Qoghamdyq ózgeristermen birge  sana da tәuelsizdik aluy kerek. Osy tәuelsiz sana endigi jerde búryn qalyptasqan, bizge meylinshe qalypty jaghday siyaqty kórinip ketken jayttardy moyynday bermeydi. Onday «qalypty ýrdister» әdebiyet salasynda da az emes. Alayda biz ony osy uaqytqa deyin kemshilik dep qabyldaghan joqpyz. Sonyng bәri, týptep kelgende, sananyng qoghamgha tәueldiligining saldarynan angharylmay keldi. Aldaghy kezende kezinde bayqalmaghan әlgindey «qalypty ýrdister» kýn sanap kórinis bere bastaydy. Býgingi aitylar oidy osy túrghyda jasalghan qadamdardyng biri dep qabyldaghan jón. Sonymen...

Iliyas Jansýgirovting «Kýishi» poemasy  - qazaq halqynyng bayyrghy taza beynesin birden eske salady. Sosialistik realizm dep atalatyn jasandylyqtan irgesi alshaq, kórkem obraz, terennen syr tolghaytyn angharly filosofiyasymen dәstýrge, salt-sanagha qúrylghan búl shygharmanyng ómirshendigi de osynda.

Poemanyng sujet jelisi - han  Kenening qyzy men han auylyna qydyryp kelip jatqan sheber kýishi tónireginde órbiydi. Kýishining ónerine tәnti bolghan qyz ony әkesinen qiylyp súrap, neshe kýn, neshe týn óz ordasynda kýtedi. Aqyn jyrlaghanday:

Jútqanda aspahany sharabynan,

Kórinip jútqan sharap tamaghynan...

Qoghamdyq ózgeristermen birge  sana da tәuelsizdik aluy kerek. Osy tәuelsiz sana endigi jerde búryn qalyptasqan, bizge meylinshe qalypty jaghday siyaqty kórinip ketken jayttardy moyynday bermeydi. Onday «qalypty ýrdister» әdebiyet salasynda da az emes. Alayda biz ony osy uaqytqa deyin kemshilik dep qabyldaghan joqpyz. Sonyng bәri, týptep kelgende, sananyng qoghamgha tәueldiligining saldarynan angharylmay keldi. Aldaghy kezende kezinde bayqalmaghan әlgindey «qalypty ýrdister» kýn sanap kórinis bere bastaydy. Býgingi aitylar oidy osy túrghyda jasalghan qadamdardyng biri dep qabyldaghan jón. Sonymen...

Iliyas Jansýgirovting «Kýishi» poemasy  - qazaq halqynyng bayyrghy taza beynesin birden eske salady. Sosialistik realizm dep atalatyn jasandylyqtan irgesi alshaq, kórkem obraz, terennen syr tolghaytyn angharly filosofiyasymen dәstýrge, salt-sanagha qúrylghan búl shygharmanyng ómirshendigi de osynda.

Poemanyng sujet jelisi - han  Kenening qyzy men han auylyna qydyryp kelip jatqan sheber kýishi tónireginde órbiydi. Kýishining ónerine tәnti bolghan qyz ony әkesinen qiylyp súrap, neshe kýn, neshe týn óz ordasynda kýtedi. Aqyn jyrlaghanday:

Jútqanda aspahany sharabynan,

Kórinip jútqan sharap tamaghynan...

qyzdyn  súlulyghy kórgen jandy aqylynan aljastyratyn, hor qyzynday sipatqa ie bolsa, jigit te ózekti jandy ónerimen bauraytyn, barmaghynan bal tamghan dalanyng serisi. Ol jayly aqyn:

Su aqpay jatty toqtap arnasynda,

Qarghalar qalqyp qaldy jar basynda.

