Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5411 0 pikir 27 Mamyr, 2009 saghat 09:01

Balalar teatry atyna zaty say ma?

Issaparmen Mәskeu qalasyna jolymyz týsip, N.IY.Sas atyndaghy balalar muzykalyq teatrynyng spektaklin kóru mýmkindigine ie boldyq. Ras, teatrgha sәl keshigip kelgenbiz. Nege deseniz, kassadan qoyylymgha biylet tabu mýmkin bolmady. Almatydan Mәskeuge az ghana uaqytqa kelgenimdi aita jýrip, teatr әkimshiligining rúqsatymen ishke әzer kirdik. Teatrdyng at shaptyrymday ýlken zaly balalargha, ata-analargha lyq toly eken. Kezekshi qosymsha oryndyq әkelip, men de kópshilikpen birge nazarymdy sahnagha audardym. Spektakli aldynda teatrdyng jauapty qyzmetkeri, N.IY.Sastyng qyzy Roksana Sas kirispe sóz sóiledi. Búl teatrdyng tarihynda búrynnan qalyptasqan dәstýr eken. Balalargha úghynyqty tilmen opera mazmúnyn, shygharmany kórip, tyndau ereksheligin, jas kórermen ózin zalda qalay ústau kerektigin týsindirdi. Osynday tәrbiyelik mәni zor әngimening әseri bolar, eki saghattan artyq uaqyt jýrgen spektakli ýstinde zalda basy artyq kýbir-sybyr men jýris-túrys bayqalmady. Kórermen nazary orys halyq ertegisi negizinde jazylghan N.Rimskiy-Korsakovtyng “Skazka o Sare Saltane” operasynan auytqymady. Tamasha muzykamen órnektelgen ertegi-operanyng oryndaluy men sahnalyq sheshimi, әriyne, bólek әngime.

Amangeldi MÚQAN, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, teatrtanushy.

Issaparmen Mәskeu qalasyna jolymyz týsip, N.IY.Sas atyndaghy balalar muzykalyq teatrynyng spektaklin kóru mýmkindigine ie boldyq. Ras, teatrgha sәl keshigip kelgenbiz. Nege deseniz, kassadan qoyylymgha biylet tabu mýmkin bolmady. Almatydan Mәskeuge az ghana uaqytqa kelgenimdi aita jýrip, teatr әkimshiligining rúqsatymen ishke әzer kirdik. Teatrdyng at shaptyrymday ýlken zaly balalargha, ata-analargha lyq toly eken. Kezekshi qosymsha oryndyq әkelip, men de kópshilikpen birge nazarymdy sahnagha audardym. Spektakli aldynda teatrdyng jauapty qyzmetkeri, N.IY.Sastyng qyzy Roksana Sas kirispe sóz sóiledi. Búl teatrdyng tarihynda búrynnan qalyptasqan dәstýr eken. Balalargha úghynyqty tilmen opera mazmúnyn, shygharmany kórip, tyndau ereksheligin, jas kórermen ózin zalda qalay ústau kerektigin týsindirdi. Osynday tәrbiyelik mәni zor әngimening әseri bolar, eki saghattan artyq uaqyt jýrgen spektakli ýstinde zalda basy artyq kýbir-sybyr men jýris-túrys bayqalmady. Kórermen nazary orys halyq ertegisi negizinde jazylghan N.Rimskiy-Korsakovtyng “Skazka o Sare Saltane” operasynan auytqymady. Tamasha muzykamen órnektelgen ertegi-operanyng oryndaluy men sahnalyq sheshimi, әriyne, bólek әngime.

Amangeldi MÚQAN, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, teatrtanushy.
Búl jerde bizdi teatrgha kelgen jas kórermender ýshin jasalghan merekelik kónil-kýy qatty qyzyqtyrdy. Ghimarattyng balalar muzykalyq teatry degen atyna zaty say eken. Teatrdyng negizin qalaghan Nataliya Sastyng iydeyasymen berer tәlimi mol ishki kórkem bezendirilui, barlyghy býldirshinderge ynghayly. Búl orta “teatrgha baru mereke, teatr – tәrbie mektebi, teatr – tәlim, ruhany azyq alar hram” ekenin shynymen-aq eske saldy.
Balanyng aty bala. Qay jerde jýrmesin jýgirip, sekirip oinaugha beyim. Teatr újymy kishkentay kórermenning osynday ereksheligin eskergen. 15-20 minuttyq ýziliste balalar foyede ornalasqan arnayy jasalghan búryshtarda, bólmelerde ózderining kónili qalaghan isterimen, oiyndarymen ainalysugha mýmkindik bar. Ár aluan ekzotikalyq qústardyng әni, әrtýrli gýlderding jasyl jelekke malynyp túruy búl ortanyng ekologiyalyq atmosferasynyng býldirshinderge qolayly¬lyghyn dәleldey týsken. Keng hollgha shygha beriste otyra qalyp qoyylymnan alghan әserlerin kórkemdep, qaghaz betine týsiruge ne qajetting bәri aldyn-ala dayyndalghan. Mine, ózderi kórgen spektakliden alghan әserleri men oilaryn balalar sol sәtte-aq qaghaz betine týsirip jatyr. Arnayy bólmedegi royalidyng manyna toptasqan balalar da ózderinshe mәre-sәre. Kenestik dәuirden qúlaqqa sinisti bolghan “Bar jaqsy balalar ýshin!” degen úrannyng búl teatr shanyraghy astynda tolyghymen iske asqandyghyna kózimiz jetti. Osy ertegidey balalar әlemining ortasynda jýrip bәrine qyzygha, qyzghana qaraghan bizding kókeyimizde “bizding balalardyng hali qalay?” degen súraq túrdy.
