Surette:  Tarbaghatay audany. Qyzylkesik auylynyn manyndaghy bazar kópiri.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory, tayauda ghana  janashyr azamattardyng basyn qúrap «Shyghysqa kómek» qoryn qúrghan belgili sayasattanushy Erlan Sairov Shyghys Qazaqstan oblysynda jýr. Biz Erlan Biyahmetúlymen sapary barysynda shúghyl súhbattasyp ýlgerdik. Ol respublikalyq basylymdargha tolyq jetpey jatqan eldegi ahual turaly keninen bayandap berdi.

-         Erlan agha, Tarbaghataydaghy elding jayy qalay bolyp jatyr? Elmen habarlasa aldynyzdar ma?

- Oblys әkimshiligimen tikeley habarda otyrmyz. Qazir oblys әkimshiligining keshendi júmystarynyng nәtiyjesinde býgin kelesi  nәtiyjeler  is-jýzine asyp jatyr. «Eng birinshi mindet - tasqyn sudyng betin qaytaryp, halyqqa qalypty jaghday tughyzu.  Qazir oblysqa 1,2 mlrd. tenge bólindi.  Búl alghashqy kezdegi kómek. Qalpyna keltiru júmystaryna, ótemaqygha qosymsha qarjy bólinedi» dep otyr oblys basshysy Berdibek Saparbaev. Sonymen birge oblys basshysy  shynayy aqparatty shúghyl jetkizip, biylik tarapynan atqarylyp jatqan isterden júrtshylyqty habardar etip otyru asa qajet deydi. Sonymen qatar, әkim tabighat apatyna úshyraghan jandardyng eshqaysysy qarausyz, qoldausyz qalmaytynyn da qadap aitty.

Surette:  Tarbaghatay audany. Qyzylkesik auylynyn manyndaghy bazar kópiri.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory, tayauda ghana  janashyr azamattardyng basyn qúrap «Shyghysqa kómek» qoryn qúrghan belgili sayasattanushy Erlan Sairov Shyghys Qazaqstan oblysynda jýr. Biz Erlan Biyahmetúlymen sapary barysynda shúghyl súhbattasyp ýlgerdik. Ol respublikalyq basylymdargha tolyq jetpey jatqan eldegi ahual turaly keninen bayandap berdi.

-         Erlan agha, Tarbaghataydaghy elding jayy qalay bolyp jatyr? Elmen habarlasa aldynyzdar ma?

- Oblys әkimshiligimen tikeley habarda otyrmyz. Qazir oblys әkimshiligining keshendi júmystarynyng nәtiyjesinde býgin kelesi  nәtiyjeler  is-jýzine asyp jatyr. «Eng birinshi mindet - tasqyn sudyng betin qaytaryp, halyqqa qalypty jaghday tughyzu.  Qazir oblysqa 1,2 mlrd. tenge bólindi.  Búl alghashqy kezdegi kómek. Qalpyna keltiru júmystaryna, ótemaqygha qosymsha qarjy bólinedi» dep otyr oblys basshysy Berdibek Saparbaev. Sonymen birge oblys basshysy  shynayy aqparatty shúghyl jetkizip, biylik tarapynan atqarylyp jatqan isterden júrtshylyqty habardar etip otyru asa qajet deydi. Sonymen qatar, әkim tabighat apatyna úshyraghan jandardyng eshqaysysy qarausyz, qoldausyz qalmaytynyn da qadap aitty.

Oblys basshysynyng aitysyna qaraghanda, jaqyn arada birinshi viyse-premier Ómirzaq Shýkeev bastaghan komissiya kelip, sol jerde shyghyn somasy eseptelip, naqty sheshim qabyldanatyn bolady.

Bizding negizgi maqsat - birinshiden, jalpy últty osynday qiyn-qystau kezde bir maqsatqa júmyldyra otyryp, qoghamdy últtyq jauapkershilikke baulu. Sondyqtan «Núr-Otan» parityasynyng qoldauymen «Shyghys Qazaqstangha kómek» aksiyasyn úiymdastyryp otyrmyz. Jetekshi topqa Qabdesh Jýmәdilov, Múrat Áuezov, Bekbolat Tileuhan, Didahmet Áshimhandar qosyldy. Osy aksiyany «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qorynyng seriktestikteri týgel qoldap otyr. Elimizding әr aimaghynan janashyr azamattar qoldap, qolúshyn beruge úmtyluda. Mysaly,  Qaraghandydan aqyn Serik Aqsúnqarúly ózining jergilikti baspasóz betterinen maqalalar úiymdastyryp, «Shyghysqa kómek» qoryna kәsipkerlerden qarajat týsirudi qolgha alypty. Aqyn aghamyzgha alghysymyz sheksiz.

-         Tarbaghataydaghy aghayyngha kómek qolyn sozamyn deushiler ýshin arnayy qor qúrylady degen edinizder. Qor ashyldy ma? Júrtshylyqtan jinalghan qarjy-qarajat, medisinalyq jәrdem, azyq-týlik elge qalay jetkiziletin bolady?

- Qor ashyldy, qor «Shyghysqa kómek» dep atalady. Osy kýnderde   elimizdegi aqparat qúraldary arqyly qordyng maqsaty jóninde aqparat jiberip jatyrmyz. Býgin, jogharyda aitqanday, «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qorynyng basshylyghy alghashqylardyng biri bolyp jәrdem jasaytyndaryn mәlimdedi. Jaqyn arada qansha qarajat týsti, ony qay jerge jiberetinimiz jóninde resmy týrde aitamyz

-         Mal shyghyny turaly estip jatyrmyz? Auyl túrghyndaryn kóshiru júmystary qalay jýrgizilude?