Maqúlyq jerde, kókte maujyrady,

Aynaldy aq almastar  qorghasyngha, -

dep tolghaydy. Endi ekeuining arasynda inkәrlikting oty mazdaydy. Qyz - han túqymy, jigit qaradan shyqqan óner iyesi. Jigit qyzgha qol salar bolsa, han túqymyn qorlaghan bolyp jazalanady. Qyz altyn basyn arzandatyp qaragha qosylsa, han túqymynyng sýiegine zor tanba . Osy tústa qosymsha epizod bar. Dulat ruynan shyqqan bay balasynyng han qyzyna kónili ketedi de, týn jamylyp, qyz ordasyna baspalay kirip, aram oiyn iske asyrghysy keledi. Qaharyna mingen han qyzy ertesi tentegin qolyna salmasa, dulat ruyn shappaqqa nókerlerin jinap, úrysqa dayyndalady. Sol rudyng iygi jaqsylary qyz talabyn maqúldap, bay balasynyng qylsha moynyn qylyshqa úsynady. Han túqymyn syilap, bәiek bolghan júrt yqylasyna yrza bolghan qyz suyq jýristi sumaqaydy óltirmey, at-shapan aiybyn alyp, eline qaytady.  Sodan kóp ótpey, kýishi de «esi barda elin tabady». Poema da aqyrlasady.

Gerodot jazbalarynda Saqtar  turaly kóptegen anyzdar aitylady. Sonyng birin de:

Saq sarbazdary alys elge joryqqa attanady. Sol jaulaghan elderinde kóp uaqyt túryp qalady. Kýnder óte kele tughan jer, ósken elderin saghynyp, qaytpaqqa qam jasaydy. Sol aralyqta sarbazdardyng әielderi esikte jýrgen qúl-qotandarmen  kónil qosady. Dýniyege kelgen úrpaq eseyip, el biyleydi. Elge qaytyp kele jatqan Saq jauyngerleri ózderine beymәlim sarbazdarmen, shyndyghynda qúldan tughan úldarmen betpe-bet soghys ashady. Qanday jaudan qaytpaghan Saq jauyngerleri búl sarbazdardy jene almaydy. Qylyshqa da, sadaqqa da, nayzagha da mashyqtanghan әlgi jauyngerler olardy bet qaratpaydy. Aqyry búlardyng kim ekenin  shyramytqan Saq qolbasshysy jauyngerlerine jaudy qamshymen sabaugha búiryq beredi. Janaghy bet qaratpay túrghan jauyngerler sol sәtte tús-túsqa qashady. Osylaysha, qúldyng qúl ekenin esine týsiredi.

Jogharydaghy poema men anyzdyng arasynda úlanghayyr tarihy kenistik jatsa da, últtyng ózindik kózqarasy men filosofiyasynyng birtútastyghy sanana birden sap etedi.  Sonau saqtar dәuiri men Iliyas aqyn ómir sýrgen mezgilge deyingi tarihy sabaqtastyq,  kezen-kezenimen miyanyng tamyrynday matasyp jatqandyghyn anghartady. Dәstýrding - tarihy túrghydan qalyptasqan, әleumettik normalar men is-әreketterding ólshemi ekendigin eskertedi. Úrpaq sabaqtastyghy turaly tanym nemese genealogiyalyq zerdening qalyptasuy - dala júrty ýshin er men әielding júptasuyn bio-fiziologiyalyq qúbylys retinde týsinu emes. Teksizdik - kóshpendiler tanymynda qoghamdyq ómirding ýilesimine jat jaralym,  dәstýrli qazaq qoghamynda adam sapasyna airyqsha mәn beriletini sondyqtan.  Adamnyng qoghamdyq-әleumettik óresinen góri, onyng shyqqan tegine, ata-babasyna airyqsha nazar audarylyp, solargha basymdyq sipat berilip otyrghan. Jyraular poeziyasynan osy asyl qasiyetterge qúrylghan joldardy kóbirek jolyqtyrasyz. Mysaly:

Áy, han, men aitpasam bilmeysin...

Qatyn aldyng qaradan,

Ayyryldyng handyq joradan,

El ústaytyn úl tumas,

Ayyrylar ata-múradan!

Múny nege bilmeysin?! (Asan qayghy)

nemese

Jal qúiryghy jaba dep,

Jabydan aighyr salmanyz!

Qalynmaly arzan dep,

Jaman qatyn almanyz!

Jabydan aighyr salsanyz,

Jaugha miner at tumas.

Jaman qatyn alsanyz,

Topqa kirer úl tumas...

