. Onyng tolyq sipatyn aldaghy ómir kórsete jatar. Desek te, kelesi sanaqta, yaghny 2020 jyly bizding boljamdarymyz boyynsha, Qazaqstan halqy 22-23 milliondyq mejeni ensermek. Sol kezde onyng 75 payyzy qazaq bolady. Búl degeniniz 15 million, bar halyqtyng tórtten ýshi. Alla jazsa, sol jaghdaygha jetemiz, atajúrtymyzda, tarihy Otanymyzda bayyrlanamyz.
– Ángimenizge rahmet.

Avtory: Ángimelesken Qorghanbek AMANJOL.
“Egemen Qazaqstan” gazeti №184-187 (25584) 27 mamyr 2009 jyl