Nazar audarynyz!

"Abay.kz" aqparattyq portalynyng alghashqy respublikalyq internet-konferensiyasy!

«abai.kz» aqparttyq portalynyng klub mýsheleri men oqyrmandaryna «Talqy forum» tarauy arqyly «elimizge tanymal qanday túlghamen súhbat jasap, internet-konferensiya ótkizsek bolady?» degen saual joldaghanbyz. Kópshilik memlekettik tildi damytu preziydenttik qorynyng diyrektory Berik Ábdighaliyevpen әngimelesudi úighardy. Sol úigharymgha oray Berik myrzamen ashyq súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Memlekettik tilding janashyry bolyp siz kelgende «jigerli jastar bir jaqsylyq әkeler!» dep quanghan edik. Alayda, biylikte komanda degen bar emes pe? Siz de bir komandagha kirip ketip, Elbasymyzdy, biylikti madaqtap shygha kelmeysiz be?

Nazar audarynyz!

"Abay.kz" aqparattyq portalynyng alghashqy respublikalyq internet-konferensiyasy!

«abai.kz» aqparttyq portalynyng klub mýsheleri men oqyrmandaryna «Talqy forum» tarauy arqyly «elimizge tanymal qanday túlghamen súhbat jasap, internet-konferensiya ótkizsek bolady?» degen saual joldaghanbyz. Kópshilik memlekettik tildi damytu preziydenttik qorynyng diyrektory Berik Ábdighaliyevpen әngimelesudi úighardy. Sol úigharymgha oray Berik myrzamen ashyq súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Memlekettik tilding janashyry bolyp siz kelgende «jigerli jastar bir jaqsylyq әkeler!» dep quanghan edik. Alayda, biylikte komanda degen bar emes pe? Siz de bir komandagha kirip ketip, Elbasymyzdy, biylikti madaqtap shygha kelmeysiz be?

Berik Ábdighaliyev: Preziydentke qatysty kóptegen madaq pen odanyng aityluy jәne ol kisini úlyqtaugha baghyttalghan kóptegen jobalardyng úsynyluyn men bir ghana túlghanyng negizinde qúrylghan sayasy jýie men sol túlghagha qatysty nasihattyn, aqparatty sayasattyng tym kóptigi dep sanaymyn. Biz әli kýnge deyin preziydenttik saylaudyng jeteginen shygha almay jýrgen siyaqtymyz. Mәselen, teledidar kórip otyrsanyz, Qazaqstanda juyq arada preziydenttik saylau ótetin siyaqty oida qalasyz. Tipti saylau jýrip jatqan siyaqty seziledi. Elbasynyng júmysyn asyra siltep kórsetu – jeke basqa tabynudyng alghysharty dep sanaymyn. Eger dәl osy qaghidany ústanyp jýre beretin bolsaq, jeke basqa tabynudyng jolynan basqa esh shara atqara almaytyn bolamyz. Áriyne, preziydentting qazaq últynyng damuyna qosatyn kýsh-quaty úshan-teniz. Býgin búl kisi biylik basynda otyrghan kezde qazaq últynyn, qazaq tilining mәselesin sheship almasaq, opyq jep qaluymyz mýmkin degen oy mazalaydy meni. Bәlkim qatelesetin shygharmyn, erteng biylikke basqa adam kelse, búl mәseleler keyinge ysyrylyp qala ma degen qauip bar. Sebebi, dәl býgin elbasynyng kim-kimge de sózi ótedi. Ásirese, ózge últ ókilderine preziydentting sózi ótimdi-aq. «Aynalayyn, sender endi qazaq tilin ýireninder» dese barlyghy qazaq tili sabaghyna jýgirgeli túr. Al kelesi preziydent «eldegi tatulyqty saqtaymyn», «ózge últ ókilderining kónilin tabamyn» dep últtyq sayasatty búryshqa qoya túruy ghajap emes.  Kónilimde jýrgen bir kýdikti aitayyn: kelesi preziydenttik oryntaq ýshingi sayasy kýreske qazaq mәselesin kóterip shyghatyn adam az bolady. Búl qazaqy túlghalar joq degen týsinik tudyrmauy kerek. Árbir jana túlgha ózin jalpy qazaqstandyq basshy retinde kórsetkisi keledi. Sondyqtan, qazaq tilining býgingi jaghdayyn da sayasilandyrghysy kelmeui mýmkin. Sondyqtan ózi túrghan kezde últtyq mәselelerimizdi tezdetip sheshim alghanymyz abzal bolar edi.