- Eng negizgi auyrlyq Tarbaghatay audanyna týsip otyr. Ol jerde resmy aqparatqa sýienetin bolsaq, 6 eldi mekendi su alyp ketti. Tasqyn saldarynan 650 ýi, 748 qora-jay, 50 mal qystaghy su astynda qaldy. 423 túrghyn ýi, 465 qora-jay, 24 mal qystaghy býlinip, qúlady. Su tasqyny saldarynan 1800 iri qara, 9200 qoy men eshki, 513 jylqy óldi. Ásirese Kókjyra, Jәntikey, Kóktýbek, Qyzylkesik, Qyzyljúldyz auyldarynyng túrghyndary su tasqynynan kóp zardap shekti.

Ýilerin tasqyn su alghan eldi mekenderding 3927 túrghyny audan ortalyghy Aqsuat auylyndaghy jәne Sәtbaev, Tana myrza, Qarghyba, Qarasu auyldaryndaghy mektepterge, audan ortalyghyndaghy «Baldyrghan» balalar baqshasyna, №2 Aqsuat orta mektebi janyndaghy internat pen birqatar memlekettik mekemelerge ornalastyryldy.

Qyzylkesik auyldyq okrugine qarasty Ayagóz qalasymen jalghastyratyn Boghas ózenindegi kópirdi su alyp ketse, Qúmkól auyldyq okrugindegi Qarghyba ózeni ýstindegi kópir býlindi. Osy kópir arqyly avtokólik qozghalysyna tyiym salyndy.

Oblys әkimining orynbasary Týsiphan Týsipbekov basqaratyn shtab keshendi sharalardy jýzege asyruda. Shúghyl әreket jasau ýshin tәulik boyy audandaghy barlyq eldi mekenderde tiyisti jedel toptar júmys isteydi.

Býgingi kýni audan boyynsha qútqaru júmystaryna 1258 adam tartylyp, 295 әr týrli tehnikalar júmyldyryldy.

Tarbaghataylyqtardyng basyna is týsken osy auyr kezende alystaghy aghayyndardan da kómekter kelip jetti.

Býgingi kýni Qostanay, Kókshetau, Ekibastúz, Qaraghandy qalalarynan kelgen jiyny 155 qútqarushy men 37 tehnika audan túrghyndaryn qútqaru júmystaryna kirisip te ketti.

- «Shyghysqa kómek» aksiyasynyng ýilestirushisi retinde azamattyq qoghamnyng belsendiligin qalay baghalar ediniz?

- Óte joghary baghalaymyn. Azamattar ózderining azamattyq pozisiyasyn aiqyn kórsetip otyr. Mysaly, Almatyda Shyghys Qazaqstan oblysy Tarbaghatay audanyndaghy su apatynan zardap shekken halyqqa  kómek beru maqsatynda «Bórtastaghan-Aqsuat»  qoghamdyq qory qúryldy. Qor tóraghalyghyna   elden shyqqan azamat  Erdәulet Núrsapin saylandy. Negizgi qordy qúrugha  at salysyp jatqan janashyrlardyng arasynda Sayrash Ábishqyzy, Bolat Núghmanov,  Qaltay Batholdiyn, Talap Rahmanov,  Darhan Bitimshinov jәne Túrsyn Tastekeevter bar.

Qorgha jinalghan   alghashqy qarajatpen 28-nauryz kýni Talap Rahmanov jәne Qayrat Bokiyshev atty azamattar alghashqy kómekti jóneltuge attanady. Búl azamattar audandyq  әkimshilikpen tyghyz baylanysta, halyqqa eng qajetti  degen  kýndelikti  qajetti tauarlar tizimi  alyndy. Qayrat Omarbaev degen azamattyng bastauymen alghashqy 2 KamAZ 26-nauryz  kýni Tarbaghatay audanynyn  Kókjyra aulyna jóneltildi.

Semeyde  «Núr-Otan» partiyasy filialynyng janynan shtab qúrylyp, onyng tóraghalyghyna Nәdirbek Ábsәlәmov saylandy. Belsendilerding qatarynda belgili qogham qayratkeri Erlan Sydyqov Baqytbek Mәzibaev,  Nәsen Sembaev, Múrat Kerimbaev siyaqty azamattar belsendilik tanytyp 10 KAMAZ jýk jiberip ýlgerdi.

Astanada «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qorynyn  basqarushy diyrektory Darhan Qaletaev, «Aqsuatty qoldau» qorynyng tóraghasy Múhtarbek Ámirhanov, Ersin Jýnisov, Tilegen Ábish, Berik Uәly tәrizdi azamattar iske bel sheshe kirisip ketti.  Olar da Astanadan 20 tonna ún, 8 tonna makaron, 1 million 76 mynnyng dәri-dәrmegi tiyelgen birneshe KamAZ  jiberdi.

Jút kezinde júmylyp, osynday apattyng auyrtpalyghyn el bolyp kóterip alu ýshin, bir jennnen qol, bir jaghadan bas shygharyp, birtútas últ ekenimizdi kórsetuimiz kerek dep bilemin.

«Abay-aqparat»