Bizben әngime barysynda Berdibek Mәshbekúly  (surette) Astanadan viyse-premier Ómirzaq Shýkeev bastaghan komissiyany kýtip otyrdy (31.03.2010 j). Astanadan shyqqan aq jaghaly úlyq top kelisimen tikúshaqqa minip, Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy tabighat tarpang minez tanytyp túrghan  aimaqtargha attanbaq. Sol sebepten bolar, әngimege keng qazaqy minezdi әkim biz qoyghan saualdargha taqúl-túqyl jauap qayyrumen shekteldi.  Áytse de  «er etigimen su keshken» býgingidey qysyltayang shaqta baspasóz bitkenning úshqary pikirlerge úrynyp jatqanyna qynjylysyn jasyra almay biraz sóilep te tastady. «Anau «Vremya», «Karavan» degenderding ústanymy belgili, olargha arzanqoldy sensasiyanyng sheti kórinse jetip jatyr, «jerden jeti qoyan tapqanday» jinigedi, - dedi ol. - Biraq solar sóitedi eken dep memlekettik basylymdardyng jelpildey jóneletinin týsinbeymin. Jazbasyn demeymin, jazsyn. Eldegi jaghdaydy jazghandary dúrys. Jazsyn, kórip jazsyn».

Osylaysha biraz aqtarylghan  әkim su alghan auyldardyng birinde aq sónke bolyp ólip jatqan jylqyny qayta-qayta kórsete bergen memlekettik telearna basshylarynyng qaysybirine bazyna aitqanyn da bizden jasyrmady. Biz de shaghyn súhbatymyzdy tap osy tústan bastap ketkendi jón kórdik.

Bizben әngime barysynda Berdibek Mәshbekúly  (surette) Astanadan viyse-premier Ómirzaq Shýkeev bastaghan komissiyany kýtip otyrdy (31.03.2010 j). Astanadan shyqqan aq jaghaly úlyq top kelisimen tikúshaqqa minip, Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy tabighat tarpang minez tanytyp túrghan  aimaqtargha attanbaq. Sol sebepten bolar, әngimege keng qazaqy minezdi әkim biz qoyghan saualdargha taqúl-túqyl jauap qayyrumen shekteldi.  Áytse de  «er etigimen su keshken» býgingidey qysyltayang shaqta baspasóz bitkenning úshqary pikirlerge úrynyp jatqanyna qynjylysyn jasyra almay biraz sóilep te tastady. «Anau «Vremya», «Karavan» degenderding ústanymy belgili, olargha arzanqoldy sensasiyanyng sheti kórinse jetip jatyr, «jerden jeti qoyan tapqanday» jinigedi, - dedi ol. - Biraq solar sóitedi eken dep memlekettik basylymdardyng jelpildey jóneletinin týsinbeymin. Jazbasyn demeymin, jazsyn. Eldegi jaghdaydy jazghandary dúrys. Jazsyn, kórip jazsyn».

Osylaysha biraz aqtarylghan  әkim su alghan auyldardyng birinde aq sónke bolyp ólip jatqan jylqyny qayta-qayta kórsete bergen memlekettik telearna basshylarynyng qaysybirine bazyna aitqanyn da bizden jasyrmady. Biz de shaghyn súhbatymyzdy tap osy tústan bastap ketkendi jón kórdik.

- Ólip jatqan jylqyny qaytalap kórsete berse, ol  әlgi siz aityp otyrghan arnanyng erlikke para-par isi bolsa kerek. Nege deseniz, televiziya salasyndaghy әriptesterimiz «basshylyq tarapynan  «Óskemendegi, Taldyqorghandaghy ahualdy jariya ete bermender» degen tapsyrma aldyq» deydi. Jalpy, óziniz qalay oilaysyz, elding hali mynanday bolyp jatyr: ýilerdi su alghan. Respublikalyq manyzy bar kópirler qiraghan. Júrttyng tirnektep jighan maly tigerge túyaq qalmay tasqyngha jútyldy. Osynday jaghdayda aqparattyq shekteu qoy kimge tiyimdi? Odan kim ne útady?

- Kimning qanday tapsyrma alghandyghyn bilmeymin, men ózim tikeley Preziydent Ákimshiligi men Ýkimetting baspasóz qyzmetine jauap beretin adamdarmen sóilestim, olardyng tarapynan әlgindey shekteu qoyylghanyn estigen joqpyn. Mening oiymsha, eshqanday aqparattyq shekteu qoygha bolmaydy. Sebebi bolghan jaytty bolghan qalpynda, soghan oray jasalyp jatqan qareketti de danghazalamay halyqqa kórsetip otyru kerek. Ásirese Elbasynyn, Ýkimetting jasap jatqan júmystaryn ashyp aitu kerek.

- Ýkimetting júmysy dep qaldynyz. Ýkimet ne istep jatyr?