Qazaqstanda da dәl osy maqsatta júmys isteu ýshin qúrylghan, kezinde Múhtar Áuezovke armanday bolyp kóringen Balalar men jastar teatry (TUZ) alghashynda orys, keyin qazaq truppalary bolyp qyrqynshy jyldardyng ekinshi jartysynda esigin aiqara ashty. Búlay deuimizding ózindik sebebi bar. 1930 jyly Mәskeude ótken Jazushylar odaghynyng kezekti plenumynan keyin M.Áuezov “Budem pisati dlya detey” atty maqala jazdy. Onda jazushy: “Ko mne chasto obrashaytsya s prosiboy prislati detskui piesu. Na nee neobhodimo otvetiti ne pisimami, a proizvedeniyami. No takogo otveta u menya net y tut malo skazati, chto ya chuvstvuy smushenie pered etimy detimi. Vnutrenne ya nikogda ne otkazyvalsya ot etogo zamechatelinogo, blagodarnogo vida liyteraturnogo tvorchestva, naoborot, noshu v sebe jelanie napisati prichem daje konkretno, y detskuy povesti, y piesu dlya detey”, – degen bolatyn. (M.Áuezov. Shygharmalarynyng 50 tomdyq tolyq jinaghy, 16 tom. Almaty, “Jibek joly”, 2004.) Búl qazaq kәsiby drama teatry óz ensesin janadan kóterip jatqan, balalargha, eresekterge dep jiktep bóle-jaru turaly sóz qozghaudyng erteleu kezi. Soghan qara¬mastan, balalargha arnalghan shygharmalar jazu jayly aitylghan oiynan ghúlama jazushynyng sol kezding ózinde Qazaqstanda balalargha arnalghan arnayy teatr qúru mәselesin alghashqylardyng biri bolyp kótergendigin kóremiz. Onyn: “Ya ohotno porabotal by y nad detskoy piesoy, no otsutstvie TUZa u nas, otsutstvie kak by proverochnogo uchastka, sootvetstvenno trebovaniyam kotorogo formirovalasi by detskaya piesa, zaderjivaet pisateley v ih rabote nad detskim repertuarom”, – degen pikiri de bizding búl oiymyzdy aiqynday týsedi. Búl teatr respublikada týbinde qú¬ryluy kerek, biraq qashan úiymdas¬ty¬rylary belgisizdeu sharua bolatyn. Orys aghayyndardyn: “Ne bylo by schastie, da neschastie pomoglo” degenindey, balalar teatrynyng keregesi Qazaqstanda oilamaghan jerden qiyn-qystau kezende qalandy.
Ekinshi dýniyejýzilik soghys qyzu jýrip jatqan kezde Almatygha jer audarylyp kelip, opera teatrynyng rejisseri bolyp qyzmet atqarghan tamasha úiymdastyrushy Nataliya Sas balalar teatryn úiymdas¬tyrudy qyzu qolgha aldy. Alghashqy sәtinen bastap M.Áuezovtyng teatrdyng boy kóterui¬ne qosqan ýlesi zor desek, N.Sas ózining kitabynda bylay deydi: “Ya ne dumay, chto esti chelovek, kotoryy by luchshe, chem on, znal y bolishe lubil istorii kulitury Kazahstana. On senil ludey, kotorye iskrenne hotely y umely prinositi polizu rodiyne, y s momenta stroiytelistva teatra dlya detey y yunoshestva Kazah¬stana ya obrashalasi k nemu postoyanno kak k sokrovishniyse znaniy. On ohotno voshel y v hudojestvennyy sovet nashego teatra, smotrel spektakli, poraziytelino gluboko analiziroval nashy putiy-dorogi. ... on stal podlinnym vdohnoviyteliem organizasiy v TUZe truppy na kazahskom yazyke”. (Novelly moey jizni. Moskva, “Iskusstvo” 1984.) Sóitip, qiyn kezde elining bolasha¬ghyn, úrpaghynyng oily, zerdeli azamat bolyp ósip jetiluin oilaghan el aghalarynyng qyzu aralasuymen kezdesken әr týrli kedergilerdi jene otyryp, qazaqtyng qara domalaqtary ýshin berer tәlim men úlaghaty mol eki birdey teatr (orys, qazaq truppa¬lary) úiymdastyrylyp, júmysyn bastap ketti.
