Álemge tanymal әzirbayjan klassiygi Ýzeyir Ghadjybekovting әigili “Arshyn mal alan” muzykalyq komediyasynyng sonau 1913 jyldan beri sahnada әbden tú¬raq¬tap qalghany ónersýier qauymgha belgili. Onyng elimizdegi repertuarlyq sapary 1934 jyldan bastalady. Akademiyalyq drama teatrynda jaqynda ghana túsaukeseri ótken spektakli¬ding Almatyda túnghysh qoyyluy. Jәne búl – teatrdyng shyn maghynasynda kórkemdik qúbylys dәrejesine kóterilgen shygharmalyq tabysy. Muzykalyq piesagha ózindik oi-týsinigimen, sahnalyq sheshimimen, kókirek kóregendigimen, ózindik stiylimen kelgen qoiyshy rejisser Túnghyshbay Jamanqúlovtyng tynymsyz enbe¬gining nәtiyjesi.
Qoyylym oqighasynyng ótetin orny men syrtqy beynesin su¬retshi E.Túyaqov rejissermen oy qabystyra otyryp, beyneli shygharypty. Sahnanyng eki jaq qap¬talyna ornalasqan bay saudager ýiining balkondary men ortadaghy oqigha ótetin kenistik akterlerding әreket jasauyna óte ynghayly qa¬rastyrylghan. Sahna týkpirindegi sol kezenning arhiytekturalyq stiylin elestetetin kóne Bakuding kórinisi de qoyylym oqighasyna say jasalynghan. Osylay sahna¬lyq atmosferada ótetin oryndau¬shy¬lar óneri ózining bar bolmy¬sy¬men spektakliding kórkemdik hәm iydeyalyq mazmúnyn aiqyn¬day týsken.

Álemge tanymal әzirbayjan klassiygi Ýzeyir Ghadjybekovting әigili “Arshyn mal alan” muzykalyq komediyasynyng sonau 1913 jyldan beri sahnada әbden tú¬raq¬tap qalghany ónersýier qauymgha belgili. Onyng elimizdegi repertuarlyq sapary 1934 jyldan bastalady. Akademiyalyq drama teatrynda jaqynda ghana túsaukeseri ótken spektakli¬ding Almatyda túnghysh qoyyluy. Jәne búl – teatrdyng shyn maghynasynda kórkemdik qúbylys dәrejesine kóterilgen shygharmalyq tabysy. Muzykalyq piesagha ózindik oi-týsinigimen, sahnalyq sheshimimen, kókirek kóregendigimen, ózindik stiylimen kelgen qoiyshy rejisser Túnghyshbay Jamanqúlovtyng tynymsyz enbe¬gining nәtiyjesi.
Qoyylym oqighasynyng ótetin orny men syrtqy beynesin su¬retshi E.Túyaqov rejissermen oy qabystyra otyryp, beyneli shygharypty. Sahnanyng eki jaq qap¬talyna ornalasqan bay saudager ýiining balkondary men ortadaghy oqigha ótetin kenistik akterlerding әreket jasauyna óte ynghayly qa¬rastyrylghan. Sahna týkpirindegi sol kezenning arhiytekturalyq stiylin elestetetin kóne Bakuding kórinisi de qoyylym oqighasyna say jasalynghan. Osylay sahna¬lyq atmosferada ótetin oryndau¬shy¬lar óneri ózining bar bolmy¬sy¬men spektakliding kórkemdik hәm iydeyalyq mazmúnyn aiqyn¬day týsken.