Jamannan jaqsy tusa da,

Jaqsydan jaman tusa da,

Tartpay qoymas negizge. (Búqar Jyrau)

Jyraular poeziyasynda, sonymen qatar, tektilikke qatysty maqal-mәtelder de molynan úshyrasady.  «Tamyryna qaray bútaghy, tegine qaray úrpaghy», «tekti bilgennen ýrikpe, teksizge ainalghannan qoryq», «tenin tap ta tegin ber», «әkende joq arghymaq, sheshende joq arghymaq, saghan onay bolyp pa, biyik jardan qarghymaq», t.b. maqaldardyng barlyghy da genealogiyalyq taza sananyn, dәstýrli qazaq qoghamynda adam sapasynyn, adam tektiligining eng negizgi qúndylyq ekendigin anghartady.

Qazir bizding qoghamda boy kótergen «qúldyq sana», «últsyzdanu» sekildi ýrdisterding barlyghy kenestik iydeologiyanyng adamdardyng qúndylyqty paryqtau bolmysyn maqsatty týrde ózgertuinen, dәstýrli mәdeniyet pen qalyptasqan qaghidalardy mýddeli týrde búrmalauynan tuyndaghan qúbylys. Kenestik jýiede últty úiystyrushy eng bir jandy tetik bolyp tabylatyn dәstýr sabaqtastyghy, últtyq dýniyetanym tәrk etildi. Múnday ýrdiske moyynsúnu sol qoghamdaghy әrbir adam ýshin ómir sýruding birden-bir alghyshartyna ainaldy. Qoghamdyq oi-sanany qayta qúryp jatqan býgingi tanda, qazaq qoghamynyng ózindik sanasyn qalyptastyru - eng ózekti mәsele. Ol tәuelsiz sana - Kenes odaghy kezinde búrmalanghan tarihy shygharmalardaghy últtyq ústanymdardyng mәni men maghynasyn, tarihy túlghalardy taptyq túrghyda synar jaqtyly týsinip kele jatqan tanym qateliginen aryluymyzdy talap etedi.

1917 jylghy Qazan tónkerisinen keyin sayasy biylikti qolyna alghan kenestik jýie ózderining ústanymyna jat әdebiyet pen mәdeniyetting tamyryna balta shapty. Kenes Odaghynyng memleket ýlgisimen oghan sәikesti mәdeniyet qúrylymy da birtindep qalyptasty, әri bekemdelip ornygha bastady. Qazaq diline jat osynday ústanymgha qarsylyq tanytyp, dәstýrli qazaq qoghamyn saqtap qalugha jan-tәnimen kirisken Alash ziyalylary «iydeyasy azat bolmaghan, feodaldyq  qoghamnyng sarqynshaqtary» retinde tanylyp, repressiyagha úshyrady. Kenestik qúrylymdaghy aghartu balalar әdebiyetinen tartyp, býkil ruhany qúndylyqtardy taptyq negizde tanugha qúryldy. «Este  joq eski zamanda bir kedeyding aqylyna kórki say súlu qyzy bolypty» degen sekildi taptyq kózqarasqa aiqyn basymdylyq beriletin ertegiler oqulyqtarda әli kýnge saqtalyp keledi. Tipti Abaydyn:

«Qarasha, jeltoqsan men sol bir- eki ai,

Qystyng basy biri erte, bireui jay.

Erte barsam, jerimdi jep qoyam dep,

Yqtyrmamen kýzeude otyrar bay»,-

degen ólenindegi qazaqqa tәn ekologiyalyq tepe-tendikti saqtau sharalary, qystau men jaylaudyng jayylymyn oryndy paydalanatyn kóshpeli ómir salty «kedeyding ózi jýrer malyn baghyptyn» tasasynda qala berdi. Klassikalyq әlem әdebiyetining altyn-jauharlarmen dengeyles, qazaq halqynyng romantikalyq jәne psihologiyalyq negizge qúrylghan «Qozy Kórpesh - Bayan súlu», «Qyz Jibek», «Qalqaman-Mamyr», t.b. ghashyqtyq dastandaryndaghy keyipkerlerimiz feodaldyq qaranghy dәuirding kesirinen qanaty qayyrylghan ghashyqtar retinde týsindirildi. Halyqtyng býkil bolmys bitimin, salt-dәstýrin, filosofiyasyn boyyna sinirgen dala jyryndaghy dalalyq tektilikting qatal zandary qaghaju tartty. Shyn mәninde búl qissa-dastandardyng barlyghy dala zandylyghyn úrpaq jadyna shegelep ketken bir-bir eskertkish. «Qozy Kórpesh-Bayan súlu» jyrynda - antqa adal saharalyqtardyng besik qúda dәstýri amanattalsa, «Qyz Jibekte» - «jetimin jylatyp, jesirin qanghytpaytyn» әmengerlik salttyng altyn dingegi boy kóteredi. «Qalqaman - Mamyr» - qazaqtyng qan tazalyghy, jeti ata aralamay qyz alyspaytyn gendik erekshelikterdi esten esh shygharmaytyn aristokratiyalyghyn andatady ( qazaqtyng býkil qissa-dastandaryndaghy últtyq qúndylyqtardy  osylay tize beruge bolady). Ózin jana zaman týlegi sezinetin býgingi úrpaq,  dәstýr men saltty eskilikting sarqynshaqtary sanap, mensine bermeytindigimiz shyndyq. «Zamanyng qalay bolsa, bórking solay» deymiz. Ol qay maghynadaghy beyim men payym ekenine bas auyrtyp jatqanymyz shamaly. Tayrandap ghúmyr keshken tabanymyzdyng astyndaghy targhyl jer - babalar tanymy, dәstýr men saltyn temirdey tәrtippen saqtauynyng nәtiyjesinde bizge amanattalghanyn úmyttyq...