- Ýkimettik komissiya býgin-erteng óz júmysyn bastaydy. Sodan keyin naqty sheshimderi qabyldanady. Onyng ýstine, premier-ministr: "Kómektesuimiz kerek, halyqty biz jalghyz tastamaymyz" dedi. Búghan qosa Preziydentting viyse-premier Ómirzaq Shýkeevke bergen tapsyrmasy jәne bar: «Ózing baryp, barlyghyn kózinmen kór, halyqqa týsindirip ait», - degen. Alghashqy kýnnen bastap biz Elbasygha barlyghyn bayan etkenbiz. Sol kezde Preziydent: «Memleket halyqty qoldaydy, qorghaydy. Eshkimdi qarausyz qaldyrmaydy. Sondyqtan barlyq shyghyn eseptelui kerek. Qiraghan ýilerding sany, qyrylghan  mal qansha? Osynyng bәrin naqtylandar», - dep tapsyrghan.

Qazir biz arnayy komissiya qúrdyq, onyng ishinde auyldyng adamdary, qoghamdyq úiymdardyng mýsheleri men deputattar bar. Óitkeni qazirgi jaghdayda barlyghyn zangha sәikes jasau kerek. Jalpy tabighat apatyna úshyraghan auyldar turaly bizding qolymyzda mәlimetter bar, degenmen әrbir ýidi, әrbir maldyng basyn zertteu kerek. Sol siyaqty mektepterdi, balabaqshalar men auruhanalar, búzylghan tas joldar, kópirler tegis  tekseruge alynady. Mәselen, Aqsuat pen Zaysan aralyghyndaghy kópir qúlady. Kólik ministrligi qazir sol kópirding janynan  aynalma jol salyp jatyr. Sodan keyin kópirdi qalpyna keltiru júmysy qolgha alynbaq. Qazir qújattar әzirlenude.

- Ángimenizden әli dayyndyq júmystary ghana jýrip jatqan synaydy bayqaghandaymyz. Al mal-mýlki selge ketken el qashan naqty kómek bolady eken dep kýtip otyr. Olar jaz shyqqansha solay sarghayyp otyra bermek pe?

- Joq, olay emes. Men sizge aitayyn. Qazirgi uaqytta Ýkimet bizge 849 mln. tenge qarajat bóldi.

- Az ghoy?..

- Sol qarajatty biz barlyq audandargha bóldik. Kórip otyrsyzdar ghoy, qardyng әli jartysy da erigen joq. Aldaghy tótenshe jaghdaylardyng aldyn alu ýshin biz osy qarajatty bólip júmsap otyrmyz. Onyng ishinde damby (bógetter) salu, jaghalaulardy bekitu, kópirlerdi, ózen-sulardyng arnalaryn tazartu júmystaryn jasap jatyrmyz. Múnyng barlyghyn kórsetip aityp otyruymyz kerek. Búghan qosa Ýkimettik komissiya Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes bir emes eki mәrte kelip ketti. Aldynda Qúsayynov pen Bojko bastap kelip ketse, keyinnen Bojkonyng ózi qayta ainalyp soqty. Endi mine, Ómirzaq Shýkeev bastaghan komissiya kele jatyr. Búnday jaghdayda  negizgi mәseleni tehnikanyng kýshi sheshedi.  Bizge qazir jetispey jatqany da osy tehnika. Oblysta 320-day arnayy tehnika bar, onyng jartysy eskirgen.  Ýkimetke ótinish bildirgenbiz, ótinishimizge oray qazir bizde Kólik ministrliginin, Qorghanys ministrliginin, Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministrlikting tehnikalary júmys isteude. Mәselen, Kólik ministrliginen 100-ge juyq, Tótenshe jaghdaylardan 50 tehnika, Qorghanys ministrliginen 20 tehnika  apatty aimaqtarda qauipting aldyn alu men qalpyna keltiru júmystaryna júmyldyrylghan. Desek te, múndaghy tehnikalardyng kópshiligi eskirgen. Qardyng qalyng týsui jәne qar aralas jauynnyng boluy jaghdaydy kýrdelendirip jiberdi. Múz bolyp qatqan qardy tazartu qiyngha soghuda, joldardyng bolmay jatqandyghy sondyqtan.

-  Qyzylaghashtan keyingi qalyng qazagha janashyr jandardyng qabyrghasy qayysyp otyrghanda, Tarbaghataydy da su basypty dep estip qatty týrshiktik. Áyteuir el ishinen jamanat habar qúlaghymyzgha tie qoyghan joq. Aldymen soghan Tәube deymiz. Berdibek Mәshbekúly, janaghy óziniz aitqan eski tehnikalarmen apat auzynda otyrghan eldi qalay kóshirip ýlgerdinizder?