Eline әigili saudagerding jas myrzasy Ásker 28-ge kelgende ýi¬lenu niyetimen bolashaq jaryn kózimen kórip, has súludy tanda¬maq boluy san qily әreket ar¬qy¬ly tútasyp, spektakliding júlyny bolyp tartylghan. Osyghan oray әreketke aralasatyn segiz keyipker Áskerding tónireginen órbiytin kýlkili oqighalargha eriksiz aralasyp, qoyylymnyng kórkem¬dik sipatyn ashady. Sol segizding bastysy – Ásker ata-baba dәstýrining búl niyetine túsau bolaryn ishtey sezgendikten, óz múratyna jetetin ózge amaldy qarastyrady. Onyng kónilin aulaghan naghashy apasy Jihannyng qosqan aqyly múnyng kónil-kýy arpaly¬syn terendete týsedi. Osylay jan kýizelisine týsken Áskerding rólin talantty akter Erlan Bilәlov tereng týsinip, jas myrzanyng ishki múnyn sheberlikpen ashqan. Akterding ke¬listi oryndaghan әni men qimyl-qozghalysy da kónil hoshy qash¬qan jannyng mahabbat kýize¬lisin tebi¬renispen qapysyz jetki¬zedi. Syr¬las dosy Sýleyman Ar¬shyn malshy (kóshe qydyryp sauda jasaytyn adam) keypine ene túrudy úsyn¬ghan¬da tandanys pen quanyshqa týsetin sәti eriksiz kýlki tudyrady. Sýley¬man rólindegi J.Sadyrbaev¬tyng óti¬rik-shyny aralas ótkir sózi Áskerdi ýiirip әketedi.
Sahnadaghy tartystyng óristep, barlyq keyipkerlerding әreketke eriksiz aralasuyna mәjbýr etetin keyipker – Súltanbek. Sahnalyq keskin-kelbeti molynan pishilgen osy beynening bitim bolmysyn akter T.Aralbay tolyq ashqan. Qúday qos¬qan qosaghynan aiyrylghan ol qyzy Gýlchahra men jiyeni Ásiyany qútty jerine qondyryp, ebin tauyp ózi de bir jibi týzu әielge ýilenip aludy oilaydy. Mine, osy ishki oiyna baylanysty onyng sahnalyq әreketi tamasha oilastyrylghan. Dәu¬letimen ataghy shyqqan bedeldi sau¬dager qyzyn jas әri bay kópes Áskerge bermekshi, al Gýlchahranyng kónili Arshyn malshyda. Shym-shytyryq kýlkili oqigha sahnada komediyalyq sipatqa say rejiys¬serlik tapqyrlyqpen sheshilgen. Oryndaushylar rejisser oiyn birden ilip әketip, oinaqy impro¬vizasiya әdisimen kórermen yqyla¬syn ózine audaryp әketedi. Aralbay somdaghan Súltanbek adamyna qaray qarym-qatynas jasaytyn, ózinen tómengilerge pandana qarap kókire¬gin kerse, ózimen terezesi teng qalta¬lylarmen basqasha qarym-qatynas jasaydy. Oqighanyng damuyna qaray onyng ózgerip otyratyn minez erek¬sheligin akter jan-jaqty asha bil¬gen. Qyzynyng manayyna juyt¬qysy kelmeytin Arshyn malshygha ashugha minip, qyr kórsetse, Jiy¬han¬dy kórgende auzyn ashyp anyryp, týsim be, ónim be degendey tanghal¬ghanyn jasyra almay qalady. Kóp¬ten armandap jýrgen adamnyng ózi¬ning aulasynda kezikken Súltanbek odan әri tótesinen basady. Áyelding kórki kónilinen shyqqan ol, Ar¬shyn malshygha jabysyp, apasyn ózine kýieuge berip, tuysqan bolu¬dy úsynady. Arshyn malshy kelis¬ken ynghay tanytyp, syigha syi, sen Gýlchahrany maghan beresing degende Súltanbek – Aralbay ot basyp alghanday yrshyp týsedi. Kelisti by men tamasha әn de osy kórinister¬ding kórkemdik mazmúnyn tolyqtyra týsedi. Onyng ýstine Gh.Ábdinәbiye¬vanyng Jihany jarqyldaghan ashyq, әn men biydin, әzil-ospaqtyng asta¬ry¬men Súltanbekting úsynysyna ishtey ket әri emestigin anghartuy qoyylymnyng kórkemdigin asha týsken.