Sodan beri negizgi arqalar jýgi men atqarar qyzmeti atauynan aiqyn kórinetin Gh.Mýsirepov atyndaghy jastar men balalar teatrynyng tarihy býginde alpys jyldy artqa tastapty. Jetkinshekterdi bala baqshadan, mektep jasynan bastap ruhany qúndylyqtardy iygeruge tәrbiyeleuge atsalysqan bolyp, basynda osy baghytpen júmys istey bastaghan balalar teatry býldirshinderding kózayymyna ainalyp, jaqsy qoyylymdarmen kórine aldy. Osy aralyqta kóp sharua tyndyrghan teatr keyinnen akademiyalyq dengeyge kóterildi. Respublikalyq, halyqaralyq bәigelerge qatysyp, oza shapqan teatr újymynyng júmystary mamandar nazaryna ilikti.
Biraq búl jetistikterding barlyghy teatr¬dyng tikeley ústanghan salasy men baghyty boyynsha emes edi. Óitkeni, ózining basty ústanymyna ainalghan balalar repertua¬ryna jetkilikti mәn bermegen újym ata-ana men mektep múghalimining jeteginde bolatyn kishkentay býldirshinderding sýiikti túraghyna ainala almady. Búl әr jyldar¬daghy teatr repertuaryndaghy spektakli¬derden kórinis tapty. Áriptesimiz, teatr zertteushisi Baqyt Núrpeyis ózining “Qazaq¬tyng jastar men balalar teatry” atty monografiyasynda jastar teatrynyng ózin¬dik erekshelikterin, repertuarlyq sayasatyn saralay kelip: “1970 jyldardan 1986 jylgha deyin balabaqsha býldirshinderi men tómengi synyp oqushylaryna arnalghan birde bir premiera jaryq kórmepti. Osydan-aq teatr ózining negizgi mindetinen alshaqtap, toqyrau toryna ilikkeni kórinip túr”, – degen oy aitady. Búl týsingen adamgha kóp nәrseni bayqatyp túr. Ókinishtisi, teatr atalmysh kezennen keyin de ózining tikeley mindetin oryndaudan boyyn aulaq saluynda. Mәrtebesi bólek ózge teatrlar sekildi tiyip-qashyp sahnagha әkelgen qoyylymdary teatrdyng negizgi repertuarlyq baghyt-baghdaryn aiqyndap, balalargha arnalghan dýniyelerding sany men sapasyna ong ózgeris әkele almaghan.
Respublikadaghy barlyq teatrlardyng repertuarynda balalargha arnalghan spek¬takli¬der azdy-kópti qoyylyp keledi. Sol eluge juyq teatrlardyng ishinde jalghyz әkem¬teatr ghana ózining akademiyalyq biyiginen kishkentay býldirshinderge, balalar shygharmalaryna kýni býginge deyin iyilmey keledi. Olargha búl sala akademiyalyq den¬geyin týsiretin nemese ayaqqa túsau bolatyn tәrizdi. Almatyda arnayy balalar teatry júmys istey bastaghan song barlyq eksklu¬zivtik qúqyqty “jomarttyq jasap”, solar¬gha bere salghan bolar degen de oy keledi. Jastar teatry ashylghangha deyin balalar ýshin birde-bir spektaklding qoyylmaghanyna repertuarda bolghan spektaklider tiziminen kóz jetkizdik. (Qazaq teatrynyng tarihy, I tom, Almaty, “Ghylym” 1975.) Al osy basylymnyng ekinshi tomynda berilgen re¬pertuardan bir-eki ghana balalar spektakli¬ning atauyn kezdestirdik. Teatrdyng búrynghy jetekshisi, T.Jamanqúlov balalar reper¬tuary bolghanyn, Ázekenning (Á.Mәmbetov¬) jetekshiligi kezinde Túqang ózi talay balalar qoyylymyna qatysqanyn aitady. Al, ózi diyrektor bolghan kezde osy súranysty qanaghattandyru ýshin ashylghan “Sezam” teatry keyin jeke otau qúryp bólinip shyghyp, barlyq qysqy, jazghy demalysy kezinde teatrda balalar qoyylymdaryn kórsetkeni de este. Alayda, qazir әkem¬teatrdyng shanyraghynyng astyn panalap, repertuarlyq sayasatyn óz qalauynsha naryqtyq qatynasqa say jýrgizetin búl jekemen¬shik kommersiyalyq teatr. Ústanghan baghyty jana jyl merekesinde (nauryz emes) lazerli shou qoyylym jasap, mýmkindigin¬she kóp payda tauyp qalu. Al bas teatrdyng repertuarynda túraqty jýretin balalargha arnalghan spektakliderding bolmauy sebepti kishkentay kórermenderding búl teatrgha salghan izi joq. Osy salagha respublikanyng bas teatrynyng jetkilikti mәn bermeui de teatrlar arasynda bәsekelestikting bol¬mauyna, jana dramalyq shygharmalardyng jetkilikti qoyylmauyna alyp kelgen. Qalyptasqan búl dәstýr sirese qatqan sendey kóbesi sógilmey jalghasyp keledi. Tәuelsiz el bolghan býgingi kezeng býldir¬shinderge estetikalyq tәrbie beru isinde, últtyq qúndylyqtarymyzdy dәripteudi jas balalar auditoriyasynan bastaugha belsene atsalystyrudan bizding búl teatrlarymyz nege shet qala bermek? Búl mәselege jo¬ghary jaqtan, arnayy mekemeler tarapynan qozghau salmasa teatrlar óz betinshe izdengisi joq sekildi. Al teatrdyng balalargha arnalghan ózindik tartymdy repertuary bolsa bir jarym millionnan astam halqy bar qaladan ózderining jas kórermenderin aiyryp alatynyna senimimiz kәmil.