-  Birinshiden, ol jerde aldyn ala júmystar jasalghan edi. Bizge aua rayy kýrt jylynady eken degen habar jetti. Jәne barlyq audandar men auyldarda arnayy shtabtar qúrylyp,  júmystar atqarylyp jatqan-dy. Halyqqa jaghday týsindirilip, tótenshe oqigha bola qalsa, qanday sharalar jasau kerektigi týgeldey eskertildi. Osynday «ýgit-nasihat» júmysynyng arqasynda auyl túrghyndary týn ishinde mektepke jinalyp, tanerteng Tótenshe jaghdaylar ministrligining ýlken tehnikalarymen qauipsiz jerlerge kóshirildi. Mәselen, Jәntikey auylynda birden 1 myng adamdy qútqardyq. Su tasqyny bolghan kezde júrtshylyqty Aqsuatqa jәne janyndaghy Sәtbaev auyldaryna ornalastyrdyq. Jalpy, Tarbaghatay audanynyng ózinde bizder 5 myngha juyq adamdy kóshirsek, oblys boyynsha 7 myng 300 adamdy qauipsiz jerlerge qonys audaryppyz. Kóshiru sharalary Kýrshim, Zaysan, Tarbaghatay, Abay audandarynda boldy. Yaghni, olardyng barlyghyn manaydaghy qauipsiz aimaqtargha kóshirdik.

-  Shyghys Qazaqstan oblysyna әkim bolyp taghayyndalghanynyzgha kóp uaqyt óte qoyghan joq. Aldygha qoyghan maqsattarynyzgha alansyz kirisip kele jatqan siyaqty ediniz, jút kelip júpyny júrttyng tirligin júqartyp ketti. Endi kóp sharuany qaytadan bastaugha tura keletin shyghar. Sol sharua shyghyndy esepteuden bastalmay ma? Tabighat apaty oblysqa qansha shyghyn әkeldi?

-  Kelgen shyghyn mólsherin tekseru komissiyasynyng júmysynan keyin ghana aitugha bolady. Búl rette asyghystyq jasaudyng qajeti joq, óitkeni keybireuler esepke alynbay qalyp ketui de mýmkin ghoy. Sondyqtan janaghy komissiya mýsheleri әrbir auyldy, kósheni, baspanany týgel zertteydi. Osydan keyin baryp mynansha shyghyn keldi dep qorytyndysyn shygharu kerek. Kelesi aptanyng ishinde búl mәsele sheshilip qalatyn shyghar.

- Jergilikti azamattar sizding tabighat apatyna erte bastan dayyndalyp tynym kórmegeninizdi aitady. Sol kezde «qar kórmegen qaraghymnyng qareketi ghoy dep kýlip edik» deydi. Rasynda apattyng bolaryn bilip otyrdynyz ba?

-  Biz qardyng qalyng týse bastaghanyn kórgen song dayyndyqty jeltoqsan aiynan bastap jiberdik. Onyng ýstine jeltoqsan aiynan bastap bizde aua temperaturasy minus qyryq gradustan tómendemey qoydy. Ózderiniz kórip otyrsyzdar, kóktemning alghashqy aiy ayaqtaldy, bizde әli kóktemning iyisi de joq. Sol sebepti bizge әriyne aldyn ala dayyndalu kerek boldy. Jalpy, eng bastysy adam ómiri ghoy, bizding aimaqtaghy su tasqyny kezinde adam shyghynynyng bolmauy osy әzirlikting jәne bәrimizding júmyla júmys jasaghandyghymyzdyng arqasynda dep oilaymyn.

-  Álemning bir týkpirinde qanday da bir qiyn halge úshyrap jatatyn elge kómegimizdi ayamaymyz. Sonday darhan halyqtyng úiysyp otyrghan óniri Tarbaghataygha kómek kóptep kelip jatqan bolar?..

-  "Júmyla kótergen jýk jenil" deydi ghoy qazaq. Sol siyaqty halyqtyng basyna týsken qiyndyqty tek qana Aqsuattyng nemese Zaysannyng adamdary ghana kóterip otyrghan joq. Eng birinshi oblys bolyp, ekinshi býkil memleket bolyp jәrdem berude. Jan-jaqtan kelip jatqan kómek kóp dep aitugha bolady. Ásirese azyq-týlik, kiyim-keshek jaghynan Almatydaghy, Astanadaghy, kórshiles Pavlodardaghy bizding jerles azamattar kómek kórsetude. Almatydaghy, Astanadaghy jerlesterimiz «Shyghysqa kómek» degen siyaqty qorlar ashyp qarjylay da jәrdem jasamaqshy. Al bizder eldi janar-jagharmay, tehnika, jem-shóp, azyq-týlik siyaqty qajetti dýniyelermen qamtamasyz etip otyrmyz.

Súhbattasqan Dәuren Quat