Kenestik iydeologiyanyng baghyt-baghdary eng әueli dәstýr men saltty úrpaq jadynan óshirudi últ aghartuynan bastaghanyn aittyq. Sonyng saldarynan tarihy túlghalardyng opponentterin kýni býgin taptyq túrghydan tanu ýrdisi әli jalghasyp keledi. Keng baytaq qazaq dalasynyng batys bóligine ornalasqan Bókey ordasynyng hany - Han Jәngirdi «Han emessin, qasqyrsyn!» qalpynda qaldyryp, jas úrpaq sanasyna Jәngirding shynayy beynesin sinire almay kelemiz. Mahambet aqyn sol qoghamnyng oppozisioneri. Aduyn aqynnyng hannyng «it terisin basyna qaptap», «ereuil atqa er salghany» zandy qúbylys. Biraq «Jәngir kim edi?» degen saual  júrt nazarynan tys qaldy. Proletariattyng «úly kóseminin» «úly iydeyalary», ghasyrgha juyq jalghasqan «iydeyalyq tәrbiye» Jәngir beynesin qara batpaqqa batyrdy. Shyndyghyna kelgende, 1824 jyly aq kiyizge kóterilip, han saylanghan Jәngir Bókeyúly - qaranghy qazaq dalasyna óner-bilimning shyraghyn jaghyp, Bókey Ordasyn sayasi-ekonomikalyq manyzgha ie ortalyqqa ainaldyrghan adam. Kózi ashyq, kókiregi oyau, tatar, orys, arab, parsy tilderin jetik mengergen Han Jәngir qol astyndaghy halyqtyng densaulyghyna kónil bólip, sheshek auruyna qarsy ekpe júmystaryn jýrgizip, auruhana salghyzdy. Halyqtyng әleumettik jaghdayyn kóteru, sauda-sattyq salasyn damytugha da airyqsha den qoyyp, mal túqymyn sapalandyru júmystaryn qolgha aldy. El bolashaghynyng kepili - bilim salasyndaghy enbekteri úshan-teniz Han Jәngir 1841 jyly qazaq dalasynda túnghysh ret mektep ashty. Qysqasy, Bókey Ordasynyng sayasiy,  mәdeni, ekonomikalyq jaghynan damuyna jol ashyp, búl ólkening basqaru isine kóptegen ózgerister engizgen  reformator, qazaq dalasynyng janghyrtushysy Han Jәngir Bókey úlynyng túlghalyq qasiyetin, tarihy baghasyn úrpaq sanasyna sinre almay kele jatqanymyz da  - revolusiyalyq sana tudyrghan qayshylyq. Sol ispettes Jayau Músanyng «Aq sisasynda» kezdesetin:

«...Shormannyng Mústafasy atymdy alyp,

Atandym sol sebepten Jayau Músa», -

dep keletin joldaryndaghy Shormannyng Mústafasyn  zoreker, ýstem tap ókili retinde tanyp, jek kórip ketkeli qashan. Búl opponentimiz de - adamy qúndylyqty paryqtau bolmysymyz týbegeyli ózgeriske úshyraghan dәuirding qúrbany. Alty Alashqa aty әigili Shorman biyding Mústafasy men Jayau Músanyng genealogiyalyq jaralymyndaghy tepe-tendikti Z.Aqyshev «Jayau Músa» romanynda ashyq jazghan. Qanjyghaly ruynda Ájibaydyng ay men kýndey súlu qyzy bar degen daqpyrtty estigen agha súltan Boshtay, qanjyghalynyng bolysynay starshyny Kýlendi kóndirip, Naghash súlumen (Jayau Músanyng sheshesi) neshe kýn, neshe týn «toyat týnin» ótkizedi. Keyin Bayjan Naghashty alyp qashady. Jeti ailyghynda Jayau Músa dýniyege keledi. Ol jayly Músanyn:

Boshtaydan men tudy dep el aitady,

Bilmese beker tekke nege aitady?

«Myqtynyng júrnaghynan jaratylghan,

jýregining oty bar», - dep aitady,-

degen óleni bar deydi key derekterde. Shala tughan bala Shormannyng Músasynday (Shormannyng Músa, Mústafa degen úldary bar) abyroyly azamaty bolsyn dep auyl moldasy balagha Músa degen esim beredi. Nekesiz tósek qatynasynyng jaralymy retinde qaralyp, aqsýiek túqymynyng atyn iyelengeni ýshin Shormannyng Mústafasy Músany «kózge shyqqan sýieldey» kórdi. Ólispey berispeytin qarsylastargha ainalghan eki myrzanyng bastarynyng pispey ketkeni, tamyrynda taraghan qannyng tektiliginde bolsa kerek. It kórmegen qorlyqty kórsetip, ózin it jekkenge aidatqan Shormannyng Mústafasy qaytys boldy degendi estigende Jayau kýrsinip: «alysugha da, arpalysugha da túratyn, azuy alty qarys arystan edi. Alyssang sondaymen alys, ózinning de kim ekening kórinedi. Imany salamat bolsyn» deydi. Búl aradaghy qayshylyq - bizding tanymdaghy atty men jayaudyn, bay men kedeyding әleumettik óresinen tuyndaghan dýniyeler emes, sanamyzda emis-emis elesi qalghan qazaqy dýniyetanymnyng biz týsine bermeytin kýrdeli zandylyqtar keregharlyghy boluy mýmkin.  Ayta bersek, múnday «jeksúryn» opponentterimizding qataryn tolyqtyratyn «sodyr-sotqarlarymyz» barshylyq. Partiyalyq prinsipke basymdylyq beriletin, sosialistik realizm әdisi әdebiyette ýstemdik etip túrghan kezinde tarihy túlghalardyn  shynayy beynesin qalyptastyru mýmkin bolmady.  M.Áuezov sekildi ghúlama jazushy qalamynan tughan «Abay joly» epopeyasy bәribir dalalyq tektilikke tәn bolmysynan janylghan joq. Agha súltan Qúnanbay qaharyna úshyrap, qarghys arqalaghan Qodardyng ólimin bayandau arqyly,  dalanyng qatal zanyn ayaqasty etken kýnaharlardyng tartar jazasyn úrpaq sanasynda janghyrtyp ketti úly suretker. Búl bir ghana epizod. Endeshe tútas epopeyanyng kótergen jýgin siz ben biz tolyq týsinip jettik pe eken...

Kenestik internasional tudyrghan sanalyq ózgeristi Gh.Mýsirepov te keybir shygharmalaryna ashyna astar etti. «Qos shalqar» әngimesinde kenestik sayasat jýrgizgen industrializasiya, kollektivizasiya sekildi sayasy reformalar kezindegi auyl ómirin surettegendey kóringenmen, jazushynyng ishki qyjylyn angharu asa  qiyngha soqpaydy. Shygharmada: «Telpekterdin, «it ayaqtardyn» terliktey mәiegin Qosymnyng qalyng jylqysy «ýitip» jatqanda, it ayaqtar «Qos shalqardan» atyn da suara almaytyn», - dep tolghaydy qalamger. Qosym baydyng iyeligindegi  Qos shalqar (revolusiyadan búrynghy) kórki kóz sýrindiretin, anau-mynaudyng ayaghy jete bermeytin jer jannaty edi (qaymaghy búzylmaghan qazaqy tazalyq desek bolady). Sayasy reformalardan keyin it saryghan shalshyq sugha ainalady. Beyimbetting «kýning tudy, qu kedey!» dep kýnirenetini «Qos shalqardyn» ónboyynan bayqalyp túrady.