Balalar men jastar teatryna jetekshi bolghan rejisserlerding sahnada ózderining jeke shygharmashylyq ambisiyasyn kóbirek oilaghandyqtarynan shyghar, balalar teatry repertuarlyq baghytyna týbegeyli ózgerister engizip, ózindik jolyn, ózgelerge úqsamay¬tyn daralyghyn joghaltyp aldy. Teatr balalar әlemi men eresek kórermender arasyn jalghaytyn altyn kópir bola almady. Ekinshiden, búl teatr ózining basym baghyty bolugha tiyisti últtyq dramaturgter tarapynan balalargha arnap shygharma jazyluyna, olardy teatr sahnasyna kóptep qoiygha múryndyq bolatyn alanqay retinde arnayy qúrylghanymen (“proverochnyy uchastok”) shynayy sheberlik shyndaytyn sheberhanagha da ainala almaghan. Osydan kelip býgingi respublikadaghy eluge juyq teatrlarymyz repertuary balalargha arnalghan sapaly piesalargha kýni býginge deyin jarymay, shólirkeumen keledi. Mәselening tórkinine ýnilsek, búl kóp jaghdayda әrkim ózine tiyesili isimen tikeley ainalyspauynan dep bilemiz. Teatr әu bastan kórermenderding arnayy kontingenti – balalargha arnalghan song osy salada respub¬likanyng kóptegen teatrlarynyng biregeyi retinde jastar men balalar repertuaryn qalyptastyrugha, jasóspirimderge arnalghan spektakliderdi qoyda kóshbasshy boluy kerek edi. Ókinishke oray, búl baghytty teatr berik ústana almaghan. Múny der kezinde kórsetip, jolgha salyp otyratyn baqylau organdarynyng belsendi bolmauy repertuarlyq sayasattyng bas rejisserding jeteginde ketuine alyp kelgen. B.Núrpeyis: “...osy teatrda qyzmet istep bas rejisser bolghan E.Obaev, Men Don Uk, V.Púsyr¬manov, M.Bayserkenov, J.Hadjiyev tәrizdi bilikti de bilimdi rejisserlerding eshqay¬sysy da balalardyng jas ereksheligine layyq¬ty spektaklider shygharugha kónil ból¬megen. Olar balalar teatrynyng spesifiy¬kalyq ereksheligin bile túra, býldirshin¬derge spektakli qoiy mәselesine “balalar dramaturgiyasy joq” degen syltaumen salghyrt qaraghan” – deydi. Osy mәselede teatrdyng býgingi jetekshisi T.Temenovting ús¬tanyp otyrghan baghyty da osy rejiys¬serlerding qatarynan alysqa kete qoymaghan.
Soghan qaramastan, Almatydaghy eki akademiyalyq teatr kórermenderining basym bóligin mektep oqushylary men student jastar qúraydy. Búl tendensiya respub¬likadaghy qazaq teatrlarynyng barlyghyna tәn bolghandyqtan, balalar men jastar auditoriyasyn qamtityn arnayy repertuar ja¬saudy myqtap oilastyru qajet. Teatr¬dyng shygharghan ónimi – spektakldi negizinen mektep jasyndaghy balalar men joghary oqu orny studentterine úsyna otyryp, olargha qajet tuyndylardy ózining sahnalaryna bilek sybana qoymauy aqylgha syimaytyn jәit. IYә, teatrdyng negizgi jalaulatyp alyp jýrer estetikalyq baghyt-baghdarynan auytqushylyq kózge úryp túr.
Búl jerde biz jogharyda atap ótken Mәskeu teatrynyng zaly men sahnasyndaghy jas kórermenderge jasalghan jaqsy jaghdaylar, olardyng teatrgha keluin asygha kýtetin imanjýzdi jandardyng jýrek jyluynyng jetpey jatqandyghyn kóremiz. Áriyne, mýldem joq dep aitudan aulaqpyz. Bar. Az. Jetkilikti emes. Bizding teatrlarda kórermenge kórseter qyzmet sapasynyng tómendigi balanyng teatrgha óz betinshe keluin qamtamasyz ete almay jatady. Ázirge olardy mektep diyrektory men teatr әkimshiligining kelisimi arqyly “barsang da barasyn, barmasang da barasyn” degendey, ýzildi-kesildi sheshimmen kýshtep әkelu basym. Teatrlar zaldy kórermendermen toltyru problemasyn osynday jolmen sheshude.