Maghan bireu: «til – dep kýresken adam eshqashan óspeydi, әne Múhtar Shahanovtyng ózi «dalada» qaldy» degen edi. Memlekettik tildi qoldau qoryna kelgeniniz karieranyzgha keri әser etken joq pa?

Berik Ábdighaliyev: Memlekettik til men últtyq jobalaryma ziyan tiygizetin karieranyng maghan bes tiyndyq qúny joq! Memlekettik tildi ayaqasty etetin, últtyq jobalardy qoldamaytyn jerge men barmaymyn.

Berik myrza! Qazaqstanda naghyz oppazisiya bar degenge senesiz be? Bizdegi oppozisiyanyng barlyghy biylikting «tynshylary» sekildi.

Berik Ábdighaliyev: Biylikke jau retinde qarau jón emes. Biylik pen oppozisiyany maydan dalasynda bir-birimen soghysyp jýrgen eki jaq dep qarastyrugha әste bolmaydy. Biylikti oppozisiyasyz-aq ózgertuge bolady. Eger qazaq qoghamy men ziyaly qauym úiymdasa bilse. Mәselen, ziyaly qauym bas bolyp býkil qazaq biylikten qazaq tilin shyn mәnindegi memlekettik til dengeyine kóterudi talap etse. Sonda ghana biylik búqaramen sanasady. Biylik amalsyz kýshtini moyyndaydy.
Oppozisiyada jýrgen qauym eriksiz biylikpen júmys isteuge mәjbýr. Mәselen, olardyng ókilderi parlementke baruy ýshin mindetti týrde biylikpen kelissóz jýrgizuleri kerek. Óitkeni, bizde shynayy, әdiletti saylau ótpeydi. Saylaudyng nәtiyjesi biylikting qalauymen jariyalanady. Eger bizding oppozisiya Resey ýkimetimen, Qytay biyligimen ymyralasyp, últqa qauipti kelissóz jýrgizse, sonda olardy men «tynshylar» der edim. Al óz biyligimiz – ózimiz saylaghan biylik. Eger búl bizding biylik emes desek, kóshege shyghyp, mitingi ótkizip,  dәleldep kórseteyik. Bizding oppozisiyany ózdiginen әlsiz dey almaymyn, biylikting tayaghynan jәne jappay halyqtyng qoldauynyng joqtyghynan әlsiz bolyp túr. Sondyqtan týnilgen oppozisiya óz jobalaryn jýzege asyru ýshin eriksiz biylikpen ymyralasugha mәjbýr. Elge qyzmet kórsetu ýshin biylikting qolymen júmys isteytin jolgha baryp otyr.

Sizding qazirgi júmysynyzdyng jemisin qashan kóre alamyz?

Berik Ábdighaliyev: Memlekettik tildi damytu qory atqaratyn júmys qalmay qalghan kezde...
Ázirge qor atqarugha tiyis júmys kóp. Qor júmysynyng jemisin kóru ýshin belgili bir kýndi kýtuding qajeti joq.