Sahnada ótip jatqan kýlkili oqiy¬ghalardyng úiytqysy bolghan Gýl¬chah¬ra men Ásiyanyng beyneleri de teatrdyng jetekshi aktrisalary Dәriya Jýsip pen Danagýl Temir¬súl¬tanovanyng oryndauynda qoyy¬lymnyng ajaryn odan әri asha tý¬sedi. Ýnemi birge әreket jasaytyn, birining syryn biri qas pen qabaqtan úghysatyn jandardyng beyneleri óne¬rining ózgeshelikterine qaray da¬ra kórinedi. Gýlchahra – úyandau, syryn asha bermeytin, Arshyn malshyny kezdestirgen taghdyryna ishtey riza, mahabbatynyng múrat-maqsatyna jetu ýshin dәstýrli jol¬dy attap ketuge dayyn jan.
D.Temirsúltanova oinaghan Ásiya róli de – qoyylymnyng akterlik jetistikterining biri. Múnyng boy¬jet¬keni manayynda ótip jatqan ómirlik qúbylystargha ózinshe ara¬lasyp, ishki esebin týgendep jýredi. Kelip-ketip jýrgen er-azamattargha syr aldyrmay, óz oiyn sezdirmey barlauy da sonan. Ol Gýlchahra men Áskerding mahabbatyna qyzygha da qyzghana qaraydy. Sýleymangha kóz qiyghyn tastap, qylymsyghan qyly¬ghymen arbauy – kimning bolsa da erkin eriksiz eritip әketetin qyz na¬zy. Sonymen birge, ol tóniregin¬de¬gilermen ózin qalay ústaudy bile¬tin, júrttyng bәrine iyile bermeytin, birde jonyn berip, al keyde tәlim¬sy qarauy osy minezining kórinisi. D.Temirsúltanova – sóz asta¬ry¬na, mәn-maghynasyna, sonan tuyn¬¬daytyn әreketke erekshe mәn beretin aktrisa.
Sahnadaghy oqighagha erekshe tynys, әreketke tyng boyau berip jelpip otyratyn daryndy ak¬trisa Sh.Asqarova oryndaghan Tel¬ly róli de –qoyylymnyng shy¬nayy jetistigi. Búl ýy qyz¬met¬keri bolghanmen, Súltanbekke kelip-ketetin qonaqtardyng әleu¬mettik orny men salmaghyn osy Telliyding tynymsyz jýgirisi men esik ashuynan da angharugha bola¬dy.
Ý.Ghadjybekovting muzykaly pie¬sasy erterekte әzirbayjan sah¬na¬syna qoyylghan. Sol kezdegi muzyka men әnning oryndalu tәsi¬li býgingi zamangha say kelmeytini aitpasa da belgili. Osyghan oray shygharmanyng muzy¬kasyn óndep, әri sýiemeldeuin zamanauy lep¬pen ózgertken ta¬lant¬ty jas kom¬pozitor Arman Dýisenov qoyy¬lym¬gha tyng әuen, kórkemdik sipat bergen. Spek¬takli¬ding últtyq hәm janrlyq erekshelikterin kәsiby dengeyde ashu maqsatymen rejiys¬ser әzir¬bayjan muzykasy men әuenderine Rahim Kýliyevti ke¬nesshi etip sha¬qyrtypty. Vokali¬dyq dayyn¬dyqqa tartylghan әnshi Ghafiz Esi¬movtin, sonday-aq jәne balet¬meyster, konsertmeys¬ter¬lerding qoltanbalary qoyylym¬nyng ajaryn asha týsken.
Spektakliding taghy bir jana¬lyghy – keyipkerlerding sahnalyq kiyim-keshegining shygharma mazmú¬ny¬na say tizilui, oryndaushy¬lar¬dyng qimyl-qozghalysyna ynghay¬ly kelui. Áriyne, múnyng bәri rejisserding kóregendigi men es¬te¬tikalyq talgham-týsinigining jo¬gharylyghyn anghartyp túr.
Múnan búryn qoyylghan “To¬miriys”, “Qazaqtar” spektak¬lideri T.Jamanqúlovtyng beldi ak¬ter ghana emes, rejissura sala¬syn¬da da belgili bir biyikke jet¬kenin kórsetedi. Myna qoyylym onyng rejissura ónerindegi tyng belesi.

Avtory: Baghybek QÚNDAQBAYÚLY, ónertanu doktory.
“Egemen Qazaqstan” gazeti №184-187 (25584) 26 mamyr 2009 jyl