Jaqsy qoyylymdarmen bala jýregin jaulap alu arqyly olardyng teatrgha keluin әdetke ainaldyratyn qúbylystyng jappay bolmauy bizding teatrlardyng әlsiz tústary¬nyng biri. Ár jastyng ózindik erekshelikterin eskergen, kórermen men teatr arasyndaghy shynayy týsinistikke qúrylghan ekijaqty teng qúqyly dialog joq. Dialogtyng ornyna ylghy estiytinimiz – teatrdyng bir saryndy monology. Sonda kórermen pikiri qayda qalady? Solardyng ishinde býldirshinderding әlsiz ýnine kim qúlaq aspaq? Olardyng talap-tilegine qúlaq aspau degenimiz, birinshi kezekte ertengi osy teatr zalynan oryn alatyn eresek kórermenderining jolyn kesu bolyp shyqpay ma? Búdan útqan kim, útylghan kim? Aytpasa da týsinikti.
Ár teatrdyng kórermenge estetikalyq azyq beru ýshin jasap jatqan ózindik is-sharalary da joq emes. Teatrgha kelgen kórermenge barynsha ynghayly boluyna, olardyng teatrdan jaqsy kónil-kýimen shyghuyna qajetti mýmkindikter bar. Jýieli, qyzyqty ótetin tәjiriybeli ústazdyng sabaghy ispettes kórermendermen jaqsy qarym-qatynas ornatqan teatr¬lardyng repertuary әr aluandyghymen, kórkemdik dengeyining biyiktigimen, kórermenining kóptigimen erekshelenedi. Múnday qúbylysty ózimiz kózimizben kórgen Aqtóbe qalasynyng “Alaqay” quyrshaq teatrynyng mysalynan nemese Qaraghandy qalasynyng muzykalyq kome¬diya teatrynyng zamanauy menedj¬ment¬¬pen atqarghan júmystarynan kórdik.
Kórermen mәdeniyeti jayly da birer sóz. “Teatr kiyim ilgishten bastalady” degen teatr klassiygining oiy ómirshendigin әli kýnge deyin joghaltqan joq. Áu bastan akterler men kórermender ýshin myzghymastay bolyp ornatylghan teatrdyng zany kóbinese nazarymyzdan tys qalyp keledi. Syrt kiyimderimen zalgha basa kóktey kirip, kezip jýretin jastardyng spektakli kezinde dauysyn kóterip daraqylana kýlui, ysqyryp, jer tepkilep, ózderining emosiyalyq әserlerin tejeusiz, stadionda futbol tamashalap otyrghanday kórsetui, mobilidi baylanys qúraldarymen sóilesui ókinishke oray, teatrda ýirenshikti әdetke ainalyp ketti. Búl bizding býgingi teatrgha synalay enip ketken tobyrlyq mәdeniyetting jaghymsyz kórinisteri. Osylay jalghasa berse, óskeleng úrpaq osyny ýlgi tútyp qalmasyna kim kepil? Kórermen meyli ol jas bolsyn, jasamys bolsyn teatrdyng ishki tәrtibine tolyqtay baghynuy kerek bolsa, sol tәrtipting túraqty, bosansymay jýrgiziluine teatr әkimshiligi tikeley jauapty. Ol ýshin búryn múnday tejeudi estip bilmegen jastargha etiyket mәselesin túraqty, әri ornymen talap etetin eskertuler jasalar bolsa, ekinshi ret teatrgha kelgende әlgindey teris әdetin qaytalamas edi. “Osy tәrbiyeleu júmysyn qay kezden, qaydan bastau kerek” – degen mәselege kelsek, balalyq shaqtan, quyrshaq teatrynyng spektakliderinen, mektepten, balalar teatrynyng kire berisinen taghysyn-taghylar dep jalghastyra beruge bolady. Áytpese uaqyt óte kele jalpy mәdeniyet¬tilik degen úghymnyng auyly jas býldir¬shinder sanasynan alystay bereri anyq.
Qalay desek te, teatr – balalar ýshin mereke, demalys orny. Balamen birge teatrgha baryp, onyng alghan alghashqy әseri men quanyshyn bólisu ata-ana ýshin zor baqyt dep bilemiz. Bizding teatrlarda otbasy týgelimen jinalyp, spektakli kórsetetin¬dey mýmkindikter jasalyp jatsa, kórermen ýshin quanyshtyng ýlkeni sol bolar edi. Osyndayda biz kórip tamashalaghan belgili sahna sheberi Oleg Tabakov jetekshilik etetin A.Chehov atyndaghy Mәskeu kórkem teatrynda qoyylghan  V.Ershovtyng “Konek gorbunok” shygharmasy boyynsha ertegi-spektakli eriksiz eske oralady. Búl spektakliding auditoriyasy auqymdy. Qoyylym balalarmen birge eresekter ýshin de qyzyqty boluymen qúndy. Teatr osy spektaklimen kórermenderding keshki uaqytta teatrgha otbasy bolyp kelui ýshin óte qolayly jaghday jasaghan. Teatrdyng negizgi missiyasy aqsha tabu emes, kórermenge estetikalyq tәrbie beru, sahna óneri arqyly ruhany әlemge bastau. Kórermenning barlyq kategoriyalaryn qamtudy maqsat tútqan búl teatrdyng qadamynan bizding teatrlargha da kóp nәrseni ýlgi etip alugha bolar edi.