Sózimizdi týiindey kele, J.Aymauytovtyng «Aqbilegi» jayynda sәl toqtala ketsek. «Aqbilekti» oqyghan jannyng talaugha týsken qyz taghdyryna jany auyrmaytyny joq shyghar. Orys soldatynyng qoljaulyghyna ainalyp, taghdyr tauqymetin tartqan sorly qyz qarabet bolyp, jalghannan jalyqqan ashy óksigi janyndy jabyrqatushy edi ghoy. Keyin ap-sap basylyp, qarghys pen nәletke dushar etken «múrtty jezdemizdi» qapiyada jolyqtyrghan qayran qyz janaryn odan taydyra almay, bir sәt antarylyp, jaltaqtap qalatyny bar-tyn. Sheber suretshimiz әiel janaryndaghy ansar arqyly neni aitqysy keldi? Etegin jel kótermegen beyshara qyzdyng andausyzda boyyndaghy asylyn aldyryp, toyatyn orys soltatynan tapqan nәpsi qanaghatyn ba? Meninshe, olay emes.  Alash qozghalysy kóz aldynda jenilis tauyp, 1932 jyly Mәskeude atylyp ketken úly jazushynyn, orystandyru sayasatynyng yqpalynan tuyndaytyn últ psihologiyasyndaghy  «ystyq mahabbatty» tereng týisinbeui mýmkin emes. Býgingi jaltaqtyghymyz, til men dilding jútang tartuy sol «úly sezimnin» lәzzatyn keshken «shyryn ghúmyr» emey ne.

Tanysymnan «orys pen aghylshynnyng qaysyn jaqsy kóresin» dep súrap ýlgergenimshe, «әriyne, orysty» dep taq ete qalghany bar. Eki últ jayynda antropologiyalyq tiyp, týr-týs, akademiyalyq bilim óresi turaly esh sóz bolghan joq. «Adamzattyng bәrin sýi» nemese «óner-bilim bar júrttar» salystyrmaly qaghidattary adyra qaldy. Bar andaghanym, qúlgha tәn qol qusyru. Sol shaqta kemel el bolugha erkim tartpaytyn «jiyendigim» eske týsip, «qayran, Aqbilek apam-aygha» basyp, aghyl-tegil jylaghym keldi. Dosymnyng aitqan sózi esime týsti. «Qalaysha kýiinbeysin! Keshegi qúdaysyzdyq hәm kommunistik iydeya orystyng eteginen jem jegen mertik pen shartyqtardy, últsyzdar men teksizderdi tәrbiyeledi. Sonyng kesirinen jaghympazdan -jandayshap, teksizden - qúl-qotan, zinaqordan - zúlym úrpaq dýniyege keldi. Solar el biylep otyr». Ashy bolsa da, shyndyq osy. Á.Mendeke bir maqalasynda M.Myrzahmetúlynyng myna sózin qaperge salypty. Biz de qaytalalyq. «20-ghasyrdyng basyndaghy ata úrpaqtyng boyyndaghy ruhany qazynanyng agha úrpaqqa beriluge tiyisti dәstýrlik jalghasyn kenestik sayasat sanaly týrde kýrt ýzip tastady. 1930-37 jyldardan keyin dýniyege kelgen býgingi agha úrpaq ókilderi tútastay mәngirttenu jaghdayyn basynan keshti. Osy agha úrpaq ókilining biri - mening ózim de qatty mәngýrttenip, últtyq sananyng oyanuyna baylanysty esimdi әzer әri keshirek jinadym. Bәribir men jazghan dýniyelikterde mәngýrttikting belgisi andaghan kisige bayqalyp túratynyn ózim de ishtey sezemin». Áuliyelik tanymgha jeteleytin adamy qasiyet retinde baghalaugha bolady búl ókinish pen óksikke toly ghapunamany. Últ aghartuyndaghy aghattyqtar, qúldyq sananyng azattyghyna arpalysqan mәngirgen úrpaq aldyndaghy mindet pen jauapkershilik osylay oryndaluy kerek shyghar. Al әitpese Darvin shaldyng «Evolusiyalyq ilimine» tәn  prosess, atadan balagha auysatyn sana qayshylyghy týzelmeydi.

Yrysbek Dәbey