Súraqtardy qoyghan:
Esenbek Sanatúly, Pavlodar

Sizding mekemege baryp, sizben jeke jolyghugha bola ma? Mening tildi damytu jónindegi birneshe ózinizge aitar úsynystarym bar edi?
Nazym, Astana qalasy

Berik Ábdighaliyev: Bolady. +7(7172) 74-29-92 nemese 74-36-97 telefondaryna habarlasynyz. Internetke kiru mýmkindiginiz bolsa, qordyn  www.qazaq-found.kz sayty arqyly mәlimet ala alasyz. Bizding qordyng negizgi mindeti – qoghamnyng qolyndaghy osynday jobalarmen ainalysu.

Berik agha! Sizding últtyq telearnalargha kóniliniz tol ma? Óziniz qay telearnalardy, onyng ishinde qay baghdarlamalardy kóresiz? Qazaqting qay telejurnalisterin erekshe atar ediniz? Qazaqtildi habarlardy týn ishinde kórsetu ýrdisinen qashan arylamyz?
Serik, Qyzylorda

Berik Ábdighaliyev: Telearnagha kónil tolmaydy desem әbestik bolar. Otandyq telearnalardyng kóbisin qaraymyn. Negizigen «Qazaqstan» últtyq arnasy men «Habar» arnasyn kóbirek qaraymyn. Sonymen qatar «Astana», «Era TV» telearnalarynda da qyzyqty jobalar joq emes. «Habarlyq» jas jigitterding jasap jatqan baghdarlamalary tartymdy shyghyp jýr. Mәselen, «Tarazy», «Biz aitsaq...» degen syndy. «Qazaqstan» últtyq arnasyndaghy keybir baghdarlamalar da kónilimnen shyghady. Mәselen, «Kókpar» baghdarlamasynyng kóterip jýrgen taqyryptary auqymdy. Búlar últtyng damuyna ýles qosatyn baghdarlamalar dep sanaymyn. Óitkeni olar últtyq pikir-talasty damytyp jatyr.. Osy telearnalar men Qazaq radiosy jәne Shalqar radiosyn múqiyat tyndaghan ózge últ ókilderi «búlar naghyz últshyldar eken ghoy» dep narazy boluy mýmkin. Múnyng kez kelgeni últty damytatyn baghdarlamalar dep baghamdaymyn. Sondyqtan qazaq televiziyasynda, qazaq radiosynda júmys istep jýrgen qyz-jigitterge eshkimnen qoryqpay, eshteneden taysalmay qazaqtyng mýddesi jolynda júmys istey berinizder degim keledi.

Berik myrza! Bizding aimaqta orystildi ataular syqyp túr. Solardyng atyn ózgertuge degen әkimshilikting esh qúlqy joq. Qaydaghy bir әgimelerdi aitady. Ótkende elbasymyz aityp qalyp edi, jergilikti halyq qarsy bolmasa, men qarsy emespin dep. Sonda qalamyzdyng atyn ózgertu ýshin ne isteuge bolady? Qashanghy kýtip otyra beremiz? Siz biylikte jýrsiz ghoy. Osylardy jogharygha nege aitpaysyz?
Janaydar Espenbet, Qyzyljar qalasy

Berik Ábdighaliyev: Mening týsingenim, Qyzyljar atyn janghyrtugha jergilikti basshylyq pen halyqtyng qarsylyghy joq. Biraq onyng óz joly bar. Ol ýshin qalalyq jәne oblystyq mәslihat deputattaryn jigerli, últtyq ruhy bar jandarmen tolyqtyru kerek. Áriyne qazir mәslihattar әkimning aitqanymen jýredi. Biraq mәslihattaghy qazaqtardyng sany kóbeymey is bitpeydi. Sondyqtan osy baghytta júmys jýrgizu kerek. Qyzyljardyng basyndaghy qayghy Pavlodargha, Oralgha da qatysty. Biraq Oral óz mәselesin sheshti. Oraldyqtar qazaq sanynyng kóptigin paydalanyp búrynnan qordalanyp qalghan últtyq mәselelerdi ong sheship aldy. Orysy kóp Selinogradty da Aqmola dep ózgerttik qoy. Bas jarylyp, kóz shyqqan joq. Sondyqtan olar bizding qaymyghyp túrghanymyzdy bilse kýsheyip alady. Biz olargha kýshti ekenimizdi, bilikti ekenimizdi kórseteyik.

Beke! Sәlemetsiz be! Mening mynaday saualdarym bar edi.
Býgingi kýni últ sahnasynda jýrgen jas buyn men agha buyn arasynda belgili bir “qaqtyghys” bar siyaqty. Ótkende “Jas Alash” gazetining betinde Múhtar Shahanov aghamyzdy qorghaghan, sizdi dattaghan bir top maqala jaryq kórdi. Soghan qanday bagha berer ediniz?
Dinislam

Qazaq bolu degendi qalay týsinesiz? Onyng sharttary qanday dep oilaysyz? “Qazaq últy” men “qazaqstandyq últ” degen mәselelerge kózqarasynyz qanday?
Dәuletkerey, Atyrau

Berik Ábdighaliyev: Osy mazmúndas birneshe súraq qoyylghan eken, barlyghyna ortaq bolsyn, bir jauap bereyin. Maghan qatysty «Jas Alash» gazetindegi maqalalar toptamasy arqyly Múhtar Shahanov bastaghan aghalarym «adasyp» jýrgen meni jónge salghysy kelipti. Onysyna rahmet! Biraq úryp jónge salsa da, úrsyp «tәrbiyelese» de kóner edik. Qaraday jala jauyp tәrbie bergisi keletinine qayranmyn. Ókinishke qaray bizde últtyq kýresting dәstýri men mәdeniyeti ýzilip qalghan. Mәselen, «Alashty» alayyq. Kommunistik biylikting astynda alashtyqtar últtyq kýresting ýsh jolyn tandady. Birinshi, Álihan Bókeyhan bastaghan top biylikpen qarsylaspay, kerisinshe ymyralasyp aghartushylyqpen, halyqtyng sauatyn ashumen ainalysty. Alashtyqtardyng kóbisi osy joldy tandady. Ekinshi, Ahmet Baytúrsynov bastaghan bir top ziyaly qauym kenes ókimeti arqyly qazaqqa qyzmet etudi kózdedi. Búlar keyingi buyngha jol ashyp ketti. Smaghúl Sәduaqasov, Múhtar Áuezov syndy jastargha ýlgi kórsetti, jolgha saldy. Búlardyng da taghdyry keshikpey tәlkekke týsti. Qudalandy, atyldy. Ýshinshi, Otynshy Áljanov, Mústafa Shoqay, Rayymjan Mәrsek siyaqty ziyaly qauym qaru alyp kommunistermen soghysudy qalady. Olar da osy jolda qúrban boldy. Biraq ýsh top ta bir-birin satqynsyng nemese opasyzsyng dep aiyptaghan emes. Ýsheui de últ ýshin qyzmet etip jatqanyn ishtey týsingen siyaqty. Búl ziyalylyq últtyq kýresting zaman talabyna say strategiyalyq-taktikalyq baghdarlamasynyng qabyldanghanyn dәleldeydi. Al býgin biz kóp nәrseni jete týsine bermey bir-birimizdi túra aiyptay jónelemiz. Búl tek «Jas Alash» gazetinde maghan qatysty jaryq kórgen maqalalargha ghana baylanysty emes. Odan búryn da yryn-jyryng bolghan әngime. Bir-birin aiyptau, bir-birin joqqa shygharu. «Azat», «Jeltoqsan» syndy kóptegen qozghalystar, úiymdar bir-birimen alysyp aqyry sayda sany, qúmda izi qalmady. Qazir últtyq jobalardy damytatyn eshqanday sayasy kýshterding baryn sezip túrghan joqpyn. Búl birlikting joqtyghynda emes, últtyq kýres jýrgizu mәdeniyetining qalyptaspaghanynda dep bilemin.
Orys otarshyldarynyng aidap salu әdisi qanymyzgha sinip ketkeni sonshalyq, tisimizdi shyqyrlatyp bir-birimizdi shaynap tastaugha dayyn túramyz. Shyntuaytyna kelsek bizding birimizdi-birimgze aidap salyp otyrghan eshkim joq qazir. Sonda da biz bir-birimizdi úryp tastaghymyz, joqqa shygharyp tastaghymyz kelip túrady. Búghan eki jaq ta, biylik te, irgemizding býlingenin qalaytyn syrtqy kýshter de mýddeli boluy mýmkin. Aghalarym, «Jas Alash» gazeti arqyly jaghadan almay, bir-birimizge sýienish bolsaq netti?! Múhtar Shahanov aghamyzdyng til ýshin shyryldap aiqaygha basuy bizge jol ashyp beretin edi. Múhannyng dabylynan keyin bizding jobalyrymyzgha onay jol ashylatyn.  Áriyne, Shahanovtyng tilge kórsetken enbegi zor. Alayda aghalarymnyng taktikalyq joly basqa da, meniki ózgeshe. Týpkilikti maqsatymyz bizdi biriktirui kerek edi. Ókinishke qaray aramyzda týsinbeushilik bar. Qalay desek te men «Jas Alash» gazetine rizashylyghymdy bildiremin. Óitkeni, alty bet gazetting bes beti odan erterek shyqqan mening «Keng bolayyq» maqalama júrttyng qyzyghushylyghyn tughyzdy. Osy maqalany aiyptaghan bir jaqty dýniyelerdi oqyghan oqyrman «Keng bolayyqty» izdeuge kóshti. Áriyne, mening búl maqalamda «qazaqstandyq últ» degen týsinik joq. Kerisinshe men búl maqalany qazaqtyng imperiyalyq jobasy retinde úsynghanmyn. Ony týsingender – týsindi, týsinbegender – týsinbedi. Árkim óz dengeyine, óresine, shamasyna qaray týsiner. Mening jobamnyng týbinde qazaqtyng azamattyq últshyldyghy jatyr. Búl últshyldyq týbinde barlyghyn qazaq qyldyru degenge kelip sayady. Árbir Qazaqstannyng azamaty – qazaq. Qalanyz, qalamanyz, týbi osylay bolady. Ol ýshin dәl qazir bizge tútastyq qajet. Qazaq pen ózge últ ókilderin biriktiretin eng birinshi qúral – qazaq tili. Qazaqsha sóilegen olar erteng ózderin qazaqpyz deuden arlanbaydy. Osylay biz әueli olardy qazaqylandyrudyng jolyn oilastyruymyz kerek. Múny «qazaqstandyq últ» dep týsinu dúrys emes. Qazaqtyng tóniregine ózgelerdi tarta bereyik. Olar qazaqsha sóilesin. Búl jobany tek qazaq jýzege asyra almaydy. Qazaqpen birge jasap kele jatqan ózge últ ókilderimen birlese istey alamyz. «Sizder qazaq tilin ýireninizder, týbi әrbir qazaqstandyq qazaq atanady» degen úghymdy nasihattay beruimiz kerek. Al dәl býgin ózimizdi qazaq dedik. Basqalardy kim deymiz? Olar qazaqstandyq. Qazaq jәne basqalar dep aita almaymyz ghoy. Qazaq jәne qazaqstandyq. Búl – әzirshe atau. Týbi qazaq bolady.
Eger «Qazaqstandyq últ» sayasaty myna ómirde bar bolyp, naqty jýzege asyp jatsa jәne ol qazaq últyn joqqa shygharatyn bolsa, men búl jobagha týbegeyli qarsymyn.

Jaqynda «Jas Alash» gazetining bes betinde Siz qoldap jýrgen «qazaqstandyq últ» sayasatyna qarsy materialdar jariyalandy. Ashyghyn aitsaq, búl jariyalanghan maqalalar Sizding «Keng bolayyq» atty maqalanyzgha narazylyghyn bildirgen oqyrmandarymyzdyng hatynyng onnan biri ghana. «Qazaqstandyq últ» sayasatyna qoghamdyq pikirding qarsylyghy qatty. Siz óz qatenizdi týsindiniz be? «Qazaqstandyq últ» sayasatyn әli qoldaysyz ba?
Janbolat Mamay, «Jas Alash» gazeti

Berik Ábdighaliyev: Men qatemdi týsindim. Men búl oiymdy kenirek әri kóbirek aituym kerek eken. Ózimning qazaqy imperiyalyq, azamattyq-últshyldyq jobamdy bәrine týsinikti etip aituym kerek edi. Eger qazaq qoghamynyng bir bóligi mening sol oiymdy týsinbese – sol mening qateligim. Janbolat, sol qalyng oqyrmannan kelip týsken  hattardyng «onnan toghyzyn» mening meken-jayyma salyp jibersen, qateligimdi tolyq týsinuge kómegi tiyip qalar dep oilaymyn.

Berik myrza! Sәlemetsiz be! Mening sizge birneshe súraghym bar.
Birinshi. Siz ben Múhtar Shahanov ekeuinizding arasyndaghy daudyng shyghuy neden? Búl adam men adam arasyndaghy aiqas pa, әlde buynaralyq tartys pa? "Jas Alash" gazetinde óziniz turaly bir emes, bes bettik materialdardyng toptamasy shyqty. Soghan qalay bagha beresiz?
"Qazaq últy" men "qazaqstandyq últ" degen súraqtar jóninde әngime órship ketti. Siz naqty qanday pozisiyany ústanasyz? Sizding ústanym Múhtar Shahanov aghamyz bastaghan toptyng ústanymynan nesimen erekshelenedi?
Rahmet.
Azamat Mendiqúlov

Berik Ábdighaliyev: Múhtar Shahanovtyng deputat kezinde qazaq tiline mol qarajat bóldiru isinde kóp júmys atqarghanyn jaqsy bilemiz. Osy kisining arqasynda 100 mln.-nan 1 mlrd. tengege deyin jetti. Enbek – enbek. Ókinishke qaray ol kisi qazir deputat emes. Eger deputat bolsa, Aldan Smayl, Bekbolat Tileuhan aghalarymyz siyaqty qazaq mýddesine qyzmet ete berer edi.
Bizding aramyzdaghy әngime adam arasyndaghy aiqas emes. Men ol kisini qúrmetteymin, syilaymyn. Úrysqany da, úrghany da maghan mayday jaghady.
«Jas Alash» maghan jala japsa da, maqalamdy nasihattaghany ýshin rizamyn. Qúday sózim, «qazaqstandyq últ» degen mening qaghidam joq. Tek onday úran ghana bar. Qazaqstandyq – qazaq boludyng alghysharty. Qazaqstandyqtardy qazaq boldyrudyng bir joly – qazaq tili. Tilden de basqa joly bar. Ony da qoldanuymyz kerek. Ony súhbattarymda, maqalalarymda aityp jýrmin. Qaytalamay-aq qoyayyn.
Qazaqty – qazaq deymiz. Al ózgelerdi qazaqstandyqtar deymiz. Endi qazaqstandyqtardy birtindep qazaq qyla beruimiz kerek. Mening azamattyq últshyldyq dep otyrghanym - osy. Bolashaqta Qazaqstannyng әr azamaty tegine qaramay qazaq boluy kerek. Solay bolady da. Búl turasynda men «Jas Alash» gazetining betinde jariyalanghan «Qazaq missiyasy» (Qazaq últynyng jandandyru tújyrymdamasy)  jobamda tolyqtay bayandaghan bolatynmyn.

(Internet konferensiya barysyndaghy súhbattyng jalghasyn erteng oqisyzdar)