Almaty qalasy – halyq kóp shoghyrlanghan iri megapoliys. Múndaghy teatrlardyng aluan týrli bolyp kelui, barlyq kórermendi qamty aluynyng manyzy zor. Solardyng ishinde bizding erekshe nazarymyzdaghy mәseleler: ana tilimizdegi balalar teatrynyng hal-ahualy, reper¬tuarlyq sayasaty, atyna zaty say tolyq¬qandy shygharmashylyq orta qalyptas¬tyryp, kishkentay kórermender kózayy¬myna ainaluy bolatyn. Biz tek osy tóni¬rekte mәsele kótere otyryp, ózge quyrshaq, muzykalyq t.b. teatrlar jóninde aitqan joqpyz. Olardyng da sheshilmey jatqan týiindi tústary jeterlik, ol óz aldyna bólek әngime taqyryby.
Osyndayda qolda bar mýmkindikti ornymen tolyq paydalana alghangha ne jetsin. Bizge arnayy qúrylghan balalar teatrynyng ishi býldirshinderding synghyrlaghan kýmis kýlkisimen tolghany kerek. Teatr — óner ordasyn balalardyng qúlshynyspen keletindey qútty ornyna ainaldyra alsaq, teatr újymy ýshin ýlken jenis te, bas jýlde de osy bolmaq. El boludyng da, besikti týzeuding de basty sharty býldirshinderge degen qoghamnyng jasaytyn qolay¬ly jaghdayynan, yqylas-niye¬tinen, ong kózqarasy¬nan kórinedi. Onsyz kónilining gýli joq quys keude úrpaq¬tyng ósip-ónuine sebepker bizder men siz¬der bo¬la¬ry¬myz an¬yq. Sizder qa¬lay oi¬la¬y¬syz¬dar, aghay¬yn?!

JAQSY DRAMA ÚLT BAYLYGhY

Joltay  JÚMAT, jazushy-dramaturg.

Osy kýni qaysybir baspasóz bet¬terinde “bizde teatr óz dәrejesinde qalyptasyp ýlgergen joq, óitkeni osy kýnge deyin  órkeniyetti eldermen taytalasa alatynday dramaturgiyalyq shygharmalar dýniyege kelmey otyr” degen sekildi pikirler qylang berip qalady. Ásirese, býgingi drama¬turgiyagha kónil tolmaushylyq kóp aitylady. Múnyng bәri de birjaqty aitylghan pikirler ekeni anyq.
Ras, qazaq topyraghynda drama¬tur¬giyalyq tuyndylardyng dýniyege kele bastauy – HH ghasyrdyng bas kezi. Biz professionaldyq drama¬turgiya turaly aityp otyrmyz. Al, eger qazaqtyng tragediya hәm komediyagha súranyp túrghan erte ghasyrdaghy ertegi-dastandaryn eske alsaq, onda sóz terenge bastap keter edi. Ol óz aldyna bólek әngime.
HH ghasyrdyng bastauynda qazaq topyraghynan shyqqan M.Áuezov, S.Sәduaqasov, S.Seyfulliyn, J.Sha¬niyn, B.Mayliyn, Gh.Toqjanov, O.Bekov, Gh.Mýsirepov sekildi iri-iri dramaturgter túrghan bolsa, olardyng izin ala S.Shaymerdenov, T.Ahtanov, Q.Múhamedjanov, Sh.Múrtaza, Á.Tarazi, Q.Ysqaqov, S.Jýnisov, t.b. sekildi talantty top esik ashty. Al, olargha jalghasa D.Isabekov, T.Ábdikov, T.Núrmaghambetov, S.Bal¬ghabaev, B.Múqay, N.Orazaliyn, IY.Saparbaev, I.Orazbaev jәne t.b qalam iyeleri ózderining jap-jaqsy dramalyq tuyndylarymen kóp kónilinen shyqty. Búdan songhy tolqyn qalay desek te, siyrey bas¬tady. Tipti óte az, sausaqpen sanar¬lyq dese de bolady. Eger S.Asyl¬bekov, E.Amanshaev, R.Otarbaev, R.Múqanova, T.Ahmetjanov sekildi  jigitter men qyzdar bolmasa, onda qazaq dramasynyng hali qyl ýstinde túrghanday. Tipti osy jas top dep otyrghan qalamgerlerimizding aldy eluden asyp, sony qyryqtyng ýstine shyghypty.
Áriyne, búl jerde mening keybir әriptesterim jergilikti jerlerdegi “tanylmaghan” dramaturgter turaly aita bastauy da yqtimal (Bәlkim, olardyng arasynan da bolashaqta óte talantty dramaturgter ósip shyghar, oghan kýdigimiz joq ekenin de aita ketemiz.). Bizding әngimemiz-qalyp¬tasqan, dramaturgiyany óz dәreje¬sinde mengere alghan qalamgerler turaly bolyp otyr.
Eng aldymen jauap beretin saual — býgingi kýni sahnalaugha bolatyn dra¬malyq shygharmalar bar ma? Jazyl¬dy ma? Jauap bireu. Bar! Oghan negiz bolar  tirek – Mәdeniyet jәne aqpa¬rat ministrligi jylma-jyl ótkizip kele jatqan dramalyq shygharmalargha arnalghan grant. Mine, múny jenip alghan tuyndylar sany osy kýni 20-30-gha jetti. Oghan baspa arqyly songhy jyldary jeke-jeke, keyde jinaq bolyp shyghyp jatqan dramalyq shygharmalardy qosynyz. Az shyghar, biraq bar.
Ekinshi mәsele – sol dramalyq tuyndylardy óz dәrejesinde sah¬nalaytyn mýmkindik bar ma? Jauap taghy da bireu. Bar! Drama teatr¬larynyng mýmkindigi әbden jetedi.
Ýshinshi mәsele – sol dramalyq shygharmalardy sahnagha әzirleytin rejisserler men ony sahnada oi¬naytyn akterler bar ma? Taghy da bar deymiz. Talantty, sheberligi shyn¬dalghan akterler az bolar, biraq bar ghoy. Olar tek M.Áuezov pen Gh.Mý¬si¬re¬pov teatrlarynda ghana emes, oblys¬tyq teatrlarda da әrtýrli roli¬derdi oinap jýr. Endeshe, auyz¬dy qu shóppen sýrte beru jón emes.
Sondyqtan da teatrdyng (әsirese drama teatrynyn) halyqqa ruhany tәrbie berip, Otansýigishtik sezimin oyatyp, últty barynsha úiystyru baghytyndaghy júmysyn ortalyqtan ýilestiru mәselesi kýn tәrtibine qoyylatyn uaqyt jetti. Respublika kóleminde 50-den astam drama teatr júmys istep jatqany ózimizge belgili desek, olardyng arasynda orys, kәris, nemis, úighyr, t.b. teatrlary bar. Alayda, kópshilik pikirine qúlaq týrsek, kóptegen teatrlarymyzdyng repertuary kónil tolarlyqtay emes jәne búl sózding jany bar. Eger kóz sýzip qarasanyz, teatr repertuar¬larynyng basym bóligi әli kýnge deyin sheteldik dramaturgter tuyn¬dylary bolyp keledi. Ras, oblystyq teatrlarda jergilikti avtorlardyng shygharmalary qoyylyp jýr. Biraq kóbine-kóp olardyng kórkemdik sapasy syn kótermey jatady.
Osy orayda mynaday úsynys¬tary¬myzdy da aita ketkimiz keledi: elimizding barsha teatrlary óz jú¬mysyn últ sayasaty men el mýddesine ynghaylap, ýilestire jýrgizui qajet. Ol ýshin repertuardy jaqsartyp qana qoymay, qoyylymdardyng iydeya¬lyq mazmúnyna da basa nazar audaru kerek. Yaghni, dýniyejýzilik klassiy¬kamen qabat elge aty mәlim últ dramaturgterining (әsirese, qazirgi dramaturgterdin) shygharmalary da qoyyluy mindet boluy tiyis. (Kem degende -50 payyzdy qamtysa óte dúrys bolar edi.); drama teatr¬larynyng repertuarlary zamangha say sapalyq dәrejege kóterilui ýshin salalyq ministrlik janynan túraq¬ty júmys isteytin arnauly sarap¬shylar alqasy (ne komissiya) qúryl¬sa, núr ýstine núr. Oghan belgili rejisserler, teatr synshylary men dramaturgter tartylsa qúba-qúp; teatrlarymyzdyng mún-múqtajy, problemalary hәm ósu dengeyi әrdayym sarapqa salynyp otyruy ýshin salalyq jurnal shygharu qajettigi tuyndap otyr. Bizding oiymyzsha, ony – “Teatr jәne dramaturgiya” dep ataghanymyz jón. Jәne búl jurnalgha salalyq ministrlikting mәdeniyet komiyteti tikeley basshylyq jasaghany abzal. Múnday jurnaldar kórshiles Resey topyraghynda bir emes, birnesheu. Búl jurnalda tek teatr mәseleleri ghana emes, janadan jazylghan piesalar, ssenariyler, skechter, t.b. jariyalanyp otyrsa, tipti dúrys; últ dramaturgterining halyq jyly qabyldaghan eng ozyq tuyndylaryn әlemge tanytu maqsatynda alys-jaqyn shetel teatrlary újymymen tyghyz baylanys ornatyp, qazaq piesasyn sol elderde jiyi-jii sahnalaudy qolgha alghan jón. Múny da arnauly alqa saraptap, jýielep otyrghany jón-aq; sóz joq, últtyq dramalyq shygharmalar ózge mem¬lekette sahnalanuy ýshin ol әueli sauatty audaryluy kerek. Ony kim jýzege asyrady? Búl — ýlken mә¬sele. Biz múnday problemany keshegi kenestik kezende de bastan keshirdik. Býgin de sol qiyndyq moynymyzgha artylyp otyr. Óitkeni, audarma júmysy – óte auyr enbek. Ásirese, kórkem shygharmany ekinshi bir tilde sol әuezdi qalpynda jetkizu – qiynnyng qiyny.
Osy rette aitarymyz – biz tәuelsiz memleket bolghan son, ózi¬mizding últtyq qúndylyqtarymyzdy ózge elderge tanystyru ýshin, eng aldymen audarmashylardy kóptep әzirleuge kýsh saluymyz kerek. Joghary oqu oryn¬darynyng janynan arnauly fakulitet ne bolmasa oqu tobyn ashyp, oghan shәkirtter qabyldau qajet. Olar aghylshyn, orys, týrik jәne t.b. tilderge mashyqtanyp, kýni erteng últ tuyndylarynyng ýzdigin sapaly audaratyn bolar edi.
“Ádebiyeti men óneri úly bolmaghan” (Gh.Mýsirepov) elding ózi de úly bola almaytyny biz aitpasaq ta belgili ghoy.
Taghy bir jauap bere ketetin mәsele – teatr salasyna jogharghy basshylyq tarapynan yqylas qanday? Bizdinshe, biylik tarapynan teatrlar qysym kórip jatqan joq. Tipti, “bolsa bolsyn, bolmasa qoysyn” degen nemqúraydylyq ta bayqalghan emes. Ásirese, jergilikti jerler¬degi teatrlar tolyq erkindikte júmys istep otyrghanyn aitugha tiyispiz. Tipti olardyng basshy¬lary “bizge joghary jaqtyng nús¬qauy kerek emes, neni sahnalay¬tynymyzdy ózimiz bilemiz” degen sózdi jii aitady desem, osynday ózimbilemdilikting sal¬darynan birqatar oblystardaghy drama teatrlarynyng reper¬tuarlary kórkemdik jaghynan tómendep barady. Olardy әli de bolsa ústap túrghan – әlemdik klassika! Ony mýlde sahnalau kerek emes desek, onda qatelikke úrynar edik. Alayda, әr elding teatry eng aldymen óz júrty mәdeniyetining nasihatshysy boluy kerek ekenin esten shygharmaghan jón.
Áriyne, jergilikti jerlerdegi drama teatrlarynda kóbine-kóp kәsiby rejisser de, bilikti akter de jetispey jatqany jasyryn emes. Ony da kýn tәrtibine myqtap qoymay bolmaydy. Bizdegi óner akademiyasynda oqyp jatqan jas talanttar osy olqylyqtyng ornyn tezirek toltyruy qajet-aq.
Dramaturgti qamshylaytyn da, shyndaytyn da – eng aldymen rejisser! Rejisserding jan dýniyesinde toqmeyilsu bayqalsa,  onyng ruhany toqyraghany.
Býgingi tanda, qúdaygha shýkir, elimizding týkpir-týkpirindegi drama teatrlarynda tәjiriybesi de, talanty da tolysqan, ónerge shyn jany ashityn rejisserler barshylyq ekenin de aitugha tiyispiz. Almaty men Astanadaghy E.Obaev, J.Had¬jiyev, Á.Rahimov, N.Jaqypbaev¬tardy aitpaghanda, Pavlodardaghy Ersayyn Tәpenov, Qyzylordadaghy Húseyin Temirov, Týrkistandaghy Erghaly Orazymbetov, Taldyqorghan¬daghy Múrat Ahmanov, Atyraudaghy Shapay Zúlqashev, Tarazdaghy Quandyq Qasymov, t.b. rejisserler әli de el jýregine jetetin jaqsy qoyylymdar syilaytynyna senim mol. Tek olardyng shygharmashylyq izdenuine meylinshe jol ashylghan ba degen saual aldymyzdy kes-kesteydi.
Sózding toqeter týiini – HHI ghasyrdaghy qazaq teatr óneri óz dәuirinin, óz kezenining ýni bola bilui kerek. Ol últty úiystyrugha, el men eldi tabystyrugha hәm júrtshylyq jýregine jylylyq núryn qúigha qyzmet etkeni abzal. Solay boluy tiyis te.
Tayauda Elbasymyz N.Nazarbaev¬tyng Almatyda M.ng.Lermontov atyndaghy orys drama teatrynda bolyp, últ teatrlarynyng aldynda túrghan býgingi keleli mindetteri turaly aghynan jaryla aitqany ózimizge belgili. Endeshe, sol mindetterdi oryndaugha, teatr salasyndaghy olqylyqtardy bәrimiz birigip sheshuge tiyispiz.
Endeshe, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng kezekti plenumy osy dramaturgiya problemalaryna arnalyp ótkizgeli otyrghany da kónilge quanysh úyalatady.

 

“Egemen Qazaqstan” gazeti №184-187 (25584) 